Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2006 Brüssel


23.-27. oktoober 2006
Print

Brüsseli memo                                                                         
E-nädalakiri 26/2006

 

 

Sisukord:

1. Regioonide Komitee Avatud Päevade infopäev Tallinnas

2. Kohtumine Läti kohalike omavalitsuste ja regioonide liidus

3. Allkirjastati otsus Euroopa kultuuripealinnade kohta
4. Täiendav finantstoetuse võimalus SIDA-lt

5. Euroopa komisjon võttis vastu tööplaani aastaks 2007

6. Konverentsid, seminarid, muud

 

1. Avatud Päevade infopäev Tallinnas

20. oktoobril toimus Regioonide Komitee avatud päevi kokku võttev infopäev Tallinnas WTC konverentsikeskuses. Infopäeva avas Jüri Võigemast, ELL büroo direktor, kes rõhutas kohalike omavalitsuste rolli Euroopa Liidu tasandil, kus arengud pikalt ette planeeritud. Brüsseli suunalise töö sisuks peaks saama tegevuste õige ajastatus, oskus vaadata kättejõudvasse 2007.-2013. aasta finantsperioodi ja kaugemale.

Ettekandega „Kohalike omavalitsuste roll Euroopa Liidu poliitikate kujundamises” esines Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. T. Kelam rõhutas Eesti kui väikeriigi vajadust teha Euroopa Liidu suunal tõsist tööd ja uskuda ja mõista võimalust Euroopa poliitikaid mõjutada. Euroopa Parlamendis on 6 Eesti saadikut, Regioonide Komitees 7 delegaati. Üleriigiliste omavalitsuste Brüsseli esindus on tegutsenud vaid aasta. Euroopa Liidu poliitikad hõlmavad laiu valdkondi, kõigega pole Eesti saadikutel võimalik tegelda. Kahe ja poole aastane töökogemus Brüsselis on õpetanud parlamendisaadikuid orienteeruma Euroopa Liidu maastikul. Süvenemiseks on vaja aega, alles siis on võimalik saavutada tulemusi.

Tunduvalt paremal positsioonil on vanade liikmesriikide esindajad. Otsustusprotsessis etendavad tähtsat rolli ametnikud, kel sageli võtmeroll info levikus ja poliitikate mõjutamises. Tuleb teada, millal ja kus on kellegagi võimalik suhelda ja asju soovitud suunas mõjutada. Seega tuleb osata orienteeruda ametnike „rägastikus”. Et asju mõjutada, peame olema teatud mõttes arengust ees. Eestil on tänu liikmelisusele olemas õigused ja võimalused poliitikate kujundamises kaasa rääkida. Küsimus on oskuses õigel ajal ja õiges kohas maksimaalselt võimalusi ära kasutada. Kas meil on teada, mis on Eesti huvid?

Viidates Priit Kolbrele, on Eestil Euroopa Liidu suunal tegutsedes kolm probleemi. Esiteks, osalemine struktuurides on ebajärjekindel ja suhteliselt mitteaktiivne. Teiseks _nõrk kodutöö. Euroopa Liidu temaatikaga tuleb tegeleda järjekindlalt. Euroopa asi tundub sageli igapäevaelus võõras ja kauge. Euroopa Liit mõjutab meid ka rohujuure tasandil, meie püüdeks peaks saama mõtestada meie liikmelisust selles ühenduses. Euroopa Liit ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, et realiseerida meie huve, milleks on julgeolek ja stabiilsus, tasakaalustatud regionaalpoliitika.  Euroopa Liit on meie jaoks kui vahend meie eesmärkide saavutamisel, mis ei tohi domineerida meie üle.

Meie tegevused peavad olema mõtestatud ja ette planeeritud. Regioonide Komitee arutab probleeme ja küsimusi enne kui Euroopa Parlament. Kohalike omavalitsuste hääl võib olla Eesti parlamendisaadikutele lisajõuks. Regioonide Komitee on tunnustatud ja lugupeetud partner, kellega saab omavahel kogemusi ja muresid jagada.

Kolmas probleem on Eesti rektsioonid Euroopa Nõukogu väljakutsetele, kus meie, st valitsuse ja ministeeriumite arvamust otseselt küsitakse. Siin saame olla võrdsed partnerid ühise laua taga. EL algusaastail, kui olime äsja sisse astunud liikmesriik, lepiti ehk sellega, kui me kaasa rääkida ei osanud. Kui meie seisukohavõtmatus ja äraootav positsioon kordub mitte ainult kaks, vaid kolm või neli korda, siis lahterdatakse meid passiivseteks liikmeteks ja selleläbi langeb meie reiting.

Olla aktiivne, on väikeriikide ainus võimalus end kaitsta. Eestil peab olema selge ettekujutus Euroopa asjadest, kindel alus, mille ümber vaidleme. Tundub, et me pole suutnud sageli ette mõelda, reageerida väljakutsetele. Tahaksime paremat koostööd Eesti alalise esindusega.

Euroopa Liit pole Riigikogu ega sealne vastastikkune purelemine, Brüsselis peame lähtuma Eesti üldistest huvidest. Hea läbisaamine üksteisega annab hea tulemuse. Eesti on seni end müünud reformaatorliku, eesrindliku riigina, selline on meie kuvand, mis tuhmub, kui meil pole sellele midagi lisada. Eesti mõjutab Euroopa Liidu poliitikaid nõrgalt ja kaudselt.

Euroopa Liit peaks toimima igal tasandil, ka kohaliku omavalitsuse tasandil. See tihendab meie vastastikust liitu.

Kes kujundavad Euroopa Liidu poliitikaid?

Euroopa Liidus mängivad otsustavat rolli Euroopa Ülemkogu ja riikide ministrid Euroopa Liidu Nõukogu kaudu. Euroopa Komisjon toimetab Euroopa Liidu Nõukogu poolt antud juhiste järgi, on täideviija rollis. Euroopa Komisjon ei vastuta raha eest, raha annavad ühisesse katlasse liikmesriigid.. Märkimisväärne on, et suurematel riikidel on  oma panuse andmine  seotud suuremate kompleksidega. Otsustamisel on vajalik valitsuste üksmeel. Euroopa Parlament esindab valijate huve, ei ole seotud valitsuste ja komisjoniga. Siiski mõjutavad valitsused Euroopa Parlamendi liikmete arvamusi, see on tähelepandav näiteks Prantsusmaa delegatsiooni puhul. Euroopa Parlament on kui Euroopa liidu südametunnistuse hääl, sest kontrollib Euroopa Komisjoni tegevust. Nõuandjateks on Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja muud huvigrupid. Maastrichti lepinguga said regioonid ja omavalitsused suurema tunnustuse, neid arvestatakse Euroopa õigusloomes, seepärast nende suutlikkus ka Euroopa Parlamendi jaoks oluline.

Kuidas Regioonide komitee Eesti delegatsioon saaks oma huve kaitsta? Tähtis on kodutöö, koostöö ministeeriumite ja Eesti alalise esindusega EL juures, kontaktid Europarlamendi saadikutega ja komisjoniga, kus ka Eesti volinik. Vajalik on koordinatsioon ja infovahetus. Tihti ongi ametnike tasand kõige paremini informeeritud, kuidas õieti talitada, millised on vajalikud ja õiged protseduurireeglid. 

 

Kohalik omavalitsus peaks teadma, mis Euroopa Liidus toimub, millised on võimalused Euroopa Liidus enda arendamiseks, omama seisukohti, sihte Euroopa Liidu suunal ja püüda Euroopa Liidu arengule kaasa aidata. Eesti rahvuslikes huvides ei ole vastandumine teistele, meie areng peab olema kavandatud ja mõtestatud. Me vajame rahvuslikku arutelu, mis hõlmab kõiki tasandeid. Prantsusmaa ja Saksamaa ei häbene välja öelda oma huve. Uute ja vanade liikmesriikide võrdlus on formaalne, juhtival kohal on ikkagi vanad olijad. Sama kehtib on ka vanade ja uute riikide parlamendiliikmete ja   ametnike kohta. Praegu on Euroopa Liidus aktuaalsed kaks valdkonda: välis- ja julgeolekupoliitika, energeetika, kus suurriigid kaitsevad oma huve ja väikeriikidega vaid mängitakse. Meie poliitika peab olema kaine ja tõhus.

 

Tunne Kelam osaleb Euroopa Parlamendi kahe komisjoni töös – kaitse-ja julgeoleku ning regionaalarengu komisjon. Euroopa Parlamendis on kokku 20 komisjoni, lisaks intergrupid. Balti intergrupp alustas 2004.aastal . Läänemeri on muutunud Euroopa Liidu sisemereks (vaid Venemaa pole liikmesriik). Väga aktiivne on intergrupis Soome parlamentäär Alexander Stubb, kel eelnev töökogemus Euroopa Komisjonist. Temalt on tulnud julge algatus muuta Põhjadimensioon, mis on  sisuliselt Soome ja Venemaa koostöö, Läänemere strateegiaks, Läänemeremaade koostööks. Läänemere strateegia arengusse on panustanud palju ka T.H.Ilves. Asjade selline areng on tekitanud vastuolusid, sest tekivad finantsprobleemid Põhjadimensiooni rahastamisega, mis ja muudab väiksemaks Arktika piirkonna koosöövõimalusi. Läänemeremaade trump on aktiivne suhtlus kodanikutasandil, juba loodud võrgustikud, mis sisuliselt erinev Vahemeremaade koostööst, mis eelkõige valitsustevaheline koostöö. Soome eeskujul võiks Eestiski otsustustasand Euroopa Liidu abiprogrammide finantsvahendite  üle olla kohapeal, maakondades. Meil otsustajaks ministeeriumid.

Eesti huvides ühiseks tegutsemiseks on vaja lahti mõtestada Euroopa Liidu liikmelisusega seotud sisulisi probleeme, rahvuslikku arutelu, mis võiks aset leida võimalikult kiiresti, näiteks 2007.a. suvel. Regionaalpoliitikat saab teha vaid kohtadel, kaasates kohalikke omavalitsusi. Eestis on hakanud kasvama kokku majandus- ja poliitiline võim, mis võivad vastanduda üldistele huvidele. Eestile on aga väga vaja läbimõeldud riiklikku regionaalpoliitikat.

 

Ettekannetega esinesid lisaks Soome Omavalitsusliidu endine Brüsseli esindaja Lauri Lammanmäki, kes rääkis Soome omavalitsuste tegevusest Brüsselis, Kurmet Müürsepp andis ülevaate Eesti delegatsiooni tegevusest Regioonide komiitees, Krista Kampus Siseministeeriumi esindajana kavandatavatest koostööprogrammidest. Päeva eesmärgiks oli anda kiire ja põhjalik ülevaade  EL poliitikas osalemise võimalustest omavalitsuste huvidest lähtuvalt.

 

2. Kohtumine Läti kohalike omavalitsuste ja  regioonide liidus.

24. oktoobril leidis aset Eesti, Läti, Leedu üleriigiliste omavalitsusliitude kohtumine Riias, Läti kohalike omavalitsuste ja  regioonide liidus (aadress Maza Pils 1, Riia 1050, e-mail: www.lps.lv). Kohtumisel osalesid Vytautas Kvietkauskas, Leedu liidu direktor, Auste Tamulynaite, Leedu omavalitsusliidu EL asjade konsultant, Andris Jaunsleins, Läti liidu esimees, Toivo Riimaa ja Anne-Ly Reimaa Eesti Linnade Liidust. Arutelu teemaks oli Leedu Brüsseli esinduse loomine, sellega seonduv praktiline kogemus ja finantseerimine Eestis ja Läti esindustel. Andris Jaunsleins tutvustas Läti üleriigilise omavalitsusliitudu struktuuri ja töösuundi. Läti liidus töötab 28 inimest, lisaks kaks tehnilist töötajat. Läti liidu esimees, ka sageli nõunikud osalevad Läti valitsuste istungitel, tehakse järjekindlat lobbytööd valitsuselt  KOV liidu tegevusteks toetuse saamiseks. Brüsseli esinduse kulud kaeti  esialgu liikmemaksude tõstmise arvelt, nüüd on lisandunud ka valitsusepoolne toetus, mis on tõusnud 200 000 dollarini aastas.  Brüsseli esinduse aastased kulud on 100 000 LAT.  Liidu töötajate töötasude arvutamisel kasutatakse baaspalka, millele lisandub koefitsient omavalitsusliidus töötatud aastate eest. 14. detsembril tähistab Läti kohalike omavalitsuste ja  regioonide liit oma 15.aastast juubelit. Läti Linnade Liit kuulus algul organisatsiooni kollektiivliikmena, nüüd on see taandunud suur- ja  väikelinnade võrgustikeks. Läti liit annab välja igakuist ajakirja „Logs”. Läti liidul on ka mitmeid koostööprojekte Taani, Norra, Rootsi, Austria, Madalmaade üleriigiliste omavalitsusliitudega, mis on olnud aluseks täiendava raamatupidamise koosseisu loomisele (2,5 kohta).

