Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 9. märts 2012

Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu ettepanekud Euroopa Liidu järgmise perioodi (2014-2020) toetusvahendite kasutamiseks



Tekst .PDF failina

EELNÕU

Eelmisel rahastamise perioodil tehti erinevate raamprogrammide poolt finantseerituna mitmeid investeeringuid hariduse, spordi-  ja muudesse objektidesse, mis täna nõuavad omavalitsuste poolt pidevalt püsikulude katmist (kommunaal- ja korrashoiukulud ning ühe näitena võib tuua ka  kergliiklusteede  valgustuslahendused, mida ei ole võimalik  energiasäästu eesmärgil osaliselt välja lülitada).

I üldpõhimõtted

1. Linnastumine ja elamise kontsentreerumine on endaga kaasa toonud mitmeid probleeme regionaalsel tasandil, mistõttu on tekkinud vajadus konkreetsema tulevikunägemuse järele regionaalarengu valdkonnas.

2. Omavalitsused leiavad, et järgmisel rahastamisperioodil peab suurenema sisulise planeerimise tähtsus, eriti maakondlikul tasandil. Täna võib öelda, et maakondlikud arengukavad jäävad sageli vaid hea tahte väljenduseks. EL poolt eraldatavate 2014+ toetusvahendite suunamisel peab aluseks võtma maakonnaplaneeringud, neid täpsustavad teemaplaneeringud ja maakonna arengukavad. Tuleb fikseerida põhimõte, et  mingi protsent eraldatud vahenditest peab minema maakondliku arengukava prioriteetide elluviimiseks, mis annab selge signaali omavalitsustele ühistegevuse algatamiseks. Koordineeriv töö selles osas peab toimuma maakondlike omavalitsusliitude tasandil.

3. Elukeskkonna arendamise rakenduskava (EARK) 2010. aasta kohta koostatud seirearuandes tuuakse välja märkimisväärse probleemina omafinantseerimise võimekuse puudumine. Taotlejate  eelarvemahtude vähenemine ja kõrged laenukoormused on tekitanud probleeme toetuse saajate omafinantseeringu katmisel. Väljavõte seirearuandest :

„Nii mõnelgi taotlejal tekkis defitsiit lisanduvate rahaliste kohustuste võtmisel st. eelarvemahtude vähenemisega ei ole võimalik võtta lisakohustusi juba kinnitatud projektide ellu viimiseks ilma, et ei satutaks vastuollu valla- ja linnaeelarve seadusega või kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega. Seoses ka teistest struktuurivahendite meetmetest toetuse taotlemisega on taotlejad järjest enam sunnitud tegema valikuid oma projektide vahel ning lükkama projektide elluviimist ka edasi.“

Sellest tulenevalt

3.1.  Omavalitsuste jaoks on oluline ka käibemaksu abikõlbulikkuse küsimus. Tänase 20%-lise käibemaksu määra juures lähevad kõik projektid omavalitsuste jaoks selle võrra kallimaks. Juhul kui EL poolt nähakse ette põhimõte, et käibemaks on abikõlbmatu, siis tuleb Eesti siseselt fikseerida põhimõtted, kuidas see omavalitsustele kompenseeritakse.

3.2. Vahendite eraldamisel kohalike omavalituste poolt kaasfinantseeritavate projektide rahastamisel tuleb omavalituste arvates  lähtuda põhimõttest et iga prioriteetse suuna tasandil nähakse rakenduskavas ette EL poolne kaasrahastamise määr vähemalt 85 %.

4. EL vahendite suunamisel peaks lähtuma eeldusest, et arendatavad projektid oleksid energiatõhusad ja jätkusuutlikud  ning võimaldaksid pikemas perspektiivis ülalpidamiskulusid madalamal hoida.

II kohalike omavalitsuste ettepanekud hindamiskriteeriumide täiendamiseks

Rahandusministeeriumi poolt valitsuskabineti nõupidamiseks  koostatud memorandumi tekstis on toodud hindamiskriteeriumid, mida plaanitakse kasutada EL 2014-2020 vahendite planeerimisel. Kohalikud omavalitsused teevad ettepaneku lisada juurde 3 täiendavat kriteeriumi.

Vahendite eraldamisel omavalitsustele tuleks lähtuda põhimõttest, et:

1. vähemalt 1/3 rahastamise mahust jagatakse omavalitsuste ühiste kokkulepete alusel;

2. rahastamise otsuse aluseks peab olema vastavus maakondlikele arengukavadele või planeeringutele;

3. EL vahendite kaasabil finantseeritavad projektid peaksid olema sellised, milledega tulevikus ei kaasneks suuri püsikulusid. Toetada tuleb säästvaid lahendusi pakkuvaid, energiatõhusaid ja jätkusuutlikke projekte.

III kohalike omavalitsuste prioriteedid

Eelpool mainitud eelarvelisi piiranguid arvestades soovivad omavalitsused välja pakkuda ühiselt kokku lepitud prioriteetsed suunad, et tagada järgmise programmeerimisperioodi vahendite efektiivsem kasutusjaotus, mis ühtlasi tagaks, et finantseerimist leiaksid võimalikult jätkusuutlikud projektid.

1. Suurte infrastruktuuri objektide rahastamine on probleemiks kõikidel omavalitsustel. Eriti terava probleemina nähakse just teede, tänavate, sildade, viaduktide jms. ehitamise ja renoveerimise vajadust. Tulevikus võiks võtta prioriteediks liiklusohutuse tagamise, mitte näha vaid kitsast valdkonda (kergliiklusteede rahastamine). Näiteks koostada „Liiklusohutuse tagamise programm“. Teed (eriti linnu/asulaid läbivad magistraalid), teede juurde kuulvad sillad, ülesõidud, truubid, raudteeülesõidukohad on valdkond, kuhu tuleb raha suunata.

Antud ettepaneku tegid ELL ja EMOL esindajad ka juba 2010 oktoobris kui Tallinnas toimus EL Läänemere Strateegia 1. seminar. Üritusel osales EL Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn, kellele anti üle kirjalik ühispöördumine ELL ja EMOL poolt. Pöördumises toodi välja infrastruktuuri arendamise vajalikkus Eesti konkurentsivõime parandamiseks. Sama sõnum edastati ka konverentsil esinenud EL Regioonide Komitee presidendile Mercedes Bressole.

2. Tulevikku vaatavalt võiks olla võimalik sotsiaal- ja haridusinfrastruktuuriobjektide  (alus- ja üldharidus, huvi- ja kutseharidusasutuste, õpilaskodud) renoveerimise ja ehitamise finantseerimine  eesmärgiga tagada energiatõhusus, multifunktsionaalsus ning madalamad ülalpidamiskulud.

3. Oluliseks prioriteedina peaks järgmisel perioodil vaatlema ka säästva ühistranspordi arendamist.  Selleks tuleb toetada säästliku ühistranspordi veeremi hankimist, ühistranspordialaste uuringute läbiviimist,  vajaliku infrastruktuuri (jaamahooned, bussipeatused, parklad) arendamist, ühistranspordi kasutamise populariseerimist.

4. Infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivaldkonnas on vajadus  registrite korrastamiseks. Tänast süsteemi iseloomustab liigne killustatus ning paljud omavalitsused arendavad oma projekte, mis ei pruugi ühilduda teiste süsteemidega. Ilmselt oleks mõistlikum kui riigis kasutatavad süsteemid oleksid korrastatud ja ühildatavad. Ka tuleks senisest enam tähelepanu pöörata IT-süsteemide turvalisuse tagamisele.

IV Täiendavad ettepanekud

1. KOV võimekus EL struktuurivahendite absorbeerimisel. Märkimata ei saa jätta  omavalitsuste vajadust omafinantseerimisvõimekuse parandamiseks. Omavalitsused vajavad uusi tuluallikaid.

2. Käibemaks tuleks lugeda abikõlbulikuks kuluks. Juhul kui seda ei tehta, siis oleks vaja riigisisest kompenseerimismehhanismi omavalitsustele käibemaksukulude katmisel.

3. Veeprojektide puhul tuleks arvestada asjaoluga, et kohustuse suuremahuliste projektide elluviimiseks võttis riik, kuid täna on selle kohustuse täitmine jäetud omavalitsuste õlgadele. Veeprojektide elluviimise  finantseerimine on üks põhjusi, miks mitmed omavalitsused on täna raskustes. Kui riik on võtnud kohustusi, siis peaks riik neid ka täitma.

Kokkuvõtteks

Omavalitsused peavad tähtsaks sisulise regionaalse koostöö parandamist ning ühe võimalusena selleks on maakondlike omavalitsusliitude rolli suurendamine.

Omavalitsused soovivad olla kaasatud RES kui ka EL vahendite siseriiklike jaotusmehhanismide väljatöötamise protsessi. Selle väljundiks peab olema omavalitsuste ettepanekutest lähtuv siseriiklik partnerluslepe.

 

Kokkuvõte:  ELL ja EMOL Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi toetusvahendite töörühm
06.03.2012