Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 26. aprill 2017

Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vaheprotokoll riigi eelarvestrateegia 2018-2021 osas



.pdf failina

Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon (https://www.riigiteataja.ee/akt/326082015026) ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon (http://portaal.ell.ee/18540#1). Valitsuskomisjoni juhib riigihalduse minister, Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees.

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, Põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast, Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2015. aasta riigieelarve osas läbirääkimiste lõpp-protokollis kokkulepitust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED

Omavalitsusliitude  Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni  läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Omavalitsusliitude Koostöökogu lähtealused läbirääkimistel:

1.    Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.

2.    Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning  OECD ja  CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste  koostöö  suurendamiseks.

3.    Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine.

4.    Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.

5.    Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna  ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel  näha  alates  2018. aastast  üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks  12,13 %  koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga.

6.    Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.

7.    Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.

8.    Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.

I LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK JA TULEMUSED

Joonis KOV ja RE näitajate ning SKP ja THI muutuse võrdlus perioodil 2003-2021*
 

* Prognoos

RE näitaja = maksutulud – sotsiaalmaks

KOV näitaja = maksutulud, keskkonnatasud, tasandusfond, tulubaasilised toetused

 

 

Tabel nr 1. Kohalike omavalitsuste põhinäitajad

KOV EELARVED

2013

2014

2015

2016*

2017*

2018*

2019*

2020*

2021*

TULUD KOKKU

1 490

1 531

1 598

1 629

1 806

1 984

2 090

2 148

2 210

- Tulumaks

724

788

853

910

963

1 020

1 080

1 139

1 200

- Maamaks

57

59

58

58

59

59

59

59

59

- Kohalikud maksud

11

12

13

14

15

16

17

18

19

- Tasandusfond

74

75

75

76

77

77

77

77

77

- Tulubaasi suurendamine*

 

 

 

 

 

31

46

56

56

KULUD KOKKU

1 563

1 530

1 569

1 631

1 850

1 990

2 111

2 182

2 288

Kassapõhine tasakaal

-73

1

29

-2

-43

-6

-21

-34

-77

Tekkepõhine tasakaal*

-83

-19

38

13

-43

-16

-40

-36

-81

Võlakoormus

640

714

665

664

693

714

744

782

866

Likviidne vara

99

161

149

167

152

167

176

181

187

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suhtarvud ja kasvud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOV eelarve tulud SKP-s

7,89%

7,75%

7,89%

7,79%

8,18%

8,45%

8,43%

8,20%

8,00%

KOV tulubaas SKP-s

4,22%

4,37%

4,58%

4,72%

4,71%

4,80%

4,85%

4,85%

4,82%

KOV koondtasakaal SKP-s

-0,39%

0,00%

0,14%

-0,01%

-0,20%

-0,03%

-0,08%

-0,13%

-0,28%

KOV koondvõlg SKP-s

3,39%

3,61%

3,28%

3,17%

3,14%

3,04%

3,00%

2,99%

3,13%

KOV eelarve tulud (% valitsussektori tuludest)

16,00%

16,40%

16,39%

16,68%

15,95%

15,98%

16,67%

16,71%

16,50%

KOV eelarve tulude kasv

4,93%

2,74%

4,39%

1,92%

10,91%

9,82%

5,37%

2,79%

2,87%

KOV tulubaasi kasv

8,21%

8,17%

7,51%

6,30%

5,43%

8,37%

6,66%

5,75%

4,81%

Riigieelarve puhastulud SKP-s

16,05%

16,61%

17,52%

17,77%

17,91%

17,54%

17,73%

17,87%

17,98%

Riigieelarve puhastulude kasv (v.e.a)

6,64%

8,24%

8,12%

4,79%

6,40%

4,03%

6,83%

6,45%

6,11%

* Sisaldab koalitsioonilepe 30 mln, RES-i 15 ja 25 mln ning ujumise algõppe toetuse summas 1,2 mln üleandmist tulubaasi.

 

Tabel nr 2. Riigieelarve toetusfondi toetuste indikatiivsed mahud 2017-2021

 

2017RE

2018*

2019*

2020*

2021*

Toetusfond kokku

 

 

 

 

 

- haridustoetus1

251 356 000

250 555 000

248 555 000

246 455 000

243 355 000

- toimetulekutoetus

22 500 000

27 500 000

27 500 000

27 500 000

27 500 000

- vajaduspõhine peretoetus2

4 148 000

0

0

0

0

- sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus

3 161 000

3 000 000

3 000 000

3 000 000

3 000 000

- saarvaldade ja saarelise osaga valdade
täiendav toetus3

416 000

416 000

416 000

416 000

416 000

- kohalike teede hoiu toetus

29 313 000

29 313 000

29 313 000

29 313 000

29 313 000

- huvihariduse ja huvitegevuse toetus

5 700 000

14 250 000

14 250 000

14 250 000

14 250 000

- raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus

2 650 000

2 650 000

2 650 000

2 650 000

2 650 000

- jäätmehoolduse arendamine

2 200 000

2 200 000

2 200 000

2 200 000

2 200 000

- keskkonnatasude muutmise kompensatsioon

930 000

831 000

733 000

636 000

537 000

- koolieelsete lasteasutuste õpetajate palgatõusu motiveerimise toetus4

4 000 000

12 000 000

15 000 000

15 000 000

15 000 000

- matusetoetus

 

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

- omaste hooldamine5

 

5 400 000

5 600 000

2 700 000

2 700 000

- koolilõunatoetuse tõus 1 EUR peale6

 

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

- tugispetsialistide toetus7

 

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

- sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis8

21 000

21 000

21 000

21 000

21 000

* Toetuste suurused on RES 2018–2021. a põhinevad ja indikatiivsed. Riigieelarve protsessis need täpsustuvad.

1 Toetuse muutus on tingitud õpilaste liikumisega omavalitsuste koolidest loodavatesse riigigümnaasiumidesse. Toetussummat korrigeeritakse lähtudes  KOV koolide õpilaste arvust EHIS 10.11. ja haridustoetuse kasvust, mis selgub riigieelarve menetlemisel.

2 Vajaduspõhine peretoetus kaob.

3 Alates 2018. a lisandub maavalitsuselt ületulev saarevahi raha summas 73 000 eurot.

4 Kavas on 2017. a summast tõsta 1,5 mln 2018. a kasutamiseks.

5 Numbrid on indikatiivsed. Kuna mudel ei ole välja töötatud võib toetusfondi alt välja liikuda riigieelarve protsessi käigus.

6 Indikatiivne. Number muutub RE protsessis tulenevalt laste jagunemisest KOV koolide, erakoolide ja riigikoolide pidajate vahel 10.11. seisuga.

7 Indikatiivne. Jaotusmudel on väljatöötamisel.

8 Lisandub maavalitsuselt ületulev rahvastikutoimingute ja perekonnaseisu toimingute ressurss, mille suurus ei ole veel täpselt selgunud

Olenevalt erivajadustega õpilaste õppekorralduse toetamise kontseptsiooni arutelu tulemustest võib 2018. a KOV toetusfondi reale lisanduda erivajadustega õpilaste õppekorralduse toetus, mille suurus täpsustub 2018. a riigieelarve koostamise käigus.

 

Olenevalt käimasoleva asendushoolduse ümberkorraldusega seotud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse jõustumisest võib 2018. a KOV toetusfondi lisanduda asendushoolduse toetus.

 

Tabel nr 3. ühinemistoetuste lõplik maht 2017-2019

 

2017

2018

2019

Ühinemistoetus

14 000 000

29 000 000

21 000 000

 

Tabel nr 4. CO2 vahenditest energiasäästu investeeringud 2017-2019

 

2017-2019

Lasteaedade meede ja hooldekodude meede

22 000 000

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

Fiskaalse mõjuga RES-i perioodi ettepanekud

Ettepanek 1

Taastada 2009 aastani kehtinud omavalitsuste ülesanded spordi ja noorsootöö valdkonnas, selleks taastada kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäär majanduslanguse eelse perioodi tasemele arvestades ka maamaksuvabastuste kompenseerimise eesmärgil tulumaksu eraldamise määra tõstmist 0,2 protsendipunkti võrra.

 


2016 oodatav

2017 EA

2018 kava

2019 kava

2020

kava

2021 kava

Tulumaksu %

11,6

11,6

12,13

12,13

12,13

12,13

Tulumaks (milj. €)

 910

  952

 1011

 1064

1118

 1174

Kasv võrreldes eelmise aastaga

 

+ 42

+ 105

+ 55

+57

+ 58

-majanduskasvu arvel

 

+ 42

+ 59

+ 53

+  54

+  56

maksu muudatuse arvel

 

 

+ 46

+ 2

+ 3

+2

 

KTK põhjendus

2016. aasta riigieelarve kohaselt oli kohalikel omavalitsustel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 sätestatud ülesannete täitmiseks riiklikest maksudest ja riigieelarve eraldistest  tulubaasi ühtlustamiseks laekuvaid vahendeid  140,8 miljonit eurot ehk  13% enam kui 2008. aastal. Seevastu riigieelarve maksulised tulud (ilma sotskindlustusmakseteta ja muude edasiantavate tuludeta) kasvasid 2016. aastal võrreldes kriisieelse 2007. aastaga 1160 miljoni euro ehk 45 %, mis tähendab seda, et kohaliku elu korraldamiseks mõeldud rahaliste vahendite kasv on 4 korda aeglasem kui keskvalitsuse korraldatavas tegevusvaldkonnas. Samal ajal riiklike maksude (käibemaks, aktsiisid) tõusuga on suurendatud teadlikult ka omavalitsuste kulu mis on mõjutanud oluliselt kohalike omavalitsuste põhiteenuste osutamist - teenuste kvaliteeti.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Samas prognooside kohaselt on KOV-ide põhitegevustulude kasv aastaks 2017 kasvanud ca 24% kõrgemaks kui 2008.a, kui THI prognoositav kasv on sellel perioodil 18%. Seega käesoleval aastal jõuavad KOV-id olukorda, kus nende põhitegevustulude kasv on olnud ca 6 protsendipunkti kiirem kui THI kasv. Perioodil 2018–2021 on KOVide tulumaksu ja tasandusfondi kasvatamiseks kavandatud kokku 185 mln, millele lisandub tulumaksu baasi kasv..  

 

Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.

 

Ettepanek 2

Taastada tasandusfond 2009 aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega.

 


2017 EA

2018kava

2019kava

2020 kava

2021kava

Tasandusfond (TaF)- €

76 409 187

91 409 000

102 499 000

102 499 000

102 499 000

2009 a. tulude taastamiseks

kasv -€

 

10 000 000

11 090 844

 

 

TaF regionaalkomponendi rakendamine

 

5 000 000

 

 

 

Kasv %%

 

19,6 %

12,1 %

 

 

Kasv €

 

15 000 000

12 100 000

 

 

 

Kaevandamisõiguse tasude muutmisega seotud tulude tasandamine ja selle kaudu tasandusfondi suurenemine ei ole ettepanekus kajastatud, kuid millega peab arvestama 2017-2021 aastal keskkonnatasude seaduse rakendamise käigus.

 

KTK põhjendus

Kohalike eelarvete tasakaalus hoidmiseks on vajalik ka tasandusfondi taastamine 2009 aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega

 

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Kehtivas RES-is on tulubaasi kasvuks kavandatud 2019. a 15 mln ja 2020. a 25 mln võrreldes 2017. a. Selle lisandub koalitsioonilepingust 30 mln aastas tasandades kriisiaegset üksikisiku tulumaksu protsendi langust. Rahade jaotus tulumaksu ja tasandusfondi vahel otsustatakse aprillis 2017. a.

 

Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.

 

Ettepanek 3

Seoses maavalitsuste likvideerimisega ja osade maavalitsuse ülesannete üleandmisega kohalikele omavalitsustele näha ette täiendavalt  nende ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Maavalitsustelt tulevad KOVidele üle riikliku ülesandena rahvastiku ja perekonnaseisutoimingud ning osad ülesanded maakondlikule koostööorganile. RES-is tuuakse eraldi välja KOVidele antavad toetusfondi toetused ja riiklike ülesannete kulude hüvitised. KOV koostöötasandi rahastamine ei ole otseselt riigieelarve seaduse § 46 mõistes läbirääkimiste objekt, mille tulemused peaksid kajastuma RES-is.

 

Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.

 

Ettepanek 4

Suurendada ka kohalike teede hoiuks eraldavate vahendite mahtu.

 


2017 EA

2018

kava

2019 kava

2020 kava

2021

kava

Eraldis kohalike teede hoiuks (toetusfondis)

( €)

 

29 312 500

 

40 456 074

 

42 478 878

 

44 602 822

 

45 494 878

Kasv võrreldes eelmise aastaga

 

+11 143 574

+2 022 804

+2 123 944

+892 056

 

KTK põhjendus

Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks  riigieelarvest 40 456 074 €, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. Taotleme teehoiuks eraldatavate vahendite  2008. aasta taseme taastamist ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas kavandatud mahtude kasvule

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: RES 2018-2021 projekti kohaselt on kohalike teede teehoiu toetuseks kavandatud 29,3125 mln eurot aastas. 2016. a kulutasid KOVid teede ja tänavate investeeringuteks ja hoolduseks kokku 120 mln eurot, millest 44 mln on riigieelarveline toetus. Riik toetab EL struktuurivahenditest KOV transporditaristu projekte summas 60 mln. Lisaks saavad KOVid EL struktuurivahendite regionaalmeetmest toetusi kergliiklusteede investeeringuteks.

 

Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.

 

Ettepanek 5

Lisaks eeltoodule näha RES 2018-2021 ette eraldada kohalikele omavalitsustele Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu programmis kavandatud  vahendid, sealhulgas

 

 

Eraldised kohalikele omavalitsustele – (mln €)

2017

2018

2019

2020

Lasteaia õpetajate palgatõusu motiveerimise toetuseks

 

4

 

15

 

20

 

21

Üldhariduskoolide tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi toetuseks

 

 

6

 

6

 

6

Maakonna ühistranspordi täiendav dotatsioon

 

 

21

 

21

 

21

Matusetoetus

 

4

4

4

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Tulenevalt riigieelarve seaduse § 48 lg 5 esitatakse eelarvestrateegias informatsioon kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavate maksude ning tasandusfondist ja toetusfondist määratavate toetuste eeldatavate suuruste kohta.

 

 

II Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud 2018. aasta riigieelarve osas

 

  1. Pooled jätkavad töörühmade ja delegatsioonide tasemel läbirääkimisi käesolevale protokollile lisatud Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekute üle 2018. aasta riigieelarve osas eesmärgiga jõuda pooli rahuldavate lahendusteni läbirääkimiste lõpp-protokolli allkirjastamise ajaks.

  2. Valitsuskomisjoni esimees edastab Omavalitsusliitude Koostöökogule 19. juuniks informatsiooni KOVide toetusi puudutavate ministeeriumide eelarve taotluste kohta, ministeeriumide ettepanekud läbirääkimisteks ning seisukohad Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekute kohta.

 

Tallinnas          2017

 

Mihhail Korb

Taavi  Aas

Kurmet Müürsepp

 

 

 

Riigihalduse minister,

Valitsuskomisjoni esimees     

Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees        

Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees

(allkirjastatud  digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)