Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Välissuhted
 
Koostööorganisatsioonid
EL Regioonide Komitee
Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress
Projektid
Sõprusomavalitsused
Aruanded
Esindus Brüsselis
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2016 - ettekanded

31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Välissuhted > Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress


Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress (CLRAE)

CLRAE - Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe - on Euroopa Nõukogu organ, mis esindab Euroopa riikide (47) kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusorganeid.

Ülevaade

EUROOPA NÕUKOGU KOHALIKE JA PIIRKONDLIKE OMAVALITSUSTE KONGRESS (Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe - CLRAE) on Euroopa Nõukogu organ, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusorganeid.

Statutory and regulatory texts of the Congress of Local and Regional Authorities

CLRAE ja Euroopa Nõukogu
1949. aastal moodustatud Euroopa Nõukogu on Euroopa organisatsioon, mille peamised eesmärgid on inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ning pluralistliku demokraatia kaitsmine ja edendamine. Euroopa Nõukogu, millel praegusel hetkel on 47 liikmesriiki, saavutas üleeuroopalise ulatuse 1990. aastal, kui liikmeteks hakati vastu võtma Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Euroopa Nõukogu tegevus on konkretiseerunud enam kui 150 konventsioonis (see tähendab 75 000 kahepoolset lepet), millest lähtuvalt kooskõlastatakse ja ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte.

Neist konventsioonidest on kõige tuntumad Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa kultuurikonventsioon ning Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (viimane avati allkirjastamiseks 15. oktoobril 1985 a.).

Euroopa Nõukogu organid on Ministrite Komitee, Parlamentaarne Assamblee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress (CLRAE).

Kongressi ülesanne on tegeleda inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ning pluralistliku demokraatia kaitsmise ja edendamisega kohalikul tasandil; peamine eesmärk on kaitsta ja suurendada Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsusorganite poliitilist-, haldus- ja finantsautonoomiat, õhutades keskvõimu arendama kohalikku demokraatiat ja rakendama toetuspõhimõtet. CLRAE-l, mis koguneb plenaaristungile Strasbourg’i kaks korda aastas (tavaliselt märtis ja oktoobris), on 648 liiget (324 põhiliiget + 324 asendusliiget), kes esindavad enam kui 200 000 Euroopa kohalikku ja piirkondlikku omavalitsusorganit.

Ajalugu

Euroopa Nõukogu asutas Euroopa Kohalike Omavalitsuste Konverentsi 1957 aastal., kaasamaks omavalitsustöötajaid Euroopa probleemide lahendamisele. 1975 aastal, arvestades regionaalse omavalitsustaseme kasvavat tähtsust Euroopas, Konverentsi alusdokumenti – hartat – täiendati ja ta haaras nüüdsest ka regioone, kandes nüüdsest Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Alalise Konverentsi nime. Tema järglane, Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress pidas Euroopa Nõukogu 32 liikmesmaa 234 esindaja osavõtul 31. Maist kuni 3 juunini 1994 a Strasbourg’is, Prantsusmaal, oma esimese istungjärgu. Uus nimi ja staatus peegeldab kohalike omavalitsuste tähtsuse tunnustamist ühtse Euroopa idee elluviimisel.

2003 a. 14. oktoobril otsustas Kongressi juhatus Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi nimetada Euroopa Nõukogu Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressiks.

Ülesanded
Kongress arutleb ja avaldab arvamust küsimuste üle, millel on poliitiline tähtsus kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele. Tema arvamusavaldused ja resolutsioonid adresseeritakse Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele koos Parlamentaarse Assamblee arvamusega samas küsimuses. Nad võivad sisaldada soovitusi, mis on adresseeritud Euroopa riikide valitsustele, piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele ja nad võivad isegi ette panna lepinguprojekte.

Kõige olulisem Kongressi tegevus on kohalike ja piirkondlike valimiste vaatlemine EN liikmesriikides (ainus rahvusvaheline organisatsioon, millel on selleks riikide mandaat, kõik muud organisatsioonid võivad samuti kohalikke- ja piirkondlikke valimisi vaadelda, kuid CLRAE-l on see kirjas kongressi statuudis ja selle on kinnitanud kõik EN liikmesriigid).
 
Teine oluline küsimus on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta täitmise kontrollimine ja vastavate raportite koostamine riikide kohta. Nendes CLRAE hindab, kuidas riigid on hartat täitnud.

Kongress on ka palju aega pühendanud Euroopa Piirkondlike Omavalitsuste harta väljatöötamisele, kuid riikide vastuseisu tõttu (kardetakse piirkondade liigset autonoomia kinnistamist, mis võiks viia nende iseseisvumiseni) pole seda hartat heaks kiidetud.

Kongress hoiab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kursis Euroopa ühinemise probleemidega ja aitab kaasa nende omavahelisele koostööle. Regulaarselt korraldab CLRAE avalikke arutelusid, sümpoosiume, konverentse ja seminare. Kongress hoiab tihedat sidet paljude Euroopa Ministrite erialaste konverentsidega, eriti nendega mis pudutavad kohalikku omavalitsust, regionaalplaneerimist, transporti, tööhõivet, kuultuuri ja meeste ja naiste vahelise võrdsuse probleeme. Kongress toetab ühtse Euroopa ideed, toetades linnade, valdade ja piirkondade vahelisi partnerlus- ja sõprussidemeid.

Tegevus

Kongress koguneb kaks korda aastas korralisele istungjärgule Strasbourg’is Euroopa Nõukogu Palees (Palais de l’Europe). Istungjärkude vahelisel ajal korraldab CLRAE tööd Kongressi Alaline Komitee (mis aga 2010 a. kinnitatud reformiga peagi kaotatakse). Iga riik on esindatud proportsionaalselt, vastavalt rahvaarvule ja esindajate arvule Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Igale esindajale on valitud ka asendusliige, kellel on põhiliikmega võrdsed volitused. Määratletud on ka delegaatide kuulumine ühte kongressi kahest kojast (Piirkondlike omavalitsuste koda, Kohalike omavalitsuste koda).

Delegaatide valimine

CLRAE delegaatide mandaadiperiood oli varem 2 aastat, alates oktoobrist 2012 on mandaadiperioodi pikkuseks 4 aastat.

CLRAE delegaadiks võib valida kohalike ja piirkondlike volikogude liikmeid või neid, kes on otseselt aruandekohustuslikud volikogule või riiklikule või piirkondlikule omavalitsusliidule. Iga liikmesriigi delegatsioonil peab olema:

  • Ühtlane geograafiline esindatus kogu territooriumil
  • Ühtlane esindatus erinevates kohalikest ja regionaalsetest omavalitsusorganitest, näiteks erinevate omavalitsusliitude kaudu
  • Erinevate poliitiliste jõudude võrdne esindatus
  • Naiste ja meeste võrdne esindatus.

CLRAE delegaate valitakse igas riigis vastavalt kehtivale protseduurile, millest informeeritakse ka Euroopa nõukogu. Igas delegatsioonis on esimees ja sekretär, kes on vastutavad suhete ees alalise komisjoniga ja sekretariaadiga delegatsiooni volituste kehtimise ajal.

Eestist kuulub CLRAEsse kolm esindajat ja sama palju asendusliikmeid. Omavalitsusliitude Koostöökogus lepiti aastal 2004 kokku, et Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) nimetab delegatsiooni kahe põhiliikme ja ühe asendusliikme kandidaadid ning Eesti Linnade Liit (ELL) ühe põhiliikme ning kahe asendusliikme kandidaadid. Aastast 2016 on aga delegatsiooni põhiliikmete hulgas 2 ELL esindajat ning 1 EMOL-i esindaja ning asendusliikmeteks 2 esindajat EMOL-st, 1 ELL-st. Muudatus on seotud sellega, et aastast 2015 kaotas Eesti EL Regioonide Komitees ühe kohta (7+7 liiget asemel 6+6 liiget). Kui enne seda oli ELL-l üks esindaja rohkem regioonide komitee põhiliikmete hulgas (4+3) ning EMOL-l üks esindaja rohkem CLRAE põhiliikmete hulgas (2+1), siis nüüd on regioonide komitees mõlemal liidul 3+3 esindajat, CLRAE-s ELL-l 2+1 ja EMOL-l 1+2 esindajat.

Delegatsiooni koosseis (mandaadiperiood 2016-2020) on järgmine:

Delegatsiooni juht: Tarmo Tammiste (2016-2018)
Delegatsiooni asejuht: Ott Kasuri (2016-2018)
On kokku lepitud, et mandaadiperioodi keskel (2018) kohad vahetuvad.
De..De.....
Põhiliige.......Asendusliige... .Linn/vald

Kohalike Omavalitsuste Koda
Pipi-Liis Siemann (ELL)                                         Türi vald, vallavanem
Ott Kasuri (EMOL)                                               Harku vallavolikogu liige
                     Mihkel Juhkami (ELL)        .............. Rakvere linn, linnapea

Piirkondlike Omavalitsuste Koda
Tarmo Tammiste (ELL)                                          Narva linn, linnapea
                     Leo Aadel (EMOL).... .            .....    Haljala vald, vallavanem
                     Sirje Tobreluts (EMOL)                    Laheda vald, vallavanem


Delegatsiooni sekretär: Kaimo Käärmann-Liive, ELL büroo

Põhiline töö Kongressis toimub komiteedes, mida on kolm. Kohtade jaotus komiteedes:

Põhiliige Asendusliige KOV KOJAST REG KOJAST

Monitooringukomitee
(järelvalvekomitee) (Committee on the Honouring of Obligations and Commitments by member states of the European Charter of Local Self-Government (to be known as the Monitoring Committee);
Ott Kasuri                              x
           Mihkel Juhkami..........  x

Valitsemisküsimuste komitee
(Governance Committee)
Tarmo Tammiste                                            x
           Sirje Tobreluts......................              x

Päevakajaliste küsimustega tegelev komitee
(Current Affairs Committee)
Pipi-Liis Siemann                   x
            Leo Aadel.............     ...                     x

Tänaste delegaatide mandaat kehtib aastani 2020 (sügis).

Kongresside vahelisel perioodil korraldas tööd ja esindas Kongressi Alaline Komitee, mille koosseisu kuulus igast riigist kaks esindajat, välja arvatud Küpros, Eesti, Island, Malta, Sloveenia ja "Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia" 1 esindajaga. Tulenevalt sellest, et kodukorra muutumisega peab Kongress aastast 2008 ühe täiskogu asemel kaks täiskogu aastas, puudub vajadus Alalise Komtee järele ning 2010 a. kinnitatud reformidokumentides tehti ettepanek Alaline Komitee kaotada ning ettepanek kiideti heaks.

2000. aastal võttis kongress vastu aruande kohaliku demokraatia olukorrast Eestis, ning sellel põhinevad soovitused.

Monitooringut korrati aastal 2010 ning taas võeti vastu soovitused, vaata
http://portaal.ell.ee/1579.

Eesti del. liikmete raportid Kongressis:
2008: Saima Kalev (Jõgeva vallavanem), Child in the city (Saima Kalevi kõne raporti vastuvõtmisel)
2015: Leo Aadel (Haljala vallavanem) ja Josan Meijers (Madalmaad), E-media: game changer for local and regional politicians

20.10.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit