Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 2. juuli 2008

Koostööst pealinnaregioonis



Tallinna Tehnikaülikool
Humanitaarteaduskond
Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut
Raivo Uukkivi
Magistritöö
Juhendaja: professor Sulev Mäeltsemees
Tallinn 2008

SISUKORD

Sissejuhatus 5
1. KOOSTÖÖ ERINEVATE PEALINNADE JA NENDE TAGAMAADE VAHEL 6
   1.1 Kohaliku omavalitsuse mõiste 6
   1.2 Pealinnaregiooni mõiste 7
   1.3 Valglinnastumine 8
   1.4 Pealinna ja tema tagamaa koostöö Euroopa riikides 9
      1.4.1 Pealinna ja tagamaa koostöö- teoreetilised võimalused 9
      1.4.2 Pealinna ja pealinna tagamaa koostöö erinevates Euroopa riikides 10
   1.5 Pealinnaregioon ja Eesti 15
2. UURIMISTÖÖ „PEALINNA REGIOONI MÕISTE ja LINNAPOLIITIKA
ALUSED ning PÕHILISED ARENGUSUUNAD” 20
   2.1 Uurimistöö eesmärk, sihtgrupp ja tagasiside 21
   2.2. Üldised küsimused 23
      2.2.1 Haridus 23
      2.2.2 Tööhõive 25

   2.3 Koostöö naaberomavalitsustega 26
      2.3.1 Tänane koostöö 26
      2.3.2. Rahulolu koostööga. Mis takistab koostööd? 26
      2.3.3 Tulevase koostöö vajadus 28

   2.4 Koostöö Tallinnaga 29
      2.4.1 Tänane koostöö 30
      2.4.2 Rahulolu. Mis takistab koostööd? 30
      2.4.3 Tulevase koostöö vajadus 32
   2.5 Piirkondlik organiseeritud koostöö 33
   2.6 E-omavalitsus 37
   2.7 Järeldused küsitlustulemustest 38
3. VÕIMALIK KOOSTÖÖ JÄÄTMEHOOLDUSE ALAL HARJUMAAL 39
   3.1 Jäätmehoolduse mõiste, jäätmehoolduse arendamine 39
   3.2 Koostöövajadus 39
   3.3 Klastripõhise lähenemise võimalikkus jäätmehoolduses 43
      3.3.1 Klastri mõiste, kontseptsioon ja arendamine 43
      3.3.2 Jäätmekäitluse alane koostöö Soomes ja Belgias 46
      3.3.3 Jäätmehoolduse koostöökogemus Eestis 47
      3.3.4 Jäätmehoolduse korraldamine klastripõhiselt 49

   3.4 Harjumaa Jäätmehoolduskeskus 50
      3.4.1 Harjumaa erinevus ülejäänud Eestist 50
      3.4.2 Tänane ja tuleviku jäätmeahel Harjumaal 52
   3.5 Ohud klastripõhise tegevuse käivitamisel 57
Kokkuvõte 61
Summary 65
Kirjandus 69
Lisad 73
Lisa 1. Küsitlus „Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö”
Lisa 2. Kokkuvõte hariduse osast – esitatud vaid elektroonses variandis
Lisa 3. Koondtabel vastustest – esitatud vaid elektroonses variandis
Lisa 4. E-omavalitsus
Lisa 5. Prügila põhja- ja kattekonstruktsiooni läbilõiked
Lisa 6. Väljavõte Tallinna Prügila AS-i äriplaanist 2004-2011

SISSEJUHATUS

Kohaliku omavalitsuse (KOV) üks põhilisi ülesandeid on pakkuda kvaliteetset
avalikku teenust. Praeguses õigus- ja majandusruumis ning haldusterritoriaalse
korralduse juures on mitmes valdkonnas nende teenuste tagamiseks vajalik KOV
üksuste koostöö.

KOV koostöö vajadus on Eestis EL-i liikmesriigina jõudnud uude arenguetappi, mida
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse ja kümme aastat varasema kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmise ajal ei saadud ette näha.

Vaatamata sellele, et kohalikke omavalitsusi vaadeldakse ühesugustena olenemata
nende geograafilisest või logistilisest asendist, on praktikas selgelt väljakujunenud
erinevate piirkondade omavalitsustel erinevad probleemid – osas elanikkond väheneb,
teistes kasvab pidevalt ja järsult, osas elanikkond vananeb, teistes vastupidiselt
nooreneb, osas napib töökohti, teistes on neid piisavalt jne. Erinev on ka
omavalitsuste haldussuutlikkus – lihtsalt pole spetsialiste, kellele toetudes
kvaliteetselt täita omavalitsusele pandud ülesandeid. Seega haldussuutmatu
omavalitsus ei saa olla tõhus. See teema on olnud aktuaalne alates Eesti
taasiseseisvumisest. On otsitud võimalusi efektiivsuse tõstmiseks. Ühe võimalusena
on nähtud ümberkorraldusi kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalses korralduses.
Jõutud ka selleni, et ühendamise tagamiseks võiks kasutada sundi (M.Laar, Postimees
12.05.2008). Samas ei peaks selline ümberkorraldamine toimuma sunniviisiliselt, mis
võib oma olemuselt hea idee tappa juba enne, kui juurutamiseni jõutakse. „Kiirustav,
halvasti läbi mõeldud ja rakendatud haldusreform ei lähe mitte ainult igas mõttes
kallimaks maksma, vaid see oleks ka sõna otseses mõttes kontraproduktiivne”
(P.Schöber)
Omavalitsuse suutlikkuse tõstmiseks on Lääne-Euroopa riikides kasutatud ka muid
meetodeid peale omavalitsuste ühendamise. Üheks neist on omavalitsuste vahelise
koostöö arendamine.

Käesolevas töös püüab autor koostöö temaatikat lahata Harjumaa omavalitsuste
hulgas ehk nn pealinna regioonis.

Tallinna Linnavolikogu tellimisel on 2007.a. läbi viidud sotsioloogiline uuring, mille
eesmärgiks oli saada ülevaade toimivast koostööst ja selle kvaliteedist ning selgitada
ka välja omavalitsuste sidemed pealinnaga. Käesoleva magistritöö autor osales selle
uuringu läbiviimises ja see uuring on ka magistritöö üheks oluliseks osaks.

Magistritöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimeses
peatükis vaadeldakse kohalikku omavalitsust kui sellist ja käsitletakse koostöö
olemust pealinnaregioonides. Teine peatükk kirjeldab läbiviidud uuringut, esitatakse
järeldused ja ettepanekud. Kolmandas peatükis pakub autor välja võimaliku
klastripõhise koostöö jäätmehoolduse valdkonnas Harjumaal.

Kogu tekst (PDF fail)