Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 3. märts 2006

Riigimaa munitsipaliseerimine



Kontrolliaruanne 24.08.2004 nr 2-5/04/100

Kokkuvõte

2004. aasta tööplaani alusel auditeeris Riigikontroll riigimaa munitsipaliseerimist. Eesmärgiks oli kindluse saamine, et maa munitsipaalomandisse andmine on korraldatud kooskõlas õigusaktidega ja maareformi eesmärkidest lähtudes. Auditeeritud asutused olid Keskkonnaministeerium, Harju Maavalitsus, Saare Maavalitsus, Kuressaare Linnavalitsus, Kaarma Vallavalitsus ja Rae Vallavalitsus.

Maareformi seaduse alusel antakse osa riiklikust maaomandist munitsipaalomandisse, luues sellega eeldused omavalitsusüksuste arenguks ja efektiivsemaks majandamiseks. Vastava korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Munitsipaalomandisse antakse maa tasuta.

2003. aasta lõpul oli maaregistris registreeritud munitsipaalmaad kokku 13 656 ha, sh auditiga hõlmatud maakondadest Saaremaal 929 ja Harjumaal 3668 ha.

Peamised tähelepanekud

Peamised järeldused

Peamised ettepanekud keskkonnaministrile

* kohustaksid korraldajaid võtma senisest rohkem aluseks üld- ja detailplaneeringud, millest selguks maa edasine kasutamine;
* täpsustaksid riigimaa reservi moodustamise reeglid ning paneks asjaomastele asutustele kohustuse määrata kindlaks nimetatud maa suurus ja paiknemine ning sätestaks selleks toiminguks tähtajad;
* võimaldaksid järelejäänud maa müüa riigivaraseaduses sätestatud korras või anda selle maa munitsipaalomandisse.

Keskkonnaministri vastus

Minister märkis, et maa munitsipaliseerimise probleemid tõstatuvad seda enam, mida rohkem maad antakse munitsipaalomandisse.

Minister leidis, et mitte alati ei peaks munitsipaalomandis oleva ehitise juurde kuuluvat maad munitsipaalomandisse andma. Ehitised, mis ei ole kasutatavad või vajalikud omavalitsuse ülesannete täitmiseks, tuleks võõrandada sellisel juhul vallasvarana.

Minister rõhutas, et omavalitsuste maavajadus määratakse ära eelkõige planeeringutega. Neist selguvad omavalitsuse jaoks oluliste objektide rajamise suunad. Otstarbekas oleks täiendada korda nõudega lisada igale taotlusele väljavõte vastavatest planeeringutest ning taotluse põhjendus. Seni on näiteks maareformi seaduse § 28 lg 1 p 7 alusel1 esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse rahuldamata jäämise põhjuseks olnud vaid asjaolu, et riik on soovinud jätta selle maa riigi omandisse.

Ettepanek kaaluda õigusaktide muutmist, et tagada sellega munitsipaalomandisse antud maa kasutamine, lähtudes omavalitsusüksuse ülesannete täitmise vajadustest ja kohustustest, on kaalumist väärt.

Minister märkis, et riigi maaomand ei ole praegu vastuolus omavalitsuste huvidega. Riigi maareservi suurus selgub 1–2 aasta jooksul, seejärel saab teha lõplikke otsuseid kogu maareservi kohta. Üheks võimaluseks on anda see üle omavalitsuste hallata või omandisse (metsamaaga see nii ilmselt ei ole).

Riigikontrolli arvamus keskkonnaministri vastuse kohta

Riigikontroll tänab keskkonnaministrit põhjaliku ja analüüsiva vastuse eest. Enamiku vastuses toodud väidete ja seisukohtadega Riigikontroll nõustub.

Jüri Kõrge
Tegevusriskide auditi osakonna peakontrolör