Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 17. august 2012

Fakte



Siit lehelt leiab huvitavaid fakte omavalitsustega seotud teemadel kõige üldisemas plaanis. Vabandame, et faktid pärit enamasti varasematest aastatest. 

  • Võimalik, et esimesed linnad olid maakeral 9.500 aastat tagasi. India teadlaste arheoloogilised avastused annavad alust arvata, et esimesed linnad kerkisid maakerale umbkaudu 4.000 aastat varem kui seni arvati. Iidse tsivilisatsiooni jäljed leiti Gujarati osariigi ranniku lähedalt Araabia merest. Seni kehtinud hinnangute järgi tekkisid maailma esimesed linnad umbes 3500. aastal eKr Sumeris, praeguse Iraagi alal. (Reuters - AFP - Baltic News Service 16.01.2002)

  • Aastal 2005 oli maailmas üle 400 linna, kus rahvaarv on suurem kui miljon inimest. Aastal 1950 oli selliseid linnu 83.

  • Tänapäeva linnad tarbivad 85% Maa loodusvaradest ja toodavad 85% maailma jäätmetest. (John Prescott, UK asepeaminister, tsiteerides üht ÜRO raportit oma kõnes Regioonide Komiteele 13.10.2005)

  • Euroopa Liidus (EL25) on 90 600 kohalikku omavalitust. 2005. aasta alguses elas Eurostati uuringu andmetel EL-is 459,5 miljonit inimest.

  • EL-s moodustavad kohaliku omavalitsuse kulutused suhtena SKP-sse 11,2 %, Eesti puhul 9,2 %.

  • EL-s elab omavalitsuses keskmiselt 5100 inimest, Eestis 5500 (Prantsusmaal 1600, UK-s 135700, Lätis 4300, Leedus 60500, Soomes 11600). (Eurostat 2001).

  • Läänemere ääres on 520 valda ning 128 linna (Rootsi parlamendi küsitlus septembris 2005; arusaamatuks jääb, kas arvesse on võetud ka Läänemere saartel asuvaid Läänemerega piirnevaid omavalitsusi või mitte).

  • Euroopa kohalike omavalitsuste harta ratifitseeriti Eestis 28.09.94 (täismahus), Lätis 05.12.96, Leedus 22.06.99. Harta avati Euroopa Nõukogu liikmesriikidele allakirjutamiseks 15. oktoobril 1985. aastal. 2006. aastaks on harta ratifitseerinud 41 riiki 46-st EN liikmesriigist. Harta kohustab temaga liitunud riike kohaldama põhieeskirju, millega tagatakse kohalike omavalitsuste poliiitiline, halduslik ja majanduslik iseseisvus. Harta väljendab veendumust, et kohalikele omavalitsustele antava omavalitsusõiguse ulatust võib käsitleda tõelise demokraatia mõõdupuuna.

  • 1248. aastal hakkas Tallinnas kehtima nn Lübecki õigus ja see kehtis 19. sajandi lõpuni. Ei ole teada, millised õigusnormid olid Tallinnas kasutusel linna kujunemise esimestel aastakümnetel, 1220.-1230. aastatel. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on nimelt 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel. Lübecki õigus oli lisaks Tallinnale hiljem veel Narval, Rakverel ja 17. sajandist ka Haapsalul. Lübecki õigus oli aga ühtekokku maksev ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. Nii oli Tallinn alates 13. sajandist integreeritud Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa linnu hõlmavasse õigus-, kultuuri- ja majandusruumi. Lübecki raad oli Tallinnale keskajal, õieti kuni 1584. aastani, apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis edasi kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õigus ei ole võrreldav moodsate õigusaktidega. See sisaldab raadi ja raehärrasid puudutavaid sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Tallinna õiguskorra põhialused püsisid 13. sajandist kuni 19. sajandi teise pooleni põhimõtteliselt muutumatuna. Rae poolt välja antud määrused ja korraldused täiendasid Lübecki õigust. Osa üldkäibivaid õigusnorme ja -tavasid ei olnud aga üldse kirjalikult fikseeritud. Iseseisva õigusnormide koguna minetas Lübecki õigus oma tähtsuse Tallinnale 1865. aastal, kui jõustus Balti provintsiaalseadustiku III osa - Balti eraseadus. Viimasesse oli aga üle kantud suur osa Lübecki õiguse sätetest. Vene linnaseaduse kehtestamisega Balti provintsides 1877. aastal jäid Tallinna raele vaid kohtu funktsioonid. Lübecki õiguse ajastu sümboolseks lõpp-punktiks Tallinnas võib lugeda rae täielikku likvideerimist 1889. aastal. Balti eraseaduse kaudu püsis Lübecki õiguse mõju Eestis 1940. aastani. (Allikas: Ajaleht Pealinn, 09.05.2003)

  • Eestis teostas 2005 a. avalikku võimu 71 keskvalitsuse asutust ja 227 KOV üksust (peale 2009 a KOV volik. valimisi on Eestis 226 KOV-i), mida finantseeritakse vastavalt riigi või KOV eelarvetest. Avalikus teenistuses on 23 644 riigi- ja ligikaudu 4500 KOV ametnikku (seisuga 31.12.2005). Avalikus teenistuses töötamine moodustab ligikaudu 4 % Eesti tööhõivest. Kümne aastaga ei ole ametnikkond oluliselt suurenenud ega vähenenud, hoolimata sellest, et Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine on kaasa toonud uusi ülesandeid. Valdu ja linnu oli eelmise aasta lõpus 227, kohalike valimiste eelse ajaga võrreldes 14 võrra vähem. Üle tuhande ametniku töötab Tallinna linnavalitsuses, väikestes valdades on ametnikke vaid kaks-kolm.(Allikas: Riigikantselei avaliku teenistuse aastaraamatud)

  • Tallinn on elukalliduselt maailma 96. linn, selgus rahvusvahelise konsultatsioonikontserni Mercer Human Resource Consulting avaldatud uuringu kohaselt. 2005. aastal paiknes Tallinn 60. kohal. Tallinnast kallim on elada Riias, mis tänavuse uuringu kohaselt oli 81. kohal, eelmisel aastal aga 54. kohal. Eelmisel aastal 91. kohta hoidnud Vilniust tänavuse 112. linna loetelus ei esine. Kalleima linna tiitli võttis Moskva, mis möödunud aastal oli neljandal kohal. Moskvale järgnesid Soul, Tokyo, Hongkong, London ja Osaka. Põhjamaade linnadest on jätkuvalt kalleim Kopenhaagen, millele kuulub kaheksas koht, Oslo on kümnendal, Helsingi 25. ja Stockholm 36. kohal. (Allikas: BNS, 26. juuni 2006)

  • 2006. aasta suve seisuga on üle 85 protsendi Eesti omavalitsusjuhtidest on mehed, naisjuht on vaid kuuel linnal ja 26 vallal. Eraldi omavalitsusüksusena on Eestis 33 linna, neist Kallaste, Kuressaare, Kärdla, Paide, Tartu ja Võru linna juhib naine. (Allikas BNS, 1. august.2006)

  • Kõikidest leibkondadest elas Eestis aastal 2005 70% linnas või alevis ja ülejäänud maal ehk alevikes või külades. Eesti 1,34 miljonist elanikust elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga Tallinnas ja Harjumaal 521.313 inimest ehk 38,8 protsenti. (Allikas: Statistikaamet)

  • Kui aastal 2007 elas 72% eurooplastes linnapiirkondades (urban area), siis aastaks 2050 arvatakse, et sellistes piirkondades elab 84% eurooplastest. Austraalias, Uus-Meremaal ja Põhja-Ameerikas prognoositakse, et aastal 2050 elab üle 90% sealsetest elanikest linnapiirkondades (United Nations, Department of Economic and Social Affairs/Population Division (2008), World Urbanization Prospects: The 2007 Revision)

  • 2011 a. oli Eestis kokku 4689 asulat: 47 linna (sh. 14 vallasisest linna), 11 alevit, 180 alevikku ning 4451 küla.
    (Allikas: http://www.siseministeerium.ee/public/Asustusjaotuse_komisjoni_ettepanekud.pdf)