29.11. 2006 nr 5-2/188      29.11.2006 nr M-10-1/102

Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves

Pöördumine

Austatud härra President

Palume jätta välja kuulutamata Riigikogus 22. novembril 2006 a. vastuvõetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadus.

Riigikogu poolt 22. novembril 2006 vastuvõetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadus (886 SE) muudab põhimõtteliselt üldarstiabi seni kehtivat korraldust.

Ülalmärgitud muudatus sisaldub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse §-s 1 p 3, mille kohaselt muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse  § 15. Muudatuse kohaselt lisatakse, et üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla ka kohalik omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevus­­koht. Senise regulatsiooni alusel võib vastava äriühingu osanikuks või aktsionäriks olla üksnes selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst.

Leiame, et sellist põhimõttelist muudatust tehes on mindud vastuollu Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetega ja põhiseadusega.

Vastavalt harta art 4 p-le 6 kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik. Arvestades eelnõu menetlemise asjaolusid, leiame, et nimetatud põhimõtet ei ole järgitud.

Paragrahv 15 täiendamisega muudetakse sisuliselt kogu tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise seniseid aluseid. Kohalikud omavalitsused muutuvad tervishoiuteenuse korraldajaks, osutajaks ja rahastajaks koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Seega on tegemist täiendava ülesandega kohalikule omavalitsusele, mille täitmiseks neile vahendeid ette ei nähta. Vastavalt harta art 9 p-le 2 kohalike võimuorganite rahalised vahendid on vastavuses neile põhiseaduse ja seadusandlusega seatud kohustustega.

Kuigi Riigikogu stenogrammidest võib aru saada, et nimetatud muudatusega ei kavatsetud kohalikele omavalitsustele panna kohustust, vaid pigem luua võimalus, ei saa selle järeldusega nõustuda. Stenogrammidest ilmneb selgelt, et muudatuse eesmärgiks on leevendada perearstide puudust maal selle kaudu, et arstid vabastatakse ettevõtja kohustusest, jättes vastavad ülesanded kohalikule omavalitsusele.

Nimetatud seadusemuudatuse kaudu tehakse kohalik omavalitsus otseselt vastutavaks üldarstiabi korraldamise ja kättesaadavuse tagamise eest kohaliku omavalitsuse territooriumil. 

Põhiseaduse § 28 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Sellele vastab riigi kohustus luua toimiv tervishoiusüsteem. Seadusandliku võimu kohustuseks on tagada muuhulgas üldarstiabi kättesaadavus õiguslike lahenduste abil. Tervishoiu korraldamise küsimus on eeskätt riigielu küsimus.

Nimetatud seadusemuudatuse arutelu kohaselt Riigikogus on seadusemuudatuse eesmärk parandada olukorda, kus väiksemates maakohtades on puudus perearstidest. Selles valguses ei saa tõlgendada seaduse § 15 muudatusi võimalusena kohalikele omavalitsustele vaid kohustusena, mis peab kaasa aitama üldarstiabi kättesaadavuse parandamisele. Nimetatud seadusemuudatus ei saa täita iseenesest eesmärki, kui kogu süsteemi tervikuna ei korraldata ümber ja üldarstiabi rahastamise põhimõtteid ei muudeta.

Leiame, et üldarstiabi peab olema riigi poolt tagatud piisavalt kättesaadavana kogu Eesti territooriumil ja see ei ole kohaliku elu küsimus.

Leiame, et nimetatud seadusemuudatus annab pigem riigile võimaluse jätta täitmata kohustus tagada üldarstiabi kättesaadavus ning paneb kohalikule omavalitsusele täiendava kohustuse ilma selleks vahendeid ette nägemata, mis on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku garantiiga.

Lugupidamisega

Jüri Võigemast                                                          Uno Silberg
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor                               Eesti Maaomavalitsuste Liidu
                                                                                 tegevdirektor