 |
|
||
 |
 |
|
|
| Aktuaalset | Seadusandlus | Brüsseli esindus | Välissuhted | Andmebaasid | Uurimused/käsiraamatud | Linke | |||
|
|||
|
|||||||||||||
|
Esilehekülg
> Välissuhted
> Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress
CLRAE - Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe - on Euroopa Nõukogu organ, mis esindab Euroopa riikide (47) kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusorganeid. Ülevaade EUROOPA NÕUKOGU KOHALIKE JA PIIRKONDLIKE OMAVALITSUSTE KONGRESS (Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe - CLRAE) on Euroopa Nõukogu organ, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusorganeid. Kongressi (ja kodade) protseduurireeglid (inglise keeles) Kongressi harta (inglise keeles) CLRAE ja Euroopa Nõukogu 1949. aastal moodustatud Euroopa Nõukogu on Euroopa organisatsioon, mille peamised eesmärgid on inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ning pluralistliku demokraatia kaitsmine ja edendamine. Euroopa Nõukogu, millel praegusel hetkel on 47 liikmesriiki, saavutas üleeuroopalise ulatuse 1990. aastal, kui liikmeteks hakati vastu võtma Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Euroopa Nõukogu tegevus on konkretiseerunud enam kui 150 konventsioonis (see tähendab 75 000 kahepoolset lepet), millest lähtuvalt kooskõlastatakse ja ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte. Neist konventsioonidest on kõige tuntumad Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa kultuurikonventsioon ning Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (viimane avati allkirjastamiseks 15. oktoobril 1985 a.). Euroopa Nõukogu organid on Ministrite Komitee, Parlamentaarne Assamblee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress (CLRAE). Kongressi ülesanne on tegeleda inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ning pluralistliku demokraatia kaitsmise ja edendamisega kohalikul tasandil; peamine eesmärk on kaitsta ja suurendada Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsusorganite poliitilist, haldus- ja finantsautonoomiat, õhutades keskvõimu arendama kohalikku demokraatiat ja rakendama toetuspõhimõtet. CLRAE-l, mis koguneb plenaaristungile Strasbourg’i kord aastas, on 572 liiget, kes esindavad enam kui 200 000 Euroopa kohalikku ja piirkondlikku omavalitsusorganit. Ajalugu Euroopa Nõukogu asutas Euroopa Kohalike Omavalitsuste Konverentsi 1957 aastal., kaasamaks omavalitsustöötajaid Euroopa probleemide lahendamisele. 1975 aastal, arvestades regionaalse omavalitsustaseme kasvavat tähtsust Euroopas, Konverentsi alusdokumenti – hartat – täiendati ja ta haaras nüüdsest ka regioone, kandes nüüdsest Euroopa Kohalike ja Regionaalsete alalise konverentsi nime. Tema järglane, Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress pidas Euroopa Nõukogu 32 liikmesmaa 234 esindaja osavõtul 31. Maist kuni 3 juunini 1994 a Strasbourg’is, Prantsusmaal, oma esimese istungjärgu. Uus nimi ja staatus peegeldab kohalike omavalitsuste tähtsuse tunnustamist ühtse Euroopa idee elluviimisel. 2003 a. 14. oktoobril otsustas Kongressi juhatus Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi nimetada Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressiks. Ülesanded Kongress arutleb ja avaldab arvamust küsimuste üle, millel on poliitiline tähtsus kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele. Tema arvamusavaldused ja resolutsioonid adresseeritakse Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele koos Parlamentaarse Assamblee arvamusega samas küsimuses. Nad võivad sisaldada soovitusi, mis on adresseeritud Euroopa riikide valitsustele, piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele ja nad võivad isegi ette panna lepinguprojekte. Kõige olulisem Kongressi tegevus on kohalike ja piirkondlike valimiste vaatlemine EN liikmesriikides (ainus rahvusvaheline organisatsioon, millel on selleks riikide mandaat, kõik muud organisatsioonid võivad samuti kohalikke- ja piirkondlikke valimisi vaadelda, kuid CLRAE-l on see kirjas kongressi statuudis ja selle on kinnitanud kõik EN liikmesriigid). Teine oluline küsimus on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta täitmise kontrollimine ja vastavate raportite koostamine riikide kohta. Nendes CLRAE hindab, kuidas riigid on hartat täitnud. Kongress on ka palju aega pühendanud Euroopa Piirkondlike Omavalitsuste harta väljatöötamisele, kuid riikide vastuseisu tõttu (kardetakse piirkondade liigset autonoomia kinnistamist, mis võiks viia nende iseseisvumiseni) pole seda heaks kiidetud. Kongress hoiab kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi kursis Euroopa ühinemise probleemidega ja aitab kaasa nende omavahelisele koostööle. Regulaarselt korraldab CLRAE avalikke arutelusid, sümpoosiume, konverentse ja seminare. Kongress hoiab tihedat sidet paljude Euroopa Ministrite erialaste konverentsidega, eriti nendega mis pudutavad kohalikku omavalitsust, regionaalplaneerimist, transporti, tööhõivet, kuultuuri ja meeste ja naiste vahelise võrdsuse probleeme. Kongress toetab ühtse Euroopa ideed, toetades linnade, valdade ja regioonide vahelisi partnerlus- ja sõprussidemeid. Tegevus Kongress koguneb kaks korda aastas korralisele istungjärgule Strasbourg’is Euroopa Nõukogu Palees (Palais de l’Europe). Istungjärkude vahelisel ajal korraldab CLRAE tööd Kongressi Alaline Komitee (mis aga 2010 a. kinnitatud reformiga peagi kaotatakse). Iga riik on esindatud proportsionaalselt, vastavalt rahvaarvule ja esindajate arvule Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Igale esindajale on valitud ka asendusliige, kellel on põhiliikmega võrdsed volitused. Määratletud on ka delegaatide kuulumine ühte kongressi kahest kojast (Piirkondlike omavalitsuste koda, Kohalike omavalitsuste koda). Delegaatide valimine CLRAE delegaatide mandaadiperiood oli varem 2 aastat, alates oktoobrist 2012 on mandaadiperioodi pikkuseks 4 aastat. CLRAE delegaadiks võib valida kohalike ja piirkondlike volikogude liikmeid või neid, kes on otseselt aruandekohustuslikud volikogule või riiklikule või piirkondlikule omavalitsusliidule. Iga liikmesriigi delegatsioonil peab olema:
CLRAE delegaate valitakse igas riigis vastavalt kehtivale protseduurile, millest informeeritakse ka Euroopa nõukogu. Igas delegatsioonis on esimees ja sekretär, kes on vastutavad suhete ees alalise komisjoniga ja sekretariaadiga delegatsiooni volituste kehtimise ajal.
Monitooringut korrati aastal 2010 ning taas võeti vastu soovitused, vaata http://portaal.ell.ee/1579. 28.06.2012 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||
|
|
||
