Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 28. aprill 2016

Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vaheprotokoll riigi eelarvestrateegia 2017-2020 osas



Vaheprotokoll .pdf formaadis


VALITSUSKOMISJONI JA OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU DELEGATSIOONI LÄBIRÄÄKIMISTE VAHEPROTOKOLL RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2017-2020 OSAS


Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon. Valitsuskomisjoni juhib riigihalduse minister, Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees.

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, Põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast, Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2015. aasta riigieelarve osas läbirääkimiste lõpp-protokollis kokkulepitust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED

Omavalitsusliitude  Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni  läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Omavalitsusliitude Koostöökogu lähtealused läbirääkimistel:

1.    Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.

2.    Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning  OECD ja  CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste  koostöö  suurendamiseks.

3.    Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine.

4.    Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.

5.    Taastada 2009 aastani kehtinud omavalitsuste ülesanded spordi ja noorsootöö valdkonnas  kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa taastamisega 2009. aasta kärbete eelsele tasemele ning arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel  näha  alates  2017. aastast  üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks  12,13 %.

6.    Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.

7.    Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.

8.    Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.

I LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK JA TULEMUSED

Joonis KOV ja RE näitajate ning SKP ja THI muutuse võrdlus perioodil 2003-2020*

RE näitaja = maksutulud – sotsiaalmaks
KOV näitaja = maksutulud, keskkonnatasud, tasandusfond, tulubaasilised toetused 
* RM 2016.a kevadine majandusprognoos. Ei sisalda KOVidele antavat huviringide toetust ega muude otsuste mõjusid, mis on tehtud pärast majandusprognoosi avalikustamist.

Tabel nr 1. Kohalike omavalitsuste põhinäitajad

Miljonit eurot

2013

2014

2015

2016*

2017*

2018*

2019*

2020*

Tulud KOKKU

1 490

1 531

1 598

1 646

1 711

1 801

1 877

1 940

Põhilised maksutulud

792

874

941

979

1 021

1 077

1 135

1 193

- Tulumaks

724

788

853

889

931

986

1 043

1 100

- Maamaks

57

59

58

59

59

59

59

59

- Kohalikud maksud

11

12

13

14

15

16

17

18

- Keskkonnatasud2

0

15

17

17

16

16

17

17

Tasandusfond

74

75

75

76

76

76

76

76

Kulud KOKKU

1 563

1 530

1 569

1 684

1 788

1 841

1 916

1 982

Eelarvete koondtasakaal

-73

1

29

-38

-77

-39

-39

-42

Võlakoormus kokku

640

714

665

705

789

836

884

933

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suhtarvud ja kasvud

 

 

 

 

 

 

 

 

Eelarve tulud (% SKP-st)

7,84%

7,67%

7,81%

7,73%

7,59%

7,51%

7,38%

7,21%

Eelarve tulud (% valitsussektori tuludest)

16,40%

16,39%

16,68%

15,85%

15,71%

15,46%

15,37%

15,44%

Maksutulud (% SKP-st)

4,16%

4,38%

4,60%

4,60%

4,53%

4,49%

4,46%

4,44%

Tulubaas (% SKP-st)

4,20%

4,32%

4,54%

4,53%

4,47%

4,43%

4,40%

4,38%

Koondtasakaal (% SKP-st)

-0,38%

0,00%

0,14%

-0,18%

-0,34%

-0,16%

-0,16%

-0,16%

Võlakoormus (% SKP-st)

3,36%

3,58%

3,25%

3,31%

3,49%

3,48%

3,48%

3,47%

Eelarve tulude kasv (v.e.a)

4,93%

2,74%

4,39%

3,04%

3,95%

5,24%

4,18%

3,37%

Tulubaasi kasv (v.e.a)

8,21%

8,17%

7,51%

4,00%

4,38%

5,46%

5,37%

5,09%

Riigieelarve tulud SKP-s

39,94%

39,12%

39,00%

41,04%

40,70%

41,08%

40,63%

39,52%

Riigieelarve tulude kasv (v.e.a)

1,84%

2,82%

2,19%

9,52%

5,05%

7,31%

4,85%

2,86%

Riigieelarve puhastulud SKP-s

15,94%

16,44%

17,34%

17,59%

17,58%

17,66%

17,66%

17,66%

Riigieelarve puhastulude kasv
 (v.e.a)

6,64%

8,24%

8,12%

5,56%

5,93%

6,77%

6,02%

5,77%

* Kevadprognoos. Sellele lisandub huvitegevuse toetus.  

2 Ei sisalda Riigikogu menetluses olevat keskkonnatasude uue jaotusmudeli mõju


Tabel nr 2. Riigieelarve toetusfondi toetuste indikatiivsed mahud 2017-2020

Toetusfond

2016 eelarve

2017*

2018*

2019*

2020*

- haridustoetus2

237 370 537

236 695 669

235 527 959

233 154 217

231 153 034

- vajaduspõhine peretoetus, toimetulekutoetus

27 066 831

26 647 290

29 946 248

29 946 248

29 946 248

- sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise
  toetus

3 156 169

3 156 169

3 156 169

3 156 169

3 156 169

- saarvaldade ja saarelise osaga valdade
  täiendav toetus

415 426

415 426

415 426

415 426

415 426

- sündide ja surmade registreerimise kulude
  hüvitis

20 000

21 000

21 000

21 000

21 000

- kohalike teede hoiu toetus

29 712 500

29 312 500

29 312 500

29 312 500

29 312 500

- huvitegevuse toetus

-

5 700 000

14 250 000

14 250 000

14 250 000

- jäätmehoolduse arendamine

-

2 200 000

2 200 000

2 200 000

2 200 000

- liitsihtotstarbega maade kodualuse maade maksuvabastuse kompensatsioon

-

-

1 200 000

1 200 000

1 200 000



* Toetuste suurused on indikatiivsed 01.03.2016. a seisuga. Eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis võivad need muutuda.

2 Muutub seoses laste liikumisega koolipidajate vahel

 

Riigieelarve strateegias planeeritakse suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi täiendavalt 2019. aastal 15 mln euro võrra ning 2020. aastal 25 mln euro võrra võrreldes 2016. aastaga.

 

Tabel nr 3. ühinemistoetuste indikatiivne maht 2017-2019

 

2017*

2018*

2019*

Ühinemistoetus

14 000 000

28 000 000

 23 000 000

* Prognoos


Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:



Fiskaalse mõjuga RES-i perioodi ettepanekud

Ettepanek 1

Taastada 2009 aastani kehtinud omavalitsuste ülesanded spordi ja noorsootöö valdkonnas ja suurendada selleks kohalikele omavalitsustele riiklikest maksudest ja keskkonnatasudest laekuva tulu osa, sh üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määra.

 


2015

tegelik

2016 EA

2017 kava

2018 kava

2019 kava

2020 kava

 

 

 

 

 

 

 

Tulumaksu %

11,6

11,6

12,13

12,13

12,13

12,13

Tulumaks

(milj. €)1

 

   853

  889

  974

 1031 

  1091

  1150

Kasv võrreldes eelmise aastaga

 

  +36

 +85

  +57

  +60

  +59

-majanduse   

  kasvu arvel

 

  +36

 +42

  +55

  +57

+57

maksu muudatuse arvel

 

 

  +43

  +2

  +3

  +2

Valitsuskomisjoni seisukoht RES 2017-20201

853

889

931

986

1043

1100

 1 alates 2016 prognoos

 

Katteallikas: Riigieelarve maksutulude kasv (ilma sotsiaalkindlustus makseteta) Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosis (17.09.2015).

 

Selgitus: 2015. aasta riigieelarve kohaselt on KOVidel KOKS § 6 sätestatud ülesannete täitmiseks riiklikest maksudest ja riigieelarve eraldistest laekuvaid vahendeid 65,7 miljonit eurot ehk 6,6 % enam kui 2008. aastal. Seevastu riigieelarve maksulised tulud (ilma sotskindlustusmakseteta ja muude edasiantavate tuludeta) kasvad 2015. aastal võrreldes kriisieelse 2007. aastaga 841,1 miljoni euro ehk 32,8 %, mis tähendab seda, et kohaliku elu korraldamiseks mõeldud rahaliste vahendite kasv on 5 korda aeglasem kui keskvalitsuse korraldatavas tegevusvaldkonnas. Samal ajal riiklike maksude (käibemaks, aktsiisid) tõusuga on suurendatud teadlikult ka omavalitsuste kulu mis on mõjutanud oluliselt kohalike omavalitsuste põhiteenuste osutamist - teenuste kvaliteeti.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Riigieelarve on nominaalses puudujäägis ning seetõttu on võimalik vahendeid juurde anda üksnes kõige olulisemate prioriteetide arendamise katteks. Nende tegevuste osas, kus ülesande täitjaks on kohalik omavalitsus, suureneb ka nende tulubaas (nt huvitegevuse meede, energiasääst avalikes hoonetes). Kohalikele omavalitsustele on plaanis suunata ka arvestatav ressurss läbi ühinemistoetuste ja tegevuskulusid vähendavad nt koolivõrgu programm ning riigigümnaasiumide loomine. Seega arvestatav osa lisaressursist jõuab ka kohalike omavalitsusteni juba niigi. 2016. a on KOVide tulumaksu prognoositav laekumine 155 miljonit eurot ehk 21% suurem kui majandusbuumi tipus 2008. a. Samal perioodil on THI muutus olnud 17 protsendipunkti. Seega on KOVide ostujõud tulumaksu laekumise kaudu niigi suurenenud. KOV tulumaksu osa suurendamine suurendab veelgi tulukuse vahesid tasandusfondi mittesaajate ja tasandusfondi saajate vahel.

 

Otsus: kokkulepet ei saavutatud.

 

KTK eriarvamus:  KTK jääb oma ettepaneku juurde. Eelarvete tasakaalu hoidmiseks on vajalik ka KOVidele laekuva tulumaksu osa suurendamine proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tasandusfondi suurendamisega.

Valitsuskomisjoni seisukoht on avalikkust eksitav. Kohalikele omavalitsustele suunatav ühinemistoetus on ühekordne ja ei suurenda kuidagi omavalitsuste tulubaasi. Huvitegevuse rahastamiseks omavalitsuste tulubaasis vahendeid pole ja sinna vahendite suunamine on õigluse loomine. Viide tulumaksu kasvule perioodil 2008-2016 ei ole objektiivne, sest jätab mulje omavalitsuste eelarvete suurest kasvust. Perioodil 2005–2016 on KOVide puhastulu tulubaasiliste toetustega kasvanud 78% ja ja riigieelarve maksutulud on samal perioodil kasvanud 109%

 

Ettepanek 2

Suurendada tasandusfondist (TaF) kohalikele eelarvete ühtlustamiseks eraldatavaid vahendeid 2017-2018 aastatel tulude taastamiseks 2009 tasemele

 


2015

 oodatav

2016 EA

2017 kava

2018 kava

2019 kava

2020 kava

Tasandusfond (TaF) ( €)

75 484 737

76 409 187

86 409 187

 97 500 031

97 500 031

97 500 031

Kaevandustasude kompenseerimine

     925 450

      308 149

 

 

 

 

Kasv võrreldes eelmise aastaga

 

 

+10 000 000

+11 090 844

 

 

Valitsuskomisjoni seisukoht RES 2017-2020*

75

76

76

76

76

76

* alates 2016 prognoos

 

Katteallikas: Riigieelarve maksutulude kasv (ilma sotsiaalkindlustus makseteta) Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosis  (17.09.2015).

 

Selgitus: Kohalike eelarvete tasakaalus hoidmiseks on vajalik ka tasandusfondi taastamine 2009 aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega. Arvestama peab sellega, et kaevandamisõiguse tasude muutmisega seotud tulude tasandamine ja selle kaudu tasandusfondi suurenemine ei ole ettepanekus kajastatud, kuid millega peab arvestama 2016 aastal keskkonnatasude seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Tasandusfondi mittesaavate ja tasandusfondi saavate KOVide tulubaasi erinevuste vähendamiseks on esitatud RES läbirääkimisteks taotlus tasandusfondi kogumahu suurendamiseks. Suurendamise taotlus on esitatud 2016. a suhtes järgmiselt: 2017. a +10 mln, 2018. a +13 mln, 2019. a +19 mln ja 2020. a +20 mln.

 

Otsus: Jätkata läbirääkimisi

 

Ettepanek 3

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tuleks suurendada ka kohalike teede hoiuks eraldavate vahendite mahtu.

 


2015 oodatav

2016 EA

2017 kava

2018 kava

2019 kava

2020 kava

Eraldis kohalike teede hoiuks (toetusfondis)

( €)

24 712 500

29 712 500

40 456 074

42 478 878

44 602 822

45 494 878

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi valitsemisalas projektipõhisteks toetusteks (liik 30).

2 608 725

 

 

 

 

 

Kasv võrreldes eelmise aastaga

 

 

+10 743 574

+2 022 804

+2 123 944

+892 056

Valitsuskomisjoni seisukoht RES 2017-2020*

28 012 500

29 712 500

29 312 500

29 312 500

29 312 500

29 312 500

* alates 2016 prognoos

 

Katteallikas: Riigieelarve maksutulude kasv (ilma sotsiaalkindlustus makseteta) Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosis (17.09.2015).

 

Selgitus: Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks  riigieelarvest 40 456 074 €, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. Taotleme teehoiuks eraldatavate vahendite  2008. aasta taseme taastamist ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas kavandatud mahtude kasvule.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Täna kehtiva RES 2016-2019 projekti kohaselt on kohalike teede teehoiutoetuseks kavandatud 28 mln € igal aastal. Vabariigi Valitsuse 2015-2019 tegevusprogrammi punkti 5.10 kohaselt kavandatakse kohalike teehoiutoetuste suurendamist. Hetkel ei ole veel teada punkti rakendamise aeg ja ulatus.

 

Otsus: Jätkata läbirääkimisi  KTK eriarvamus:  KTK jääb oma ettepaneku juurde. Vabariigi Valitsuse 29. mai 2015. a korraldusega  nr 231 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis  2015–2019 on ühe tegevusena kavandatud: „5.10 Jätkame riigimaanteede ja kohalike teede tolmuvabaks muutmise programmi. Suurendame kohalike teede rahastamist.“

Arvestades eelpool toodut jääb selgusetuks Valitsuskomisjoni seisukoht vähendada teehoiutoetusteks eraldatavaid vahendeid võrreldes 2016. aastaks eraldatuga.

 

Ettepanek 4

Alustada KOV tulude tõstmist läbi pensionide maksustatavast osast üksikisiku tulumaksuga proportsionaalse vastava osa kandmist kohalikku eelarvesse koos tasandusfondi vastava suurendamisega alates 2019  aastast.

Katteallikas: Riigieelarve maksutulude kasv (ilma sotsiaalkindlustus makseteta) Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosis   (17.09.2015).

 

Pensionidelt tulumaksu eraldamine ja tasandusfondi suurendamine kohalikele eelarvetele tulubaasi tugevdamiseks on vajalik ja loogiline arvestades elanike vanuselise koostise muutusi ja vajadust sh pensioniealistele järjest suurenevate teenuse mahu kasvu katmise vajadust.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Võtame selle ettepaneku analüüsimiseks. Analüüsi eesmärk on tuvastada, kas ettepanekut on võimalik rakendada ja missugused on selle mõjud erinevat tüüpi omavalitsustele. Muudatus tähendaks praeguse 11,6% viimist väiksemaks, kui seda rakendada selliselt, et omavalitsuste kogulaekumine jääb samale tasemele. Tasandusfondi jaotamisel võetakse juba arvesse vanurite arv.

 

Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi omavalitsuste tulude mitmekesistamise ja suurendamise osas.

 
Ettepanek 5

Aastatel 2016 – 2017 analüüsida kohalike maksude seadust eesmärgiga täiendada kohalike maksude loetelu.

Selgitus: Kohalike maksude osakaal omavalitsuste tuludest on madal, mis on osaliselt tingitud objektiivsetest asjaoludest (näiteks administreerimiskulud), kuid teisalt on valitsuse sekkumise tulemusena vähendatud kohalike omavalitsuste võimalusi (paadi- ja müügimaksu kaotamine).

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Rahandusministeerium pakkus haldusreformi kontseptsioonis välja erinevad kohalike maksude ideed, millest ükski praegu töös ei ole. Kui omavalitsusliidud tahavad kohalikke maksude nimekirja täiendada, tuleb esitada konkreetne ettepanek ning lühike analüüs maksu võimaliku rakendamise kohta.


Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi omavalitsuste tulude autonoomia suurendamiseks ja kohalike maksude osatähtsuse tõstmiseks omavalitsuste eelarvetes.



II Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud 2017. aasta riigieelarve osas 

1.      Pooled jätkavad töörühmade ja delegatsioonide tasemel läbirääkimisi käesolevale protokollile lisatud Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekute üle 2017. aasta riigieelarve osas eesmärgiga jõuda pooli rahuldavate lahendusteni läbirääkimiste lõpp-protokolli allkirjastamise ajaks.

2.      Valitsuskomisjoni esimees edastab Omavalitsusliitude Koostöökogule 19. juuniks informatsiooni KOVide toetusi puudutavate ministeeriumide eelarve taotluste kohta, ministeeriumide ettepanekud läbirääkimisteks ning seisukohad Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekute kohta.

 

Tallinnas          2016

 

Arto Aas

Taavi  Aas

Kurmet Müürsepp

 

 

 

Riigihalduse minister,

Valitsuskomisjoni esimees     

Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees        

Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees

(allkirjastatud  digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)