Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 12. november 2007

Avalikes huvides olulise objekti rajamise menetlus Saaremaa Tamme sadama näitel



Tallinna Ülikool
Matemaatika-loodusteaduskond
Keskkonnakorralduse õppetool
Meelis Uustal
Magistritöö
Juhendajad: MSc Kaja Peterson 
 Prof. Tõnis Põder
Tallinn 2007

Annotatsioon

„Avalikes huvides olulise objekti rajamise menetlus Saaremaa Tamme sadama näitel“

Meelis Uustal

Magistritöös otsitakse vastust küsimusele, kas Saaremaa süvasadama rajamine Tammele on toimunud õiguspäraselt ja kõiki häid planeerimise ja keskkonnamõju hindamise tavasid silmas pidades, ning kas otsustajatel oli otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni, et hoida ära ja minimeerida võimalik negatiivne keskkonnamõju. Selleks analüüsitakse Saaremaa sadama rajamise asjakohaste planeeringute ja tegevuslubade menetluste käiku ja hinnatakse menetluse jooksul ainsas valminud keskkonnamõju hindamise aruandes sisalduva informatsiooni piisavust erinevate otsuste tegemiseks. Töös leitakse, et Tamme sadama rajamise menetluste käigus rikuti mitmeid menetlusnõudeid, mistõttu sadama rajamine ei toimunud õiguspäraselt ega häid tavasid arvestades. Ainus sadama rajamise menetluse käigus koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne koostati vee erikasutusloa menetluse käigus, kuid seda kasutati nii üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamisel kui ka kolme tegevusloa (vee erikasutusluba, ehitusluba, sadamapass) välja andmisel. Keskkonnamõju hindamise aruanne oli piisav ainult vee erikasutusloa väljastamise otsuse tegemiseks. Teiste tegevuslubade väljastamise või kehtestamise otsuste tegemiseks polnud otsustajatel piisavalt informatsiooni.

Märksõnad:

Keskkonnamõju hindamine, vee erikasutusloa menetlus, kvaliteedi hindamine, süvasadam, hea tava, kaasamine

SISSEJUHATUS........................................................................................4

MATERJAL JA METOODIKA..................................................................7

1. SAAREMAALE SÜVASADAMA RAJAMISE LÜHIKOKKUVÕTE......10
   1.1 Süvasadama algideest kuni Undva süvasadama rajamise katseni (aastad 1995 – 2001).10
   1.2 Tammele süvasadama rajamise menetluse algusest kuni vee erikasutusloa saamiseni (aastad 2001 – 2005)....12
   1.3 Tammele süvasadama ehitustööde algusest maini 2007 ja tulevikuplaanid........14

2. TAMME SADAMA RAJAMISE ÕIGUSLIK RAAMISTIK.........................16
   2.1 Õiguslik raamistik perioodil 2002-2005.......................................................16
      2.1.1 Asjakohaste tegevuslubade menetlus 2002-2005.......................................16
      2.1.2 Asjakohaste tegevuslubade keskkonnamõju hindamine 2002-2005............17
      2.1.3 Üld- ja detailplaneeringute menetlus 2002-2005.........................................19
      2.1.4 Planeeringute strateegiline keskkonnamõjude hindamine aastatel 2002-2005....21
      2.1.5 Natura 2000 võrgustiku alad ja nende väljavalimine Eestis.............................22
   2.2 Õiguslik raamistik perioodil 2005-2007..........................................................24
      2.2.1 Asjakohased Euroopa Liidu direktiivid.........................................................24
      2.2.2 Muudatused planeeringute menetluses ja keskkonnamõju hindamises aastatel 2005 – 2007....26
      2.2.3 Muudatused tegevuslubade menetluses ja keskkonnamõju hindamises aastatel 2005 – 2007.....27

3. TAMME SADAMA PLANEERINGUTE MENETLUSTE ANALÜÜS...........28
   3.1 Üldplaneeringu nimetus...............................................................................28
   3.2 Üldplaneeringu koostamise korraldamine AS Tallinna Sadam poolt................29
   3.3 Üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga..........................................30
   3.4 Üldplaneeringu kooskõlastused......................................................................31
      3.4.1 Planeerimisseaduse § 8 lg-st 5 tulenenud kooskõlastus.................................31
      3.4.2 Planeerimisseaduse § 17 lg-st 2 tulenenud kooskõlastus...............................32
      3.4.3 Ranna- ja kaldakaitse seaduse § 6 lg-st 2 tulenenud kooskõlastus................33
   3.5 Üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine.34
   3.6 Detailplaneeringu keskkonnamõjude käsitlemine.............................................36
   3.7 Huvitatud isikute kaasamine planeeringute menetlustes.....................................37

4. TAMME SADAMA VEE ERIKASUTUSLOA JA SADAMAPASSI MENETLUSTE ANALÜÜS...................................40
   4.1 Huvipooled Undva ja Tamme sadama KMH menetlustes..................................40
   4.2 Vee erikasutusloa menetluse algatamine............................................................42
   4.3 KMH algatamine ja KMH programmi menetlemine..........................................45
   4.4 Ametliku kirjavahetusega seotud probleemid....................................................46
   4.5 Ametlike teadete kvaliteet ja arusaadavus........................................................49
   4.6 Sadamapassi menetlemine...............................................................................51

5. SAAREMAA SADAMA RAJAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE ANALÜÜS.............................54
   5.1 KMH objekt - vee erikasutusloa reguleerimisese.............................................54
   5.2 KMH aruande roll Tamme sadama rajamise menetluses..................................56
   5.3 KMH aruannete kvaliteet............................................................................57
      5.3.1. Undva sadama ja Tamme sadama KMH aruande kvaliteedi hindamise metoodika...57
      5.3.2 KMH aruannete kvaliteedi hindamise tulemused...........................................58

6. ARUTELU........................................................................................................64

KOKKUVÕTE..................................................................................................71

SUMMARY......................................................................................................73

KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................76

LISAD..............................................................................................................88

Sissejuhatus

Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ja Eesti taasiseseisvumise järel sattus Eesti raskesse majandus-likku olukorda. Paljude NSVL turule toodangut valmistavate ettevõtete tootmismahud kahanesid ja mitmed lõpetasid tegevuse. Algas aktiivne Eesti riigi ülesehitamine ja majanduse ümber-orienteerimine plaanimajanduselt turumajandusele, millega kaasnes mitu aastat kestnud majandus-langus ja süvenevad sotsiaalprobleemid. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi majanduslikud raskused tabasid valusalt Tallinnast ja Harjumaast kaugel asuvaid maakondi. Nende hulgas oli ka Saare maakond, kus suurenev tööpuudus ja madalad palgad sundisid saarlasi otsima tasuvamat tööd Mandri-Eestist.

Peatselt võttis Eesti Vabariik endale kindla eesmärgi saada Euroopa Liidu liikmesriigiks. 1995. aastal esitas Eesti Vabariik Euroopa Komisjonile avalduse Euroopa Liidu täisliikmeks saamise kohta ja 1998. aastal algasidki liitumisläbirääkimised. Eesti “noorele” seadusandlusele tähendas see Euroopa Liidu õigusaktide järkjärgulist ülevõtmist, tuues kaasa arvukalt uusi õigusakte ja vajaduse neid pidevalt täiendada.

Sellisel muutusterohkel ajajärgul hakkas üha enam kostuma arvamusi, et Saare maakonna probleemide üheks lahenduseks on kruiisi- ja reisisadama rajamine ning seeläbi Saaremaa turismipotentsiaali realiseerimine. Sadam loonuks teenindussektoris otseselt ja kaudselt juurde uusi töökohti. Koos tulevikus planeeritava ja märkimisväärselt suuremaid investeeringuid nõudva Muhu saare ja Mandri-Eesti vahelise püsiühenduse rajamisega oleks moodustunud riikliku tähtsusega transiidikoridor, mille oluliseks sõlmpunktiks oleks kujunenud talviti jäävaba sadam Saaremaal. Seega oli planeeritava sadama puhul tegemist olulise avalikes huvides objektiga.

1997. aastal eeluuringutega alanud Saaremaa süvasadama rajamise protsess kujunes vastupidiselt ootustele pikaks ja kurnavaks kõigile osapooltele. Pärast luhtunud katset rajada süvasadam Tagamõisa poolsaarele Undvasse asuti plaane teostama Mustjala vallas Ninase poolsaarel Tamme sadamakohas. Kuigi süvasadam avati Mustjala vallas Tammel 2006. a suvel, lõppes sadama rajamise esimese etapi menetlus alles 2007. aasta aprillis, mil väljastati Saaremaa sadama sadamapass – dokument, mis tõendab, et sadam vastab õigusaktidega kehtestatud normidele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks ja sadama funktsionaalseks tegevuseks. Samas oli sadam enne sadamapassi saamist esimesed laevad juba vastu võtnud ning väidetavalt plaanib sadama arendaja, AS Tallinna Sadam, lähitulevikus oma tegevust seal laiendada. Seda, et Saaremaa sadama saaga ei pruugi olla kaugeltki lõppenud, näitab asjaolu, et kaebuse tekst Euroopa Komisjonile on Eesti keskkonnaühendustel valminud ning see võidakse olulisema Euroopa Ühenduse õiguse rikkumise korral Komisjonile saata.

Süvasadama rajamise protsessi erinevate aspektide uurijaid on olnud mitmeid. K. Peterson on hinnanud 1999. a valminud Undva sadama asukohavaliku keskkonnaekspertiisi akti kvaliteeti (1999). K. Riiberg on analüüsinud avalikkuse kaasamist nimetatud ekspertiisi protsessis (2000). Samuti on antud hinnang Tamme sadama rajamise keskkonnamõju hindamise protsessile Euroopa Ühenduse õiguse seisukohast (Cojocariu et al., 2004; Vaarmari, 2007), uuritud Tamme sadama menetluslikku käiku ja avalikkuse kaasamist (Keerberg & Peterson, 2006) ning Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamise (KMH1) aruande kvaliteeti (Peterson et al., 2006). Samas on nimetatud töödes uuritud vaid süvasadama rajamise protsessi üksikuid osi. Kuni käesoleva magistritööni puudus terviklik uuring, mis Tamme sadama rajamise menetlust vastavalt toonastele õigusaktidele ja juhenditele käsitleks.

Käesolev magistritöö „Avalikes huvides olulise objekti rajamise menetlus Saaremaa Tamme sadama näitel“ keskendub kahele probleemile. Esiteks otsitakse vastust küsimusele, kas Saaremaa süvasadama rajamine Tammele on toimunud õiguspäraselt ja kõiki häid planeerimise ja kesk-konnamõju hindamise tavasid silmas pidades. Teiseks uuritakse käesolevas töös seda, kas otsustajatel oli otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni, et hoida ära ja minimeerida võimalik negatiivne keskkonnamõju. Selleks analüüsitakse Saaremaa sadama rajamise asjakohaste planee-ringute ja tegevuslubade menetluste läbiviimist ning hinnatakse menetluse jooksul ainsas valminud KMH aruandes sisalduva informatsiooni piisavust erineva sisuga otsuste tegemiseks.

Magistritöö koosneb kuuest sisulisest osast. Esimeses osas antakse lühiülevaade Saaremaale süvasadama rajamisest. Teises osas kirjeldatakse Tamme sadama rajamise menetluse ajal kehtinud asjakohaseid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte. Kolmandas osas analüüsitakse sadama planeeringute ning neljandas vee erikasutusloa menetlust. Viiendas osas analüüsitakse ainsat

Tamme sadama rajamise menetluse käigus läbi viidud keskkonnamõju hindamise aruannet ning kuuendas osas arutletakse eelnevalt saadud tulemuste üle ning antakse lõppjäreldused.

Kuivõrd autoril puudub juriidiline haridus, siis pole käesolevas töös käsitletud kõiki sadama rajamise menetluse õiguslikke nüansse, vaid lähtutud on magistritöö eesmärgist anda hinnang informatsiooni piisavusele sadama rajamiseks. Töös ei olnud võimalik põhjalikult võrrelda Tamme sadama rajamise menetlust Undvasse süvasadama rajamise menetlusega, kuna menetluste õiguslik raamistik erineb märkimisväärselt. Siiski on võrreldud Undva ja Tamme süvasadamate rajamise keskkonnamõjude hindamise aruandeid, kuna menetluste õiguslik raamistik erineb märki-misväärselt. Siiski on kasutatud KMH aruannete võrdlemisel nn Undva perioodist pärinevat keskkonnaekspertiisi akti (TÜ Mereinstituut, 1999).

Autor tänab juhendajaid MSc Kaja Petersoni ja prof. Tõnis Põtra. Autori tänu kuulub ka Kärt Vaarmarile Eestimaa Looduse Fondist ja Irma Pakkonenile Keskkonnaministeeriumist magistritööks vajalike materjalide ja info jagamise eest.

Kogu tekst