Kohalike omavalitsuste portaal Printimise kuupäev: 12. märts 2007

Eesti valdade arengukavade mõju valdade eelarvetele



Magistriprojekt ärijuhtimise kutsekraadi taotlemiseks
Autor: Margus Pleksner
Juhendaja: dotsent Uno Silberg
Kaitstud : 2005
Tartu Ülikool
Majandusteaduskond
Rahvamajanduse instituut
Välismajanduse õppetool

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3
1. VALDADE OLEMUS JA KOHT HALDUSSÜSTEEMIS ......................................6
   1.1. Avaliku halduse ja kohaliku omavalitsuse mõiste ..............................................6
   1.2. Kohalike omavalitsuste funktsioonid ................................................................15
   1.3. Kohalike omavalitsuste eelarvete tulude ja kulude struktuur............................24
2. VALLA ARENGUKAVADE MÕJU VALLA EELARVETELE..........................34
   2.1. Valdade juhtimise teoreetilised alused .............................................................34
   2.2. Valdade arengukavade mõju analüüs ................................................................43
KOKKUVÕTE ............................................................................................................51
KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................54
Lisad............................................................................................................................58
   Lisa 1 ........................................................................................................................58
   Lisa 2 ........................................................................................................................61
   Lisa 3 ........................................................................................................................65
SUMMARY.................................................................................................................67

SISSEJUHATUS

Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvi 154 alusel otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused ning paragrahvi 155 järgi on kohaliku omavalitsuse üksused vallad ja linnad.

Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale allakirjutanud riigid (s.h. Eesti) arvestavad, et kohalik omavalitsus on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid ning teavad, et kohalike omavalitsuste kaitse ja tugevdamine erinevates Euroopa riikides annab olulise panuse demokraatiale ning võimu detsentraliseerimise põhimõtetele tugineva Euroopa ülesehitamisele. Hartaga liitunud riigid kinnitavad, et on tarvis demokraatlikult moodustatud tuginevaid kohalikke omavalitsusasutusi, millel on oma kohustuste, nende kohustuste täitmiseks vajalike vahendite ja viiside ning tarvilike rahaliste vahendite suhtes ulatuslik autonoomia.

Harta järgi tähendab kohalik omavalitsus kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

Eesti demokraatliku õigusriigi ja isereguleeruva turusuhete süsteemi ülesehitamine on kulgenud paralleelselt ja samaaegselt ning jõudnud niisugusesse arengufaasi, kus püütakse saavutada riigi ja majanduse säästvat arengut. Arenenud riikides on juba pikalt toimunud arutelud avaliku ja erasektori juhtimise sarnasuste ja erinevuste üle. Üks võtmeküsimusi on olnud erasektori juhtimismeetodite kasutamise võimalikkus avalikus sektoris. Üldiselt ollakse seisukohal, et sarnaselt eraorganisatsioonidega, vajavad ka keskvalitsus ja omavalitsused tulevikku vaatavaid kavasid või plaane. Arengukavade koostamise nõue seati Eestis kohalikele omavalitsustele 1991. aastal, seoses neile omavalitsusliku staatuse andmisega. Tookordsed arengukavad olid koostatud enamikul juhtudel vaid ressursside inventuurina ja kohalikel omavalitsustel ei olnud neist tegelikkuses olulist abi.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on analüüsida Eesti valdade arengukavade mõju eelarvetele ja koostada ettepanekud arengukavade koostamise täiustamiseks.

Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded:
1. Määratleda Eesti Vabariigi haldussüsteem ja kohalik omavalitsus selles.
2. Võrrelda Inglismaa, Walesi, Saksamaa Liitvabariigi ja Eesti Vabariigi kohalike omavalitsuste funktsioone ja eelarvete kujunemist.
3. Tutvustada valdade juhtimise teoreetilisi käsitlusi.
4.Analüüsida valdade arengukavade mõju eelarvetele.
5. Esitada ettepanekud valdade arengukavade koostamise täiustamiseks.

Töö hüpoteesiks on, et valdade eelarvete koostamisel arvestatakse arengukavast tulenevate eesmärkidega vähe, mistõttu on valdade arengukavade mõju eelarvetele väike.

Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis avatakse avaliku halduse mõiste, määratletakse Eesti Vabariigi haldussüsteem ja kohalikud omavalitsused selles. Tuuakse teoreetiline käsitlus riigi ja kohaliku omavalitsuse funktsioonide kujunemisest. Võrreldakse Eesti Vabariigi, Inglismaa, Walesi ja Saksamaa Liitvabariigi kohalike omavalitsuste funktsioone ja eelarvete kujunemist.

Teises peatükis käsitletakse valdade juhtimise teoreetilist tausta ja analüüsitakse Eesti vallavanemate hulgas 2005. aasta märtsis läbi viidud küsitluse tulemusi. Teoreetilise käsitluse ja analüüsi põhjal koostatakse ettepanekud valdade arengukavade koostamise täiustamiseks.

Käesolevas uurimistöös käsitletakse kohalikest omavalitsustest ainult valdasid, kuna Eesti valdade haldussuutlikkus ja juhtimisega seotud probleemid on haldusreformi üks peamisi teemasid.

Üldiselt ollakse seisukohal, et väiksemates valdades ei ole kohaliku omavalitsuse õigus ja võime täita temale pandud kohustusi kooskõlas.

Teise põhjusena võib tuua Eesti fiskaalsüsteemi tsentraliseerituse ja sellega seoses kohalike omavalitsuste sõltumatuse teemat. Nimelt on teadlased (Ulst, Trasberg, Reiljan jt.) seisukohal, et Eesti praegune fiskaalsüsteem annab kohalikele omavalitsustele ebapiisava fiskaalautonoomia, soosib ülalpeetavuse mentaliteeti ja suurendab kohalike omavalitsuste vastutamatust kohaliku elu korraldatuse eest.

Kolmanda põhjusena võib tuua valdade lühikest ajalugu. Eesti vallad kasvasid 19. sajandil välja mõisatest ja 90- ndatel aastatel Eesti taasiseseisvumisega seoses sotsialistlikest ühismajanditest.

Seepärast pole valdade iseotsustamise ja omavalitsuse traditsioon eriti pikk ning kogemused kuigi suured.

Kogu tekst (.pdf, 317.18kb)