Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 26. aprill 2011

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarveläbirääkimisteks 2012. aasta riigieelarve ettevalmistamise ja muudes küsimustes



Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud 2012. aasta riigieelarve koostamise protsessis toimuvateks läbirääkimisteks

Pidada  Vabariigi Valitsusega läbirääkimisi riigi eelarvestrateegia aastateks 2012 – 2015 ja 2012. aasta riigieelarve osas.


Läbirääkimiste eesmärk ja lähtealused

Kohalike omavalitsuste tulubaas on neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks ebapiisav. Omavalitsusliitude  Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni  läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi  kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Läbirääkimiste lähtealused on:


1.    Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine
       ühiskonnaelu  juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate
       avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine;

2.    Riigikohtu lahendi täitmine – omavalitsustele seadusega pandud ülesannete
       kaardistamine ja nende rahastamise korralduse otsustamine, OECD ja
       CLRAE ettepanekute rakendamine omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks,
       partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste  koostöö suurendamiseks;

3.    Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning
       teenuste efektiivsemaks osutamiseks valdkondades, milles omavalitsuste koostöö on
       otstarbekam, analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda, kindlustamaks koostöö
       võimalikkuse erinevas mahus ja erineva suurusega territooriumil;

4.    Kohalike  omavalitsuste  tegevustingimuste  kujundamisel, reformide kavandamisel ja
       läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine, mille kohaselt
       kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt
       puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik.

I.     KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE STABIILSE TULUBAASI KINDLUSTAMINE.

1.    Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemele:

1.1.    Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele
          omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %.

1.2.
     Taastada  tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite
           maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele
           tasemele  91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).

2.    Kohalike eelarvete autonoomia suurendamine ning planeerimise stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamine:

2.1.
    Kajastada riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv
          informatsioon ja tuua ministeeriumide haldusalade raames aastate lõikes välja
          riigieelarvest kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahud.

2.2.    Eraldada arvestuslikust mootorikütuse aktsiisi laekumisest  teehoiuks kavandatavatest
          vahenditest kohalikele omavalitsustele vähemalt 15%. Kavandada teehoiu vahendite
          järkjärguline suurendamine ning seadustada selleks kuni 30% nimetatud arvestuslikest
          vahenditest, planeerides vahendite kasvu vähemalt 5% ulatuses aastas. Hilisemalt
          planeerida teehoiu vahendid võimalusel omavalitsuste tulubaasi läbi maksude ja
          tasandusfondi eri osa.

2.3.   Mitte pikendada  01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste
          võõrvahendite kaasamise piiranguid.

2.4.   Kavandada tegevused ja käivitada koostöös üleriigiliste omavalitsusliitudega
          regulaarne valdkondlik monitooring Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-8-09  täitmise ja
          CLRAE ja OECD raportites toodud ettepanekute rakendamise osas.

2.5.
   Muuta ja täiendada kohalike maksude seadust. Vaadata üle ja korrastada kohalike
          maksude süsteem, et suurendada omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma
          maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse
          laekuva osa kohalikuks maksuks üleviimist vähemalt aastaks 2013.
2.6.   Kohalike omavalitsuste initsiatiivi suurendamiseks ettevõtluse arendamisel, analüüsida
          ettevõtlusega seotud maksudest osa eraldamist omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks.

2.7.   Analüüsida ning rääkida läbi omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku
          infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks
          vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude
          katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimused.

2.8.   Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele määratleda
          miinimumnõuded ülesande täitmisel ning tagada ülesannete täitmiseks vajalike
          vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad  vahendid peavad katma kohalikele
          omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni
          täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud.

2.9.   Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel,
          tagada nõuete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest.

2.10.   Kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude maksutulusid,
            sealhulgas maamaks, või kohalike maksude maksutulusid vähendavate otsuste
            kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus  muude maksutulude
            suurendamine või tulubaasi vähenemise kompenseerimine.

2.11.   Analüüsida riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste integreerimise võimalusi
            kohalike omavalitsuste tulubaasi, maksutulude ja tasandusfondi suurendamise kaudu.

2.12.   Kavandada tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete
            kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning
            tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust. Tasandusfondi valemi tulu- ja
            kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma
            läbirääkimiste kokkuleppe alusel.

2.13.   Lisada tasandusfondi rida  – “pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste
            katteks”  (traditsioonilised Vabariigi aastapäeva üritused, erakorralised kulud seoses
            kõrgete väliskülaliste vastuvõtuga, riiklikult tähtsate objektide korrashoiuga seotud
            kulud).  Näha ette selleks vähemalt  255 647  eurot (4 000 000 krooni).

2.14.   Muuta riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate
            rahaliste vahendite suunamise ja jaotamise protsess läbipaistvaks.

3.    Maksukorralduse muudatuste osas:

3.1.   Taastada tulumaksu ja maamaksu intressitulu laekumine kohalikele eelarvetele või
         suurendada vastavas mahus kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 0,03
         protsendipunkti ja tasandusfondi kogusummat 1,66 miljonit eurot ( 26 077 650
         krooni).

3.2.   Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele
          omavalitsustele.

3.3.   Viia lõpule üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega
         seotud vee-erikasutuse tasu riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise jaotuse muutmise
         mõju analüüs ja vastavate muudatuste rakendamine tasandusfondi mahu suurendamise
         ja jaotuse osas.

3.4.   Kaotada  riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse
         piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.

3.5.   Kodualuse maa maamaksust vabastamise korral (ka maksuteate mitteväljastamise
         korral) näha ette vahendid kohalikele omavalitsustele tulubaasi vähenemise
         kompenseerimiseks.

4.    Ettepanekud Euroopa Liidu toetusvahendite osas:

4.1.   Säilitada kohalikele omavalitsustele suunatud struktuurivahendite maht vastavalt
         2007-2013 kinnitatud rakenduskavadele ja nõuda, et valdkondlike rakenduskavade
         muutmisel konsulteeritakse üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega.

4.2.   Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate avaliku sektori investeerimisprojektide
         rahastamisel lähtuda kõigile võrdsest 15% omafinantseeringu määrast.

4.3.   Jätkata läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamisega seotud avaliku
         sektori osaluse katmise küsimustes, sealhulgas kohalike omavalitsuste
         omafinantseeringu määrade küsimustes, ning taotleda jätkuvalt riigieelarves
         riigipoolse osaluse kavandamist kohalike omavalitsuste rahastatavates
         keskkonnakaitselistes ja veeprojektides, mille omafinantseerimise määr ületab 15%.

4.4.   Osaleda partnerina Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiiviga seotud küsimuste
         läbivaatamisel ning riigipoolsete ettepanekute väljatöötamisel.

4.5.   Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” meetmeplaani koostamisel ning rakendamisel
         kaastakse täieõiguslike partneritena kohalikke omavalitsusi ja neid esindavaid
         üleriigilisi organisatsioone. Rääkida läbi riigisisese territoriaalse pakti sõlmimise
         küsimused.

ETTEPANEKUD 2012. AASTA RIIGIEELARVE OSAS
Ettepanekud omavalitsuste tulubaasi osas:

1.    Taastada kohalike omavalitsuste tulubaas majanduslanguse eelse perioodi tasemel:

   1.1.   Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele
             omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %.

   1.2.   Taastada  tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite
             maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele
             tasemele  91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).

2.   Mitte pikendada 01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste võõrvahendite
       kaasamise piiranguid.

3.   Kaotada  riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse
      piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.

4.   Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel
      kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%.

5.   Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele
      omavalitsustele.

6.   Analüüsida kehtiva maksukorralduse seaduse mõju ja kavandada muudatused, mis tagaks
      kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud maksude õigeaegse ülekandmise
      kohalikesse eelarvetesse.

II.    HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND

Tulenevalt  kehtivatest põhikooli-  ja  gümnaasiumiseaduse muudatustest, uutest riiklikest
õppekavadest ning kindlustamaks seaduse ja selle rakendamiseks antavate õigusaktidega
kinnitatavate tingimuste täitmine, taotleme:

1.   Jätkuvalt rakendatavate muudatuste mõjude analüüsimist ja vastavalt sellele, kulude
      arvestust ja katmiseks omavalitsustele täiendavate vahendite kavandamist;

2.   Haridustoetuse maht peab olema välja arvutatud vastavalt kehtivale valemile ja selleks
      on vajalik:

   2.1.   läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu
             kavandamist riigieelarves, leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate
             komponentide suuruses, sealhulgas:

   2.2.   näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel, mis kindlustaks ka
            õpikeskkonna arendamise vastavalt uuenenud seaduse ja õppekava nõuetele;

   2.3.   kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks  vahendid
            arvestusega vähemalt 1,3 eurot (20,3 krooni) põhikooli õpilase kohta koolipäeva
            arvestuses;

   2.4.   suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%.

3.    Väljaspool haridustoetust kavandada riigieelarvest vahendid:

   3.1.   riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele
            alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete
            täitmiseks;
   3.2.   uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sh pedagoogide täiendkoolituseks, õpikute
            ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja riiklikus õppekavas sätestatud
            õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia-ja
            teadusõppes kooliastmete kaupa vähemalt 38,35 eurot (600 krooni) õpilase kohta
            esimese kooliastmes, 71,58 eurot (1120 krooni) õpilase kohta teises kooliastmes,
            94,59 eurot (1480 krooni) õpilase kohta kolmandas kooliastmes ning 12,78 eurot
           (200 krooni) õpilase kohta neljandas kooliastmes;

   3.3.   munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks ühe õpilase
            kohta vähemalt 190 eurot (2972 krooni);

   3.4.   hariduse tugisüsteemide (logopeedide, ka venekeelsete, abiõpetajate,
            karjäärinõustajate jm spetsialistide) rakendamise toetamiseks;

   3.5.   huvikooli seaduse § 21 lg 4 (Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates
            huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja
            riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal
            riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud
            kulude osaliseks katmiseks.) täitmiseks;

   3.6.   Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale
            lapsele lasteaiakoht") taasrakendamiseks, vähemalt mahus  25,5 miljonit eurot
            (398,9 miljonit krooni);

4.   Toetada jätkuvalt riigieelarvest ning kavandada täiendavaid vahendeid:

   4.1.   huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhiseid ja Avatud Noortekeskuste programme;

   4.2.   noorteühinguid vähemalt 2010. aasta tasemel.

5.   Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem
      riigieelarvest, seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude
      katmisega.

6.   Arvestades  kohalike  omavalitsuste jätkuvalt vähest eelarvevahendite mahtu, teeme
      Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste
      õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused
      omavalitsustele:

   6.1.   Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse
             maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ mõju;  

   6.2.   Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele“ mõju.

III.    SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND

Ettepanekud sotsiaalvaldkonnas:

1.   Kindlustada perearstiteenuse üleriigiline kättesaadavus.

2.   Arvestada toimetulekupiiri tõstmise vajadusega. Toimetulekutoetuse määramisel mitte
      arvestada sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte rakendada
      alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8.

3.    Tagada riigieelarvest:

   3.1.   vahendid ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse ja eriarstiteenuse
            võimaldamiseks;

   3.2.   toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus tegelikele vajadustele
            sh näha ette toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite  üldmahust vähemalt 10
            % toimetulekutoetuse väljamaksmise ja sotsiaalhoolekandeliste ülesannete  
            täitmise administreerimisega seotud kulutuste, uute teenuste loomise ja
            olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks).

4.   Jätkata läbirääkimisi:

   4.1.   esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani
            elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas;

   4.2.   kohalikele omavalitsustele tekkiva täiendava rahalise koormuse kompenseerimiseks
            seoses patsiendi 15% omaosalusega statsionaarsel  hooldusravil  viibimisel
            vähekindlustatud isikute osas;

   4.3.   hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande   teenuste integreerimiseks
            eesmärgiga tagada kõigile inimestele oma terviseprobleemiga toimetulek.
            Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused  ning välja töötada
            rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12
            tundi ööpäevas;

   4.4.   koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks kõigis omavalitsuses elavatele
             lastele (sh ka eelkooliealistele) kavandada koostöös tervishoiuteenuste osutajatega
             lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes
              tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest;

   4.5.   puuetega lastele riigi eelarvest rahastatavate teenuste, lisaks hoiuteenusele,
             laiendamiseks.

5.   Algatada ÜRO Puuetega inimeste konventsiooni rakendamisega seotud rahaliste
      kohustuste analüüs et katta riigieelarvest omavalitsustele konventsiooni täitmiseks
      vajalikud vahendid.

6.   Kaasata üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad EL 2013-2020 perioodi vahendite
      kasutamise tingimuste väljatöötamisse.

7.   Koostöös Eesti Haigekassa ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega töötada välja
      meetmed ambulatoorse hooldusravi (koduõendus) teenuse ühtlase kättesaadavuse
      tagamiseks. Jälgides hooldusravivõrgu arengukavas planeeritud mahtude kasvutempot
      kõikides vabariigi piirkondades, tagada teenuse katmine rahaliste vahenditega, mis on
      eriti oluline seoses statsionaarse hooldusravi teenuse kättesaadavuse vähenemisega.

8.   Sotsiaal- töö ja tervishoiu ning rahanduse- ja maksupoliitika töörühmal täpsustada
      hooldajatoetuse parameetrit tasandusfondi valemis, tagamaks vastavad vahendid
      tasandusfondis vähemalt 2010. aasta tasemel.

9.   Teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku:

   9.1. vaadata üle abivahendite eraldamise kord, et leida võimalusi suurendada vahendeid
          hooldus-, põetus- ja muude abivahendite soetamiseks ning rehabilitatsiooniteenuse
          eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest);

   9.2. algatada käibemaksu seaduse muudatus, tagamaks viipekeele teenuse
           käibemaksuvabana sätestamine käibemaksuseaduses analoogselt teiste
           sotsiaalteenustega.

10.   Arvestades  kohalike  omavalitsuste  jätkuvalt vähest eelarvevahendite  mahtu, teeme
         Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste
         õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et  kompenseerida lisakulutused
         omavalitsustele:

   10.1.   Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse
               maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ mõju;  

   10.2.   Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele“ mõju.

11.   Taotleme Sotsiaalministeeriumilt STAR programmi tõrgeteta töö tagamist ning
         arenduste realiseerimist kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetuste aruannete vormide
         loomisel ja STARi edasist arendamist koostöös kohalike omavalitsustega, et tagada
         sotsiaaltoetuste süsteemi tõhusam toimimine kohapeal.

IV.    KULTUURI- JA SPORDI VALDKOND

Taotleme jätkuvalt riigieelarvest vahendite kavandamist:

1.   Investeeringute toetuseks kohalikele omavalitsustele kultuuri ja spordi
      infrastruktuuri arendamiseks vähemalt 2008. aasta tasemel;

2.   Rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks ja veebipõhise raamatukogude
      infosüsteemi arendustegevuse toetamiseks ning tehnoloogiliste võimaluste laiendamist
      nägemispuudega inimestele;

3.   Ujumise algõpetuse programmi toetamiseks, suurendades selle vahendeid 479 337
      euroni (7,5 milj, kroonini);

4.   Harrastusspordi toetamiseks riigieelarvet vähemalt 2008. eelarveaasta mahus ning selle
      jaotamiseks konkreetse mudeli väljatöötamiseks;

5.   Maakondlike tervisespordikeskuste programmidele vähemalt 2008. aasta mahus;

6.   Tegevustoetuseks kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt 2008.
      aasta tasemel laulu-ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks ka pidudevahelisel ajal;

7.   Toetuseks noortespordile vähemalt 2008. aasta tasemel;

8.   Tegevustoetuseks 15 maakondliku ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja
      Kohtla  Järve) spordiliitudele;

9.   Kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt üleriigilise tähtsusega kultuuri-
      ja spordiobjektidele (Tallinna Loomaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion);

10.   Toetuseks professionaalsetele munitsipaaletendusasutustele (näiteks Tallinna
        Linnateater, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Narva Linnaorkester,
        Kuressaare Linnateater jne);

11.   Väärtustades enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd,
        kavandada sh selleks riigipoolne toetus poole summa ulatuses noortespordi III, IV ja V
        kutsekvalifikatsiooniga treenerite töötasust;

12.   Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada liikumisharrastusele
        eraldatavaid vahendeid 639 116 euroni (10,0 milj. kroonini);

13.   Muinsuskaitseks ja muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks
        suurendada muinsuskaitseks kavandatavaid vahendeid;

14.   Kavandada riigi poolse toetuse jätkumine turismiinfopunktidele.

V.    MAAKASUTUSE JA KESKKONNAHOIU VALDKONNAD

   MAAKASUTUS

1.   Teeme ettepaneku läbirääkimiste jätkamiseks:

   1.1.   seadustamaks võimalust vaba- ja reformimata riigimaa tasuta munitsipaliseerimiseks
             kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh ettevõtluse
             soodustamiseks, arendustegevuseks jne.

   1.2.   maa munitsipaalomandisse võtmise seadustamiseks, sealjuures võimalike
            vahetusvariantide kaalumiseks või omanikele muude kompenseerimismehhanismide
            rakendamiseks maade osas,  mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete
            täitmiseks ja arenguks;

   1.3.   lihtsustamaks sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist;

   1.4.   lihtsustamaks kohaliku omavalitsuse omandis sotsiaalmaal oleva kinnisvara müüki
            lihtsustatud korras;

   1.5.   seadustamaks võimalust saada munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsuse
            valitseva mõju all olevate äriühingute kasutuses olev maa ja seada sellele maale
            hoonestusõigus;

   1.6.    tunnistamaks kehtetuks kohustus kanda munitsipaalomandisse antud maa
              võõrandamisel 65 % maa turuväärtusest riigieelarvesse.

2.   Taotleme Vabariigi Valitsuselt:

   2.1.   viia maa korraline hindamine läbi hiljemalt 2012. aastal;

   2.2.   katta riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud
            vähemalt 2009. aasta mahus.

   KESKKONNAHOID

Omavalitsusliitude Koostöökogu on jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga
liitumisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine
on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise olemasolul.

1.   Taotleme Vabariigi Valitsuselt:

   1.1.   läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku
             sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja riigieelarves riigipoolse osaluse
             kavandamist kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates
             keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2012.  aastal ning jätkata seda kuni
             rahastamisperioodi lõpuni;

   1.2.   toetust kohalike omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013
            perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%;

   1.3.   jätkuvalt  vahendeid  omavalitsusüksustele alla 2000  IE  reovee-kogumisaladel
             investeeringute teostamiseks;

   1.4.   strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda
             selgemaks ja täpsemaks, kaasates omavalitsusüksuste juriste;

   1.5.   tiheasustusala läbivate ohtlike veoste ja ohtlike ettevõtete vastutuskindlustuse  
             kohustuse täpsustamist raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses;

   1.6.   kohaliku omavalitsuse  poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV
            poolt  teostatava  järelevalve/õigusliku  normistiku  korrastamist  nii, et KOV
            keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates valdkondades
            või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse
            tegemiseks ning selle täitmata jätmisel asendustäitmise või sunniraha
            kohaldamiseks;

   1.7.   regulatsiooni väljatöötamist ja tootjavastutuse rakendamist trükitoodetest
            tekkivatele jäätmetele;

   1.8.   keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et proportsiooni
            olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV
            eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks
            saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse;

   1.9.   arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning selle
             eeldatavast  jaotumisest  riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel,
             eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest hetkest,
             kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks;

   1.10.   kõigi keskkonnatasude osas tasu jaotumise muutmist riigieelarve ja kohalike
              omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade
              korral, rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse ehk kohalikku komponenti;

   1.11.   jäätmeseaduse § 1 lg 5 taasavamist ja ümbervaatamist;

   1.12.   pakendiseaduse alusel teostatava järelevalve pädevuse jaotumise ülevaatamist ja
               ülesannete täpsustamist ning järelevalvega seotud ressursside vajaduse hindamist.
               Järelevalve pakendi taaskasutamise üle ei peaks olema kohaliku omavalitsuse
               kohustus;

   1.13.   õigusliku regulatsiooni täiendamist, et kohalikul omavalitsusel oleks
               looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda
               puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist;

   1.14.   üleujutusohuga seotud oluliste riskipiirkondade kriteeriumide rakendamise
               ülevaatamise kaalumist;

   1.15.   Kyoto protokolli järgsete CO2  heitmekvootide (AAU) müümisest saadavate
              vahendite rakendamiseks kohalike omavalitsuste objektidest koosnevate pakettide
              moodustamise jätkamist.

VI.    TEEHOIU JA ÜHISTRANSPORDI VALDKOND

Teeme Vabariigi Valitsusele ettepanekud:

1.   Leppida kokku teeseaduse muudatustes, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks
      laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks 2012 aastal
      vähemalt 15% ja selle eraldamine omavalitsusüksustele tasandusfondi kaudu vastavalt
      läbirääkimiste käigus kokkulepitavale mudelile.

2.   Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks,
      eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi
      arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri
      omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele.

3.   Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid
      vähemalt 2009. aasta tasemel 21 670 eurot (339 miljonit krooni).

4.   Vaadata koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Teede-ja
      sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud  „Tee omanikule erakorralise veo
      või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise
      kord“ muutmise võimalused eemärgiga viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud
     kahju suurusega.

5.   Liita projekt „ Tallinna tramm“, kui keskkonnasõbralik ühistransport, olemasolevate ja
      perspektiivsete liinide osas, Vabariigi Valitsuse poolt toetatavate transpordi
      investeeringute kavasse.

6.   Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil 
      kavandada ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust kompenseerida
      ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad
      tulud kohalikele omavalitsustele.

Teehoiu ja ühistranspordi töörühmas:

1.  Teehoiuvahendite jaotuspõhimõtete väljatöötamisel   lähtuda teeregistris teede
     pinnaarvestusest, ning arvestada lisaks riigimaanteede paiknemist omavalitsuste
     territooriumil, sõiduteede osaks ja toimimiseks vajalike muude teerajatiste kuludega
     ning võimalike erakorraliste (lumeveo) kuludega.

2.  Läbi arutada võimalused kohalike teede seisukorra parandamiseks. Teha ettepanekud
     Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:

   2.1.  Muuta Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud õigusakti „Tee
            omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu
            määrad ning erilubade väljastamise kord“,  et kahekordistada olemasolevaid tariife,
            tagamaks eriveoste tulemusel tekitatud kahjude õiglane hüvitamine.

   2.2.  Täiendada teeseadust, kehtestamaks võrguvaldajatele vastutuse mitte korrasolevate
           kommunikatsioonirajatiste tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks; reguleerimaks
           suhteid erateede projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks; kinnistuomanike
           eest kõnniteede hooldamise kohustuse reguleerimiseks asendustäitmise- ja
           sunniraha seaduse kaudu.

   2.3.  Lisaks eelnevale:

     2.3.1.  Töötada välja riiklikud kaevetööde eeskirjad.

     2.3.2.  Viia ülegabariidiliste veoste tariifid vastavusse teedele tekitatud kahjudega.

     2.3.3.  Korraldada riiklikku seiret ülekaalulistele veokitele.

VII.     INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKOND

Vastavalt eelmise aasta läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele, töötatakse jätkuvalt selle
nimel, et:

1.  Kindlustada riigi ja omavalitsuste poolt  informatsiooni lihtne leitavus ja
     süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine kohaliku elu
     korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid.

2.  Tagada kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite eraldamine avalike
     teenuste kättesaadavuse edasiseks  parendamiseks, eesmärgiga suurendada
     automatiseeritud e-teenuste osakaalu.

3.  Leida  täiendavaid finantseerimise vahendeid ISKE rakendamiseks lähiaastatel 
     kohalikele omavalitsustele, kes ei ole senini liitunud ISKE projektiga..

4.  Leida rahalisi vahendeid munitsipaalharidusasutuste XXI sajandi IT infrastruktuuri
     kontseptsiooni loomiseks ja vastava infrastruktuuri väljaehitamiseks, eesmärgiga tagada
     munitsipaalharidusasutuste IT valdkonna jätkusuutlik areng ja luua õpilastele võrdsed
     tingimused õppeprotsessis nüüdisaegsete IT võimaluste ärakasutamiseks.

5.  Teavitada elanikkonda infoühiskonna arenguga kaasnevatest riskidest ning tagada
     infosüsteemide turvaline käitlemine.

6.  Kohalike omavalitsuste andmete masinloetavateks muutmisel konsulteeritakse   
     omavalitsustega ning toetatakse omavalitsusi võimalike tekkivate kulude katmisel.

7.  Taotletakse elektroonsete algallikate arhiveerimise poliitika väljakujundamist riigi
     tasandil.

8.  Tehakse ettepanek luua ja kehtestada ühtne õiguslik ning tehniline raamistik riigi ja
     kohalike omavalitsuste tegevust kajastavate ning ajaloolist väärtust omavate audio- ja
     videomaterjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamisel.

VIII.    MUUD KÜSIMUSED

Esitame Vabariigi Valitsusele ettepaneku:

1. Sätestada riigieelarve seaduses Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu
    vaheliste eelarveläbirääkimiste ulatuse laienemine ning täpsustada eelarveläbirääkimiste
    protsessi kokkulepete saavutamiseks.

2. Sätestada riigieelarve seaduses:

   2.1.  kohaliku omavalitsuse tulubaasi olemus, sisu ja maht;

   2.2.  tulubaasi mahu jätkuvuse tagatised;

   2.3.  tulude tasandamise süsteem ja kasutatavad valemid, nende muutmise tingimused ja
           seosed regionaalpoliitiliste eesmärkidega.

3. Esitame regionaalministrile ettepanekud:

   3.1.   Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja
             Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 160 tuh. eurot (2,503 miljonit
             krooni).

   3.2.   Vaadata koos üleriigiliste omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded
             kriisireguleerimise korraldamisel ja selleks valmisoleku tagamisel, hinnata nende
             maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused.


(allkirjastatud digitaalselt)               (allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas                                      Jüri Landberg
ELL juhatuse esimees                    EMOL esimees           

15.04.2011