Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 18. oktoober 2013

Eesti linnade koostöö Läänemere Linnade Liidu võrgustikus



Tartu Ülikool
Euroopa Kolledž
Magistritöö
Merike Järv
Juhendaja: Sulev Mäeltsemees, PhD
Kaasjuhendaja: Garri Raagmaa, PhD
Tartu 2013

Lühikokkuvõte
Käesolev magistritöö on ajendatud mitmetest vastuoludest, mida autor tajus Läänemere
Linnade Liidu (UBC) töökoosolekutel omandatu ja UBC üldkonverentsidel osalejana
liikmeslinnana nähtu vahel. UBC üldkonverentsidel kuuldu, turismi komisjonis arutletu
ja üldkogul teemade, poliitika poolt hääletamine jättis paljusid Eesti linnasid
ükskõikseks. Eesti linnade töökoosolekutel ja kokkusaamistel sai nii mõnegi
koosolemise käigus selgeks, et Eesti linnadel ei olnud võimalik tuvastada
organisatsiooni liikmeks olemise eesmärki ega arusaadavat kasu liikmelisusest. Samas
oli aga näha mitmesuguseid huvitavaid ideid, mõtteid ja soove, mida Eesti linnade
esindajad võrgustikus olemiseks oluliseks pidasid.

Väljakutseks töö kirjutamisel oli Tallinna esindaja EL-s Tõnu Karu väljapakutud teema
kirjutada magistritöö UBC-st, võimalusest uurida organisatsiooni arengut ja koostööd.
Valiku olulisemaks kriteeriumiks sai autori teadmine Eesti liikmetel esilekerkinud
ebakindlusest ja teadmatusest võrgustiku toimimisest. Autor on aastate vältel tõdenud, et
huvi Läänemere ühe tähelepanuväärsema suhtlusvõrgustiku vastu jagab suur hulk
inimesi, kellest nii mõnelegi on UBC pakkunud sügavamat huvi ka teaduslikust
aspektist.

Käesolevat uurimistööd soodustas autori töökoht Elva linnavalitsuses, kus ta on kuue
aasta jooksul olnud Elva linna UBC kontaktisik ning tegelenud samuti UBC
turismikomisjoni tööga. See süvendas autori huvi teema vastu ning võimaldas ligipääsu
rohkele informatsioonile, mis siiani suures osas teadmata ja kasutamata on jäänud.
Eelkõige on sellisteks allikateks UBC koosolekutel jagatud suuline informatsioon ja
intervjueeritavatelt kogutud andmed, mida autor töö kirjutamisel kasutas.

Autor on tänulik oma juhendajale professor Sulev Mäeltsemehele tema kannatlikkuse
eest ning tema sisukate mõttearenduste, selgituste ja mõistva suhtumise eest magistritöö
kirjutamisel. Samuti tänab autor kaasjuhendajat professor Garri Raagmaad, tema heade
mõtete ja nõuannete eest probleemistiku kaardistamisel. Autori eriline tänu on Tõnu
Karule, kes on jaganud täiendavaid teadmisi Eesti linnade tegemistest alates
organisatsiooni algaastatest. Autori sügav tänu kuulub ka Toivo Riimale, kes oma
selgitustega avardas autori nägemust võrgustiku toimimisest. Autori siiras tänu kuulub
intervjueeritavatele ja UBC Eesti linnade esindajatele, kes leidsid aega vastata
küsimustikule, aidates seeläbi kaasa magistritöö valmimisele (vt lisa 1).

Sisukord
Lühikokkuvõte.......................................4
Lühendid ja mõisted..............................5
Sissejuhatus..........................................6

1.Koostöö ja võrgustiku teoreetilised käsitlused..........................8
   1.1 Koostöö ja võrgustumine Läänemere piirkonnas............8
   1.2 Võrgustiku mõiste...........................................10
   1.3. Võrgustiku struktuur.....................................12
   1.5. Võrgustiku juhtimine...................................12
   1.6. Vabatahtlikud võrgustikud.............................14
   1.7. Info-ja teadmiste jagamine..............................16
   1.8. Läänemere Linnade Liit................................18
      1.8.1. Läänemere Linnade Liidu struktuur.................21
      1.8.2. Läänemere Linnade Liidu komisjonid................22
   1.9. Eesti linnade koostöö Läänemere Linnade Liidus...........23

2. Empiiriline uurimus..............................................26
   2.1. Empiirilise uurimuse eesmärk, metoodika ja tagasiside...........26
   2.2. Organisatsiooni olulisus.....................................28
   2.3. Koostöö vajadus......................................32
   2.4. Koostöö rahulolu.....................................35
   2.5. Koostöö ja info juhtimine..........................39

3. Järeldused ja soovitused................................44
Kokkuvõte............................................47
Kasutatud kirjandus...............................50
Lisa 1 Uurimuses osalenud linnad..............56
Lisa 2 Eesti linnad UBC juhatuses.............57
Lisa 3 Eesti linnade põhitunnused...............58
Lisa 4 Ankeet..............................59
Lisa 5 Intervjuude küsimused...............64
Summary......................................65

Sissejuhatus
Kohaliku elu arendamisel, sotsiaalsete ja majanduslike näitajate tõhustamisel on linnadel
kanda suur roll, mis tänapäeva maailma globaalsete protsesside tulemusena on pidevalt
kasvav. Kiirelt muutuvas ühiskonnas on mitmete probleemide lahendamiseks parimaks
koostöö vormiks info- ja teadmiste vahetamine ning võrgustumine. Linnade osalus
erinevates koostöövõrgustikes annab kohalikele omavalitsustele paindlikuma ja
tõhusama võimaluse kogemuste vahetamiseks ning uute praktikate õppimiseks, mida
rakendada oma keskkonnas, et areneks elukeskkond. Koostöövõrgustikud pakuvad
lahendusi ja ideid ning aitavad kokku hoida ressursse tegutsedes ühise eesmärgi nimel.

Ühiskondlikud muutused mõjutavad kohalike omavalitsusi ja koostööd võrgustikes, mis
omakorda mõjutavad inimeste ootuseid ja vajadusi. Uurimused on näidanud, et tugev
regionaalne identiteet seostub inimestega võrgustikus ja institutsiooni loomisega
(Raagmaa 2002:73).

Organisatsioonidevahelised võrgustikud avalikus sektoris on muutunud tänapäeval
koostöö vahendiks. Horisontaalsed suhted valitsuste vahel nii rahvusvahelisel, riiklikul
kui kohalikul tasandil on olulised erinevate poliitikate kujundamisel. Võrgustiku töö
efektiivseks toimimiseks tuleb osalejatel arvestada globaalsete muutustega ning osata
kiirelt kohanduda uute võimalustega.

Sotsioloogilised, kultuurilised, demograafilised ja majanduslikud ebavõrdsed aspektid
võivad põhjustada linnade nõrga koostöö võrgustikes. Samuti loovad kehvema tulemuse
lahknevad huvid ja erinevad arusaamad koostöösuhetest võrgustikus, mille tulemusel
võivad oluliselt väheneda osalejate huvi ning ootused koostööks, mis omakorda ei
arenda võrgustiku koostoimimist. Tekib küsimus, et kas ei peaks võrgustikust
eemaldama nö passiivsed osalejad, et saavutada võrgustiku tõhusam koostöö ja
jätkusuutlikkus. Võrgustikus osalemine ei ole osalejatele vahend raha teenimiseks, vaid
võrgustiku tööd tehakse lisatööna. Võrgusitkus muutuvad oluliseks osalejate
psühholoogilised aspektid, nagu oma võimete ja loovuse rakendamise võimalus,
vaheldusrikkus, koostöö tähtsuse tunnetamine ja koostööst saadav rahulolu.

Oluline on välja selgitada UBC Eesti linnade võrgustikus tegurid, mis takistavad Eesti
linnade tulemuslikumat koostööd, kuna Eesti liikmeslinnade koostööd võrgustikus ei ole
varem uuritud. Uurimustulemused lihtsustaks lähtepunktide seadmist ja annaks
praktilise väärtuse Eesti liikmeslinnade ühiste huvide kaardistamiseks ja eesmärkide
seadmiseks.

Magistritöö eesmärk on analüüsida Läänemere Linnade Liidu (UBC) Eesti linnade
võrgustiku koostöötegureid ja leida võimalused osalejate koostöö parendamiseks ning
teha ettepanekud osalejate vajadustest lähtuvalt koostöö tulemuslikumaks arendamiseks
võrgustikus.

Magistritöös püstitakse hüpotees - linnade arengu huvides on UBC –s osalemine
tulemuspärane siis, kui ise panustatakse mitmekesisemalt võrgustiku tegevustesse.

Sellest lähtuvalt on eesmärgi saavutamiseks seatud järgmised ülesanded:
1. Analüüsida võrgustiku koostöö teoreetilisi käsitlusi.
2. Analüüsida dokumente, viia läbi ankeetküsitlus ja pool-struktureeritud intervjuud.
3. Teha ettepanekud koostöö tulemuspäraseks arendamiseks.

Autorile teadaolevatel andmetel on uuringuid UBC-i kohta tehtud kohalikele elanikele
Poolas.

Ewa Kurjata, UBC kontaktisik Szczecinis, on teinud uurimistöö teemal „UBC arengute
roll aastatel 1991-2004." Lisaks on ta avaldanud mitmeid artikleid Läänemere regiooni
ja UBC teemadel Poolas. Läänemere piirkonna võrgustikke üldiselt on uurinud mitmed
teadlased nagu Rhodes 1993, Clarke, Gaile 1997, Bomberg, Peterson 1998, Hansson
2001, Heubsischl 2006, Schymik 2003 jt. UBC riikidevahelise tegevuse põhjaliku
uurimuse on teinud Heyen, 1999. aastal. (Karlsson 2004:13).

Magistritöö koosneb kolmest osast. Esimeses peatükis analüüsitakse Läänemere
regiooni koostööd ja võrgustumist ning antakse ülevaade võrgustiku struktuurist,
liikidest ja juhtimisest. Lisaks käsitletakse info- ja teadmiste vahetamist võrgustikus.
Võrgustike teooriad aitavad seletada erinevate tegurite mõju võrgustatud organisatsiooni
struktuurile, ressurssidele, samuti hinnata õppimise ja sotsiaalse kapitali panust (Kuura,
2002:515). Antakse ülevaade UBC-ist ja Eesti linnade võrgustiku koostööst UBC-s.

Teises peatükis, empiirilises osas, kirjeldatakse kvalitatiivset uurimust, mis viidi läbi
UBC Eesti linnade võrgustikus osalejate hulgas. Andmestik kogutakse ning
analüüsitakse linnade arengukavade, küsimustiku ja pool-struktureeritud intervjuude
põhjal.

Kolmandas peatükis tehakse järeldused ja antakse selged soovitused võrgustiku koostöö
tulemuslikkuse parandamiseks.

Terviktekst (.pdf)