 

3. Allkirjastati otsus Euroopa kultuuripealinnade kohta

26.oktoobril allkirjastasid Euroopa Parlamendi  president Josep Borrell ja Soome Euroopa asjade minister Paula Lehtomäki alla otsusele, mis reastas Euroopa kultuuripealinnad aastatel 2007-2019. 1985. aastal alguse saanud Euroopa kultuuripealinna traditsioon on osutunud atraktiivseks ka konkurentsitihedaks projektiks. Kuni 1 miljoni euro suurune toetus edendab tavaliselt konkursi läbinud  linna, mis sugugi ei pea olema riigi pealinn, majanduslikult ja kultuuriliselt. Samuti elavdab kultuuripealinnaks olemine linna turismi, mis on eriliselt kasulik vähem tuntud linnadele. 

Tulevikus on Euroopal lausa kaks kultuuripealinna aastas. Sellel aastal on Euroopa kultuuripealinnaks Patras (Kreeka), järgmisel aastal on Luksemburg ja Sibiu (Rumeenias), 2008. aastal Liverpool (Ühendkuningriigis) ja Stavanger (Norras), 2009. aastal Linz (Austrias) ja Vilnius (Leedus) ning 2010. aastal Pecs (Ungaris) ja Istanbul (Türgis). Aastal 2011 omavad kultuuripealinna tiitlit Talinn ja Turu. Euroopa parlament võttis samal päeval vastu kolm raportit, mis puudutavad Euroopa Liidu erinevaid kultuuriprogramme aastateks 2007-2013. Raportite nimed on "Kodanikud Euroopale", "Elukestev õpe" ja "Aktiivsed noored".

 

4. Täiendav finantstoetuse võimalus SIDA`lt

Rootsi arenguagentuur  SIDA (Styrelsen for Internationellt Utvecklingsarbete) pakub uusi võimalusi toetada Rootsi-Eesti koostööd ja tulevaste CBC projektide ettevalmistamist. Eesti, Läti, Leedu, Poola linnadel, valdadel, maakondadel, organisatsioonidel on võimalik taotleda SIDA kaudu finantstoetust koostööks Rootsiga. Kontaktisik: Piret Hedin, koordinaator, tel.:+46(0)498 259550, faks: +46 0)498 259560, e-mail: piret.hedin@sida.se
Täiendav teave: www.sida.se/ostersjoenheten www.sida.se/balticseaunit

 

5. Euroopa komisjon võttis vastu tööplaani aastaks 2007

24. oktoobril võttis Euroopa Komisjon vastu tööprogrammi aastaks 2007. Programmis on  komisjon kindlaks määranud 21 strateegilist algatust. Lisaks sellele sätestab komisjon täiendavalt rea prioriteetseid meetmeid, mis tuleb vastu võtta järgmise 12–18 kuu jooksul. Tööprogrammiga püütakse edendada parema õigusloome algatust, määrates kindlaks lihtsustamisalgatused ja menetluses olevate eelnõude tagasivõtmine. Programmis sisaldub esmakordselt ka kodanikega suhtlemise prioriteetide loetelu. Suurt tähelepanu pööratakse teabevahetusele poliitiliste prioriteetide teemadel, et selgitada, millist lisandväärtust Euroopa Liidu institutsioonide tegevus annab.

2007. aasta strateegilised prioriteedid tuginevad Barroso komisjoni neljale üldprioriteedile, milleks on heaolu, solidaarsus, julgeolek ja tugevam hääl maailmas, ning 10. mail 2006 vastu võetud dokumendile „Kodanikekeskne tegevuskava: Euroopa Liit tulemuslikuks“.

2007. aasta konkreetsete meetmete seas on prioriteetideks kaasajastada Euroopa majandus ja anda Euroopale suutlikkus globaliseeruvas maailmas. Siia kuuluvad ka uued algatused Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia alal, ühtse turu läbivaatamine ja põhjaliku ülevaate saamine Euroopa ühiskonnast. 2007. aasta tööprogramm sisaldab ka meetmeid migratsioonivoogude paremaks haldamiseks, sealhulgas konkreetseid ettepanekuid majandusimmigrantide kohta ja miinimumsanktsioone illegaalselt riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele.

Energeetika on 2007. aasta poliitilise tegevuskava esireas ja komisjon esitab esimese Euroopa strateegilise energeetikaülevaate. Sellega paralleelselt esitab komisjon rohelise raamatu Euroopa Liidu valikute kohta seoses kliimamuutustega ning rahvusvahelise koostöö väljavaated aastale 2012 järgnevaks ajaks. Tervishoiustrateegia valge raamat selgitab, kuidas Euroopa tasand võib aidata kaasa tervishoiule, samuti tehakse ettepanek sotsiaalteenuste valdkonna strateegia kohta ning selle kohta, kuidas aidata kaasa linnatranspordi parandamisele.

Välistegevuses võimaldab iga-aastane laienemise strateegiadokument saada ülevaadet laienemisprotsessis osalevate riikide edusammudest. Komisjon edendab ka Euroopa naabruspoliitikat ja püüab teha edusamme läbirääkimistel suuremate strateegiliste partneritega, nagu näiteks Venemaa, Hiina ja Ukraina. 

 

Täiendav teave: http://ec.europa.eu/atwork/programmes/index_en.htm 

 

5. Konverentsid, seminarid, muud

8. novembril toimub Põhja-Iiri (Suurbritannia) ja Iiri piiriregioonide Brüsseli esinduses (Rue Wiertz 50) NetworkNI algusseminar (Opportunities for Transnational Partnership). Võrgustikus on esindatud avaliku, omavalitsus- ja erasektori esindajad eesmärgiga vahetada kogemusi kultuuripärandi, sotsiaalmajanduse, kohaliku strateegia, väike- ja keskmiste ettevõtete innovatsiooni jms alal.

Täiendav teave: www.networkni.net

* Regioonide Komitee kodulehelt on võimalik leida teavet struktureeritud dialoogide kohta volinike Ján Figeli ja Margot Wallströmiga, mis leidsid aset vastavalt 15. ja 20.juunil 2006. Esimene struktureeritud dialoog leidis aset 10.mail 2004 Euroopa Parlamendis tollase Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodiga. Viimati toimunud struktureeritud dialoog leidis aset 20.oktoobril 2006 majandus- ja rahandusvoliniku Joaquín Almuniaga teemal ” Regionaalsete, rahvuslike ja Euroopa Liidu eelarvete roll Majandus ja Rahandusliidus”. 


Täiendavat infot struktureeritud dialoogi (avalik diskussioon Euroopa Komisjoni volinike ja regionaalsete ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel) on kättesaadav aadressil:
http://www.cor.europa.eu/en/activities/dialogue_association.htm

Täiendav teave: Struktureeritud dialoog Ján Figeliga
http://www.cor.europa.eu/document/press/Figel_2386.pdf  ja Margot Wallströmiga http://www.cor.europa.eu/document/press/Wallstrom_2387.pdf

* 28. novembril toimub Regioonide komitees debatt, kus teemaks territoriaalne ühtekuuluvus, konkurentsivõime ja koostöö. Debatil osalevad eurovolinik Danuta Hübner, Jean-Marie Halsdorf, kes tutvustab ESPON 2013 (European Spatial Planning Observation Network) Programmi.

ESPON on Euroopa Liidu programm, mille raames analüüsitakse Euroopa ruumilist arengut