Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2006 Brüssel


13.-17. november 2006
Print

E-nädalakiri 30/2006

Sisukord:

1. CEMR planeerib suuremat koostööd omavalitsusliitude Brüsseli esinduste lobbytöös
2. Kohtumine Kotka Ametikõrgkooli esindajatega
3. Rooma lepingu 50.aastapäeva tähistamisest Regioonide Komitee täiskogu kevadisel täsikogu istungil
4. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi arutelu
5. Euroopa Parlament arutas Läänemere strateegiat
6. Konverentsid, seminarid, muud

1. CEMR planeerib suuremat koostööd omavalitsusliitude Brüsseli esinduste lobbytöös

CEMR`i poliitikaosakonna juhataja Angelika Poth-Mögele planeerib ELAN-võrgustiku liikmetega arutada, kuidas koostöös muuta  kohalike ja regionaalsete omavalitsuste huvides toimuv lobbytöö efektiivsemaks. Lobbytöö sihtgrupiks peaks olema nii Eroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Nõukogu läbi liikmesriikide alaliste esinduste Euroopa Liidu juures.

CEMR`i osa lobbytöös ei tohi alahinnata. Kui Euroopa Komisjon esitab ettepaneku või konsulatasioonidokumendi, informeerib CEMR`i poliitikaametnik vastava komisjoni liikmeid. Kontaktiskuteks on enamasti ELAN-võrgustiku liikmed, kes omakorda informeerivad vastavaid omavalitsusliite Euroopa Komisjoni uutest algatustest. CEMR`i liikmesorganisatsioonidelt oodatakse kommentaare ja tagasisidet, mille alusel koostatakse positsioonidokument.

Dokumenti arutatakse töögrupi liikmetega ja saadetakse poliitikakomiteele heakskiiduks. Selle baasil toimub CEMR`i lobbytöö Euroopa Liidu institutsioonides, peamiselt parlamendis, kus võetakse ühendust raportööride ja variraportööridega, samuti teiste võtmeisikutega, kes koordineerivad poliitiliste gruppide tööd vastavates komiteedes.

Kohtumistele  parlamendisaadikutega kaasatakse ka nende päritolumaa omavalitsusliitude esindajaid ning töögruppidest infot valdavaid kolleege. Lobbytöö grupid ei tohi olla suured, oluline on keelekasutus, mistõttu on soovitav suhelda saadiku emakeeles. Parlamedi poolt ettevalmistatud dokumendid tuleb CEMR`il uuesti läbi töötada, lisada sinna vastavad ettepanekud ja leida saaadik, kes parandusettepanekud parlamendiistungil esitaks.

Koostööd tegevatele parlamendisaadikutele saadetakse ka nimekiri kohalike omavalitsuste huvidest lähtuvate hääletusettepanekutega. Sama protsess kordub Euroopa Parlandis parandusettepanekute teisel lugemisel.

2. Kohtumine Kotka Ametikõrgkooli esindajatega

14. novembril toimus Eesti Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu Brüsseli esinduses kohtumine Kymenlaakso Ametikõrgkooli esindajate Anneli Airola ja Arja-Tuulikki Wileniga. Visiidi eesmärgiks oli kavandatava projekti jaoks koostööpartnerite leidmine Eestist. Kotka kõrgkool kavandab 2007.aastal taotleda 7.raamprogrammist sotsiaalse turvalisuse alase projekti finantseeringut.

Eesmärk  on teostada uuring, võrrelda eri maade kogemust individuaalse turvalisuse  uurimiseks ja võimalusi selle suurendamiseks linnaruumis. Projekt kavatsetakse Euroopa Komisjonile esitada järgmise aasta jaanuaris.

3. Rooma lepingu 50. aastapäeva tähistamisest Regioonide Komitee täiskogu kevadisel täsikogu istungil

Regioonide komitee plaanib  Rooma lepingu 50.aastapäeva tähistada täsikogu istungiga Roomas 22.-23.märtsil 2007. Kohtumise loosungiks on ”Koos on mitmekesisus” (Together is Diversity). Istung ja eritseremoonia toimub Rooma kesklinnas, Vatikani piirkonna vahetus läheduses asuvas  Auditorium di Santa Cecilia hoones (aadress Via della Conciliazione, 4).

Täiskogu istungil on kavas heaks kiita “Euroopa linnade ja regioonide deklaratsioon”, mille sisuks on kohalike omavalitsuste tegevuste prioriteedid ja võimalused nende saavutamiseks. Dokument saadetakse Berliinis 25.märtsil toimuvale mitteametlikule Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisele, kus osalevad riigipead ja valitsusjuhid. Täiskogu istungil osalevad kõrged Itaalia poliitikud, kaasa arvatud vabariigi president Giorgio Napolitano.

Täiskogu istungi toimumise ajal toimub Roomas Euroopa Noorte tippkonverents. Samale ajale on planeeritud lisaks rida täiendavaid tegevusi: fotonäitus 50 aastasest Euroopa üleehitustööst, Roomas esindatud linnade ja regioonide vappide ja lippude müür, brošuur ”50 aastat Euroopa regionaliseerumist”, küsitlus noortele, liikmesriikide kirjanike lühiartiklite kogumiku koostamine jms.

Auditorium di Santa Cecilia asukoht kaadil: http://world.maporama.com/idl/maporama/drawaddress.aspx

Täiendav teave:
http://www.cor.europa.eu/en/press/press_06_10129.html

4. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi arutelu

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiks on abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö  globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel. Euroopa Parlamendis on 13.novembril arutlusel toetuse regulatsiooni küsimused.

Euroopa Komisjoni  ettepaneku kohaselt saaks abi osutada siis, kui ettevõttes koondatakse vähemalt 1000 töötajat, parlamendi ettepaneku kohaselt saaks väikestel tööturgudel või eriolukorras toetust anda ka siis, kui koondatuid on vähemalt 500 ja kui sellel on tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsised tagajärjed. Parlament taotleb, et abi võiks anda ka siis, kui 12 kuu jooksul koondatakse ühes või mitmes ettevõttes, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes teatud piirkonnas vähemalt 1000 töötajat (komisjoni ettepanekus 6 kuu jooksul).

Fondist antakse rahalist toetust ainult aktiivsetele tööturu meetmetele. Sellised meetmed on näiteks tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, täpseid vajadusi arvessevõtvad koolitus ja ümberõpe,  töövahendus ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana koostööprojektide loomiseks või ettevõtluse jätkamiseks ning mikrokrediit. Samuti võidakse anda erisissetulekutoetust, mida makstakse töölkäijale piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus, stipendium tööturukoolituses osalejatele. 

Fondi rahastatakse teistest eelarveridadest üle jäänud vahenditest ning fond võib hakata toimima nii pea kui määrus võetakse vastu. Määruse eelnõus olevad kriteeriumid on Eestile probleemiks ja  kui eelnõus toodud tingimused jäävad samaks, on fondist raha taotlemine Eesti puhul ebatõenäoline.

Eestis on koondamiste juhtumid aastas ca 150-160 inimest korraga, ettenähtud kriteeriumi kohaselt 1000 inimese koondamine oleks Eesti puhul probleemiks.

Täiendav teave

5. Euroopa Parlament arutas Läänemere strateegiat

15. novembril aruatai 13.-16. novembril Strasbourgis toimuva Euroopa Parlamendi istungil  Alexander Stubbi (Soome, Euroopa Rahvapartei /Kristlike Demokraatide/ ja Euroopa Demokraatide fraktsioon) Läänemere strateegia raport, milles  paluti Euroopa Komisjonil esitada ettepanek Läänemere piirkonna strateegia kohta eesmärgiga muuta Läänemere piirkond Põhjamõõtme poliitika eelispiirkonnaks.

Põhjamõõtme idee algataja on Soome. Esmakordselt tõi Põhjamõõtme idee avalikkuse ette Soome president Martti Ahtisaari 1994. aastal. 1997. a. Luksemburgi tippkohtumisel tegi Soome ametliku ettepaneku Põhjamõõtme arendamiseks Euroopa Liidu ühispoliitika osana. Põhjadimensiooni poliitika oli üks Soome tähelepanu keskmes olevaid teemasid Euroopa Liidu eesistujariigiks olemise ajal 1999. aasta teisel poolel. Ka Taani eesistumisajal 2002. aastal oli see poliitika prioriteetne, kuid tema tähtsus vähenes mõnevõrra järgmiste eesistujate ajal, kelle tähelepanu keskmes olid Põhjamaade asemel Vahemeremaad.

Põhjamõõtme eesmärgid on määratletud Põhjamõõtme tegevuskavades. Esimene tegevuskava võeti vastu Euroopa Ülemkogu Feira kohtumisel 2000. juunis aastateks 2000–2003. Selle keskmes olid keskkond, tuumaohutus, võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu ja Kaliningrad.

Põhjamõõtme teine tegevuskava aastateks 2004–2006 võeti vastu 2003. aasta oktoobris. See katab viit laiahaardelist prioriteetset võtmevaldkonda: majandus, inimressursid, keskkond, piiriülene koostöö ning justiits- ja siseküsimused. Erivajadustega piirkondadena mainitakse Kaliningradi ja Arktika piirkonda.

Põhjamõõtme poliitika on 2006. a. jälle olulisel kohal, kuna see on eesistujariik Soome välissuhete programmis üks tähtsaimaid teemasid. Hinnatakse ümber poliitika poliitilisi ja institutsioonilisi struktuure, sest Põhjamõõtme teise tegevuskava kehtivusaeg saab 2006. aasta lõpus otsa.. Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumiselt Helsingis 24. novembril 2006. aastal oodatakse uue Põhjamõõtme poliitilise deklaratsiooni ja poliitika raamdokumendi alast kokkulepet, mille jõustumine on planeeritud 2007. aastaks.

Põhjamõõtme poliitika on keskendunud peamiselt väljaspoole Euroopa Liitu jäävatele piirkondadele, eelkõige Venemaale ja keskkonnaalasele koostööle.

Läänemere piirkond on ajalooliselt tähtis Euroopa lääne- ja idaosa ühendav ala ja peaks seetõttu olema Põhjamõõtme poliitika keskmes. Läänemeri on pärast Euroopa Liidu 2004. aasta laienemist peaaegu saanud Euroopa Liidu sisemereks, mare nostrum'iks. Balti Arengufoorumi teatel on Läänemere piirkonnal parim konkurentsivõime indeks võrreldes kolme muu umbes sama suure piirkonnaga: Kesk-Euroopa piirkond (Austria, Kagu-Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Slovakkia ja Lõuna-Poola), Briti saared ja Pürenee poolsaar.

Viimastel aastatel on Läänemere piirkond Euroopa sarnastest piirkondadest üle olnud tulemuslikkuse võtmenäitajate poolest, nagu jõukuse kasv, tööviljakuse kasv ja teadusuuendused. Põhiliseks jõuks on tugev füüsiline infrastruktuur, oskustööjõud, vähene korruptsioon, tugevad teadusuuringute kollektiivid ja teadustöö süsteem.

Teine maailmasõda tekitas majandusliku lõhe Läänemere piirkonna riikide vahel. Erinevuste kõrvaldamine on Läänemere strateegia üks põhieesmärke, vastasel korral võib ajude äravool neist riikidest tõsiselt ohustada arengut tulevikus. Piirkonna peamiseks nõrkuseks on madal sisemine konkurentsisurve. Ükski Läänemere piirkonna riik pole küllalt suur, et pakkuda vajalikku konkurentsitunnetust. Selle probleemi ainus lahendus on süvendada piirkonna lõimumist.

9. novembril Brüsselis toimunud konverentsil “Läänemere regiooni perspektiivid – innovatsioon, mobiilsus ja integratsioon” esitas Alexander Stubb 10 punkti Läänemere strateegia olulistematest põhimõtetest:

1.  selgitada Euroopa Liidu institutsionidele Läänemere piirkonna strateegiat;

2. korraldada igal aastal enne suvist Euroopa Ülemkogu kohtumist Läänemeremaade tippkohtumine, sest oluline on meedia kaasamine;

3. Läänemere strateegia jaoks on vaja  Euroopa Liidu eelarves eraldi rida;

4. tähelepanu keskkonnakaitsele;

5. aidata kaasa energiasõltuvuse vähendamisele Venemaast;

6. aidata kaasa piiriületusprobleemide lahendamisele Vene- Balti ja Soome piiridel;

7. panustada infrastruktuuridesse (näit.Via Baltica kiirtee);

8. arendada häid ja kõrgekvaliteedilisi teenuseid;

9. panustada üliõpilasvahetustesse, uurimiskeskustesse;

10.teha paremat koostööd Europoliga.

Esitatud Läänemere strateegia tugevdaks olemasolevaid Euroopa Liidu Põhjamõõtme poliitika poliitika kavasid ja annaks olulise panuse Põhjamõõtme ulatuse ja tegevuse ümberhindamisse.

Täiendav teave:

Põhjamõõtme Läänemerepiirkonna piirkonna strateegia

6. Konverentsid, seminarid, muud

* 29. novembril toimub Brüsselis CEMR-EPSU sektoriaalse sotsiaaldialoogi komitee ja sellele järgneval päeval, 30.novembril  CEMR`i tööhõive ja sotsiaalpoliitika alane töögrupp. Arutlusele tulevad Lissaboni strateegia elluviimisega kaasnevad rahvuslikud reformiprogrammid ja kohalike omavalitsuste kaasatus sellesse, migratsiooniküsimused, Euroopa demograafiliste muudatustega seonduvad teemad, tutvustatakse  lastesõbralike linnade võrgustikku jms.

* 4. detsembril korraldab Saksamaa Alaline Esindus EL juures mitteametliku kohtumise, kus tutvustatakse Saksamaa eesistumise perioodi ruumilise planeerimise ja linnapoliitika aedasiarendamisega seotud kavasid. Saksamaa planeerib 24.-25.mail korraldada Lepzigis linnaarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse alast konverentsi, kus plaanitakse vastu võtta Euroopa Jätkusuutlike Linnade Lepzigi Harta.

Koostas:

Anne-Ly Reimaa
Rue de Luxembourg, 3
B-1000 Brüssel, Belgia
e-post: annely.reimaa@ell.ee

17.11.2006


06.12.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit