Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 12. september 2013

Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused õigusaktides ning eelarvetes



Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
Kersti Kriisk
Magistritöö
Juhendaja: professor Lauri Leppik Ph.D
Tallinn
2012

RESÜMEE
“Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused õigusaktides ning eelarvetes”
Autor: Kersti Kriisk

Lehekülgi: 160 Jooniseid ja tabeleid: 20 Kasutatud allikate arv: 54

Eesti sotsiaalse kaitse korraldamine on jagatud kolme institutsiooni: riik, kohalik
omavalitsus ja perekond vahel. Lähtudes subsidiaarsuse printsiibist on kohalikul
omavalitsusel oluline roll sotsiaalse kaitse korraldamisel. Kohalikul omavalitsusele on
antud õigus eraldada kohalikke (täiendavaid) sotsiaaltoetusi. Magistritöö eesmärk oli anda
ülevaade Eesti 226 kohaliku omavalitsuse sotsiaaltoetustest.

Magistritöö on jagatud nelja ossa. Esimese osa “Sotsiaalse kaitse süsteemid ja
sotsiaaltoetuste diferentseerimine” eesmärk oli anda ülevaade sotsiaalse kaitse süsteemide
ning sotsiaaltoetuste diferentseerimiste teoreetilistest seisukohtadest ning sotsiaalabi
süsteemidest Euroopa riikides. Teise osa “Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused
õigusaktides ja nende liigid” eesmärk oli anda ülevaade Eesti kohalikes omavalitsustes
eraldavatest sotsiaaltoetustest. Ülevaade on antud dokumentide ehk kohalike omavalitsuste
vastavate õigusaktide analüüsi kaudu. Toetuste liigitamisel on lähtutud põhimõttest
sissetulekust sõltumatud toetused ehk sihtgrupipõhised toetused versus sissetulekutest
sõltuvad toetused. Kolmanda osa “Kulutused sotsiaaltoetustele kohalikes omavalitustes
aastatel 2008 ja 2009” eesmärk oli analüüsida kohalike omavalitsuste kulutusi
sotsiaalvaldkonnale ja sotsiaaltoetustele 2008. aastal alanud majanduskriisi tingimustes.
Kulutuste analüüsimiseks on kasutatud kohalike omavalitsuste eelarvete aruandeid.
Kulutusi on võrreldud lähtuvalt regionaalsest aspektist ning kohalike omavalitsuste tüübist,
suurusest ja sotsiaaltoetuste struktuurist. Neljanda osa “Kulud erinevatele kohalikele
sotsiaaltoetustele ankeetküsitluse andmete põhjal” eesmärk oli analüüsida kohalike
omavalitsuste kulutusi erinevatele kohalikele sotsiaaltoetustele.

Peamised järeldused:
* Erinevaid sissetulekutest sõltumatuid ja sõltuvaid sotsiaaltoetusi on kohalikes
omavalitsustes defineeritud keskmiselt enam-vähem võrdselt.

* Kuigi kõik kohalikud omavalitsused eraldavad sissetulekutest sõltuvaid sotsiaaltoetusi
ei ole peaaegu pooled kohalikest omavalitsustest defineerinud vähekindlustatuse
mõistet.

* Sotsiaalvaldkonna kulud ja kohalike omavalitsuste kulutused sotsiaaltoetustele on
majanduskriisi tingimustes suurenenud erinevalt omavalitsuste kogukuludest.

*
Kohalike sotsiaaltoetuste liigid ja kulud sotsiaaltoetustele erinevad oluliselt
maakonniti.

* Paljudes kohalikes omavalitsustes puudub ülevaade kuludest erinevatele kohalikele
sotsiaaltoetustele.

* Ankeetküsitlusele vastanud kohalikud omavalitsused kulutavad keskmiselt
sissetulekust sõltumatutele toetustele rohkem kui 70% sotsiaaltoetuste kogukuludest.

Võtmesõnad:
kohalik omavalitsus,
sotsiaaltoetused,
sotsiaaltoetuste diferentseerimine,
vahendite hindamisel põhinevad sotsiaaltoetused ehk sissetulekutest sõltuvad toetused,
sissetulekust sõltumatud toetused,
kogukonnapõhine diferentseerimine.

SISUKORD

JOONISTE JA TABELITE LOETELU..........................................................................10

1. SISSEJUHATUS............................................................................................................12

2. SOTSIAALNE KAITSE JA SOTSIAALTOETUSTE DIFFERENTSEERIMINE16
   2.1. SOTSIAALSE KAITSE SÜSTEEM....................................................................................16
   2.2. UNIVERSALISM JA SELEKTIIVSUS ...............................................................................21
   2.3. TOETUSTE DIFERENTSEERIMINE JA DIFERENTSEERIMISE LIIGID..................................23
   2.4. (TAOTLEJA) SISSETULEKUTEST/VAHENDITEST SÕLTUV DIFERENTSEERIMINE.............25
      2.4.1. Vahenditest sõltuv hindamine ............................................................................25
      2.4.2. Standarditud vahendite hindamine ....................................................................26

   2.5. KAALUTLUSÕIGUS .....................................................................................................27
   2.6. SIHTGRUPIPÕHINE DIFERENTSEERIMINE.....................................................................28
   2.7. GEOGRAAFILINE DIFERENTSEERIMINE .......................................................................29
   2.8. ISEREGULEERUV DIFERENTSEERIMINE .......................................................................30
   2.9. KOGUKONNA (KOHALIKU OMAVALITSUSE) PÕHINE DIFERENTSEERIMINE ..................30
      2.9.1. Kogukonnapõhise diferentseerimise eelised ja puudused .................................31
      2.9.2. Delegeerimine või üle andmine .........................................................................32
      2.9.3. Parem teave .......................................................................................................33
      2.9.4. Kogukonnapõhise diferentseerimise rahastamine .............................................33

   2.10. TOETUSTE DIFERENTSEERIMINE EUROOPAS.............................................................35
      2.10.1. Diferentseeritud sotsiaalabi Põhja-, Lääne- ja Lõuna- Euroopas ..................36
      2.10.2. Sotsiaalabi Ida- ja Kesk-Euroopa riikides.......................................................39


3. KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIAALTOETUSED ÕIGUSAKTIDES JA
NENDE LIIGID.................................................................................................................42
   3.1. MITTEOSAMAKSELISED SOTSIAALTOETUSED EESTIS JA NENDE LIIGITAMINE .............43
   3.2. KOGUKONNAPÕHINE DIFERENTSEERIMINE EESTIS .....................................................45
   3.3. KOHALIK OMAVALITSUS JA KOHALIKU OMAVALITSUSE EELARVEST ERALDATAVAD
         SOTSIAALTOETUSED.......................................................47
   3.4. KOHALIKU OMAVALITSUSE EELARVEST SOTSIAALTOETUSTE ERALDAMIST
         REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID.............................................................48
   3.5. SOTSIAALTOETUSTE ARV KOHALIKE OMAVALITSUSTE VASTAVATES ÕIGUSAKTIDES .51
   3.6. TOETUSTE LIIGITAMINE JA SIHTGRUPID KOHALIKE OMAVALITSUSTE ÕIGUSAKTIDES .52
   3.7. VÄHEKINDLUSTATUSE MÕISTE KOHALIKE OMAVALITSUSTE ÕIGUSAKTIDES..............54
   3.8. TAOTLEJA SISSETULEKUST SÕLTUVAD JA SÕLTUMATUD TOETUSED ÕIGUSAKTIDES...57
   3.9. KOHALIKE OMAVALITSUSTE ÕIGUSAKTIDES DEFINEERITUD SOTSIAALTOETUSED......62
   3.10. TOETUSED LASTEGA PEREDELE................................................................................63
      3.10.1. Sünnitoetus ja mitmike toetus ..........................................................................63
      3.10.2. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus ja kooli alustamise toetus ................64
      3.10.3. Kooli lõpetamise toetus....................................................................................65
      3.10.4. Toetused paljulapselistele peredele .................................................................65
      3.10.5. Toetused kasu- ning hooldusperedele ja toetused orbudele ............................66
      3.10.6. Transporditoetused lastele...............................................................................66
      3.10.7. Toetused vähekindlustatud lastega perekondadele..........................................67
      3.10.8. Muud peretoetused...........................................................................................68
      3.10.9. Muud õppetoetused..........................................................................................68

   3.11. TOETUSED EAKATELE ..............................................................................................69
      3.11.1. Eakate juubeli- ja sünnipäevatoetus ................................................................69
      3.11.2. Küttetoetus .......................................................................................................69
      3.11.3. Hooldekodu kohamaksu toetus ........................................................................70
      3.11.4. Muud toetused eakatele ...................................................................................71

   3.12. TERVISEGA SEOTUD TOETUSED................................................................................71
   3.13. TOETUSED PUUETEGA INIMESTELE...........................................................................72
      3.13.1. Toetused puudega lastele ja nende peredele ...................................................72
      3.12.2. Muud toetused puuetega isikutele....................................................................73

   3.14. TOETUSED MUUDELE RISKIRÜHMADELE ..................................................................73
      3.14.1. Ravikindlustusega hõlmamata isikute toetus ...................................................73
      3.14.2. Toetused töötutele ............................................................................................74
      3.14.3. Toetused kinnipidamisasutustest vabanenutele ...............................................74
      3.14.4. Toetused Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenutele...................74
      3.14.5. Toetused kodututele .........................................................................................74

   3.15. JÕULUTOETUSED......................................................................................................75
   3.16. ERAKORRALINE ABI JA TOETUSED SEOSES ÕNNETUSJUHTUMIGA .............................76
   3.17. VÄLTIMATU SOTSIAALABI .......................................................................................76
   3.18. MATUSETOETUS.......................................................................................................77
   3.19. MUUD TOETUSED.....................................................................................................77

4. KULUTUSED SOTSIAALTOETUSTELE KOHALIKES OMAVALITSUSTES
AASTATEL 2008 JA 2009................................................................................................79
   4.1. SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALTOETUSTE FINANTSEERIMISE VÕIMALUSED JA
         SEADUSLIKUD ALUSED..........................................................79
   4.2. KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVED JA KOGUKULUTUSED ÜHE ELANIKU KOHTA .81
   4.3. SOTSIAALVALDKONNA JA TOETUSTE JAOTUS KOHALIKE OMAVALITSUSTE
         EELARVETES .....................................................................................................85
   4.4. SOTSIAALVALDKONNA KULUD ÜHE ELANIKU KOHTA.................................................88
   4.5. KULUTUSED SOTSIAALTOETUSTELE ÜHE ELANIKU KOHTA.........................................95
   4.6. KULUD PERETOETUSTELE ÜHE ELANIKU KOHTA ........................................................99
   4.7. KULUTUSED ÕPPETOETUSTELE ÜHE ELANIKU KOHTA ..............................................102
   4.8. KULUD PUUETEGA TOETUSTELE INIMESTELE JA NENDE HOOLDAJATELE ÜHE ELANIKU
         KOHTA NING ERIJUHTUDEL TOETUSELT MAKSTAV SOTSIAALMAKS .........................104
   4.9. KULUTUSED TOETUSTELE TÖÖTUTELE ÜHE ELANIKU KOHTA JA
         TOIMETULEKUTOETUS............................................................................................108
   4.10. KULUTUSED MUUDELE SOTSIAALABITOETUSTELE JA ERALDISTELE FÜÜSILISTELE
         ISIKUTELE ÜHE ELANIKU KOHTA ............................................................................109

5. KULUD ERINEVATELE KOHALIKELE SOTSIAALTOETUSTELE
ANKEETKÜSITLUSE ANDMETE PÕHJAL.............................................................112
   5.1. ANKEEDI KIRJELDUS ................................................................................................112
   5.2. ANKEEDILE VASTANUD KOHALIKUD OMAVALITSUSED ............................................113
   5.3. SISSETULEKUST SÕLTUMATUD JA SISSETULEKUST SÕLTUVAD TOETUSED................115
   5.4. SOTSIAALTOETUSTE ERALDAMISE OTSUSTAMINE ....................................................117
   5.5. SOTSIAALTÖÖTAJATE HINNANG KEHTIVALE SOTSIAALTOETUSTE KORRALE ............119
      5.5.1. Vajadus muuta kehtivat sotsiaaltoetuste korda ...............................................119
      5.5.2. Erinevate sotsiaaltoetuste piisavus kehtivas sotsiaaltoetuste korras ..............120
      5.5.3. Sotsiaaltoetuste piisavus erinevate riskirühmade lõikes
.................................121
   5.6. KIRJELDATUD SOTSIAALTOETUSED..........................................................................124
      5.6.1. Toetuste liigitamine..........................................................................................125
      5.6.2. Kulutused erinevatele sotsiaaltoetustele aastatel 2008 ja 2009......................127


6. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED...........................................................................130
   6.1. EESMÄRKIDE REALISEERIMINE.................................................................................130
   6.2. PEAMISED JÄRELDUSED ...........................................................................................131
   6.3. SOOVITUSED ............................................................................................................132

KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................135

LISAD...............................................................................................................................139
   LISA 1. TOETUSTE KESKMINE ARV KOHALIKE OMAVALITSUSTE ÕIGUSAKTIDES .............139
   LISA 2. VÄHEKINDLUSTATUSE PIIRI DEFINITSIOONID KOHALIKE OMAVALITSUSTE
ÕIGUSAKTIDES ................................................................................................................140
   LISA 3. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KOGUKULUD ÜHE ELANIKU KOHTA........................141
   LISA 4. A. KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIAALVALDKONNA KULUD ÜHE ELANIKU
KOHTA ............................................................................................................................142
   LISA 4. B. KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIAALVALDKONNA KULUD ILMA
SOTSIAALASUTUSTEST LAEKUVATE TULUDETA ÜHE ELANIKU KOHTA.............................143
   LISA 5. A. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KULUD SOTSIAALTOETUSTELE ÜHE ELANIKU
KOHTA ............................................................................................................................144
   LISA 5. B. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KULUD SOTSIAALTOETUSTELE ÜHE ELANIKU
KOHTA (ILMA VIIMSI VALLATA)......................................................................................145
   LISA 6. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KULUD PERETOETUSTELE ÜHE ELANIKU KOHTA ....146
   LISA 7. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KULUD ÕPPETOETUSTELE ÜHE ELANIKU KOHTA ....147
   LISA 8. A. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KULUD PUUETEGA INIMESTELE JA NENDE
HOOLDAJATELE ÜHE ELANIKU KOHTA.............................................................................148
   LISA 8. B. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KULUD PUUETEGA INIMESTELE JA NENDE
HOOLDAJATELE ÜHE PUUDEGA ISIKU KOHTA ..................................................................149
   LISA 9. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KULUD MUUDELE SOTSIAALABITOETUSTELE JA
ERALDISTELE FÜÜSILISTELE ISIKUTELE ÜHE ELANIKU KOHTA (ILMA VIIMSI VALLATA) ..150
   LISA 10. KULUD ANKEETIDES KIRJELDATUD SOTSIAALTOETUSTELE...............................151
   LISA 11. KÜSITLUSE ANKEET ........................................................................................152

1. SISSEJUHATUS
Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseadusest (edaspidi PS) on kohustus abivajavate isikute eest
hoolitseda kolm institutsioonil: riik, kohalik omavalitsus (PS § 28) ja perekond (PS § 27).
Riik on suunanud mitmeid ülesandeid kohalikule omavalitsusele täitmiseks. Kohalikule
omavalitsusele riigi ülesannete delegeerimine või üleandmine võib-olla otstarbekas, sest
eesmärgiks on tagada riigi ülesannete täitmine kogu riigi territooriumil ühtlaselt ja
õiglaselt, kuna eeldataks, et kohalikud ametnikud on kohapealsetest oludest permini
informeeritud. Sotsiaalhoolekande seadusega on kohalikele omavalitsustele pandud
ülesanne selgitada välja abivajajad ja korraldada neile toetuste eraldamine. Tulenevalt
Eesti Vabariigi põhiseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse mõttest peab olema igaühele
tagatud võrdsed võimalused sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste kättesaamisel sõltumata
elukohast ja elukohajärgsest kohalikust omavalitsustest.

Kohalikud sotsiaaltoetused on oluline osa Eesti sotsiaalse kaitse süsteemist. Kohalikul,
inimesele (abivajajale) kõige lähemal tasandil, on parimad võimalused identifitseerida
abivajajaid ning juhtumipõhiselt suunata neile abi ja toetusi. Euroopa riikides on
sissetulekute hindamisel põhinevate sotsiaaltoetuste tähtsus sotsiaaltoetuste süsteemis
pidevalt kasvamas. Samas Eesti sotsiaaltoetuste süsteemis on sissetulekute hindamisel
põhinevate sotsiaaltoetuste osatähtsus Eurostat’i andmetel marginaalne ning võrreldes
teiste Euroopa Liidu riikidega kõige väiksem (Eurostat 2008). Seega võib eeldada, et
sissetulekute hindamisel põhinevate sotsiaaltoetuste osakaal Eesti KOVides on
marginaalne. 2008. aasta lõpus alanud majanduskriis on sundinud ka KOVe kriitilise
pilguga üle vaatama kõik tehtavaid kulutusi sh kulutusi kohalikele sotsiaaltoetustele.
Millised on sotsiaaltoetused Eesti kohalikes omavalitsustes ja milliseid muudatusi seoses
kohalike sotsiaaltoetustega on tehtud viimastel aastatel, see on selle töö peamiseks
eesmärgiks. Varasemaid uuringuid, mis oleksid käsitlenud süsteemselt kõiki kohalike
sotsiaaltoetusi ei ole. Varasemad uuringud on kohalike sotsiaaltoetuste uurimisel
keskendunud kas ühele kohalikele sotsiaaltoetusele või toetuste grupile (nt kohalikud
toetused lastega peredele) või on analüüsitud sotsiaaltoetusi ühe maakonna omavalitsuste
näitel.

Uurimisobjektiks on kõik Eesti KOVid (2010.a seisuga 226 KOVi) ehk üldkogum.
Uurimisobjektiks on valitud üldkogum, sest eeldada võib, et olulisi erinevusi kohalike
sotsiaaltoetuste eraldamiste süsteemides ja rahalistes vahendites lähtuvalt KOVi suurusest,
tüübist ja regionaalsest asukohast. Seega ühe või kahe maakonna KOVide sotsiaaltoetuste
analüüs ei annaks tegelikku kogu Eestile laienevat ülevaadet. KOVide sotsiaaltoetusi on
uuritud lähtuvalt kolmest aspektist:

   * Kohalike sotsiaaltoetuste eraldamist reguleerivad õigusaktid:

      Uurimismeetod – dokumentide analüüs;
      Eesmärk – saada ülevaade erinevatest KOVides defineeritud sotsiaaltoetustest.
      Analüüsi käigus on uuritud kõigi Eesti KOVide sotsiaaltoetuste eraldamist
      reguleerivaid õigusakte, mis oli võimalik leida KOVide kodulehekülgedelt (kokku
      217). Analüüsitud on toetuste arvu, liigitust ja erinevaid sotsiaaltoetuste liike.

   * Kulud sotsiaaltoetustele kohalike omavalitsuste eelarvetes aastatel 2008 ja
2009:

      Uurimismeetod – KOVi eelarvete statistiline analüüs;
      Eesmärk – saada ülevaade sotsiaalvaldkonna kuludest ja kuludest sotsiaaltoetustele.
      Analüüsitud on KOVide poolt 2008 ja 2009.a Rahandusministeeriumile esitatud
      eelarvete kasutamise aruandeid. Uuringu käigus on analüüsitud KOVide eelarvelisi
      kulusid sotsiaalvaldkonnale ja sotsiaaltoetustele (sh peretoetustele, õppetoetustele
      jne).

   * Kulud erinevatele kohalikele sotsiaaltoetustele aastatel 2008 ja 2009:

      Uurimismeetod – ankeetküsitluse tulemuste analüüs;
      Eesmärk – ülevaate saamine kuludest erinevatele kohalikele sotsiaaltoetustele.
      Analüüsitud on laekunud ankeetküsitluses esitatud andmeid. On antud ülevaade
      sotsiaaltoetuste otsustamise mehhanismidest. Erinevate kohalike sotsiaaltoetuste
      vajalikkusest KOVis sotsiaaltöötajate hinnangul. Analüüsitud on erinevaid
      kohalikke sotsiaaltoetusi ja kulusid neile toetustele aastatel 2008 ja 2009.

Magistritöö koosneb neljast osast. Esimeses osas “sotsiaalse kaitse süsteem ja
sotsiaaltoetuste diferentseerimine” antakse ülevaade sotsiaalse kaitse süsteemidest ning
sotsiaaltoetuste diferentseerimise meetoditest. Lisaks antakse ülevaade Euroopa sotsiaalabi
süsteemidest lähtuvalt sissetulekute/vahendite hindamisest sõltuvatest toetustest. Teises
osas “Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused õigusaktides ja nende liigid” antakse
ülevaade sotsiaaltoetustest KOVide vastavate õigusaktide põhjal. Kolmandas osas
“Kulutused sotsiaaltoetustele kohalikes omavalitustes aastatel 2008 ja 2009” analüüsitakse
KOVide eelarvete täitmisi sotsiaalvaldkonnas aastatel 2008 ja 2009. Neljandas osas
“Kulud erinevatele kohalikele sotsiaaltoetustele ankeetküsitluse andmete põhjal”
analüüsitakse kulusid erinevatele kohalikele sotsiaaltoetustele aastatel 2008 ja 2009
(ankeetküsitluse andmete põhjal).

Põhimõisted ja definitsioonid:

Kohalik omavalitsus
(local municipality)
Eesti Vabariigi põhiseaduse XIV peatükki tähenduses võib kohalikku omavalitsust
määratleda kui riigiterritooriumi haldusjaotusel põhinevat ning paikkonna elanike
enesekorraldamise õiguse, detsentralisatsiooni ja demokraatia põhimõtete alusel tegutsevat
territoriaalset kollektiivi, kes avaliku-õigusliku juriidilise isikuna lahendab seaduse raames
iseseisvalt kohaliku elu küsimusi nii vabalt valitud organite kaudu kui ka vahetult, lähtudes
elanike huvidest, majanduslikest ja sotsiaal-kultuurilistest tingimustest ning
haldusterritooriumi arengu iseärasustest (Justiitsministeerium 2002, 642).

Sotsiaaltoetused (social benefits)
Definitsioon I
Sotsiaaltoetused on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antavad rahalised
toetused (SHS § 2 lg 4).
Definitsioon II
Sotsiaaltoetused on rahalised ja mitte rahalised toetused, mille eesmärgiks on isikute ja
perekondade toimetulekut kindlaksmääratud riskide ja vajadustega (ESSPROS Manual
2008, 29).

Kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatavad sotsiaaltoetused
Kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatavad sotsiaaltoetused on täiendavad
sotsiaaltoetused, mida valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta kohaliku
omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja
korras (SHS § 23 lg 1).

Sissetulekute/vahendite hindamisel põhinevad sotsiaaltoetused ehk sissetulekutest
sõltuvad sotsiaaltoetused
(means-tested social benefits)
Vahendite hindamisel põhinevad sotsiaaltoetused on toetused, mis täielikult või osaliselt
sõltuvad taotleja sissetulekute ja/või vahendite (varade) jäämisest alla kehtestatud
vähekindlustatuse piiri (ESSPROS Manual 2008, 32).

Kogukonnapõhine diferentseerimine (community-based targeting)
Kogukonna (kohaliku omavalituse) põhine diferentseerimine on “leping” riikliku tasandi ja
kohaliku kogukonna institutsiooni (KOVi) või vahendava institutsiooni vahel ühe või
mitme alljärgneva ülesande täitmiseks:
Kogukond:
   1. … selgitab välja abivajajad rahalisteks ja mitterahalisteks toetusteks;
   2. … jälgib nende toetuste vahendamist ja/või;
   3. … maksab need toetused välja.

Magistritöös kasutatavad lühendid:
KOKS – kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
KOV – kohalik omavalitsus
PS – Eesti Vabariigi Põhiseadus
r – korrelatsioonikordaja
SHS – sotsiaalhoolekande seadus

Terviktekst (.pdf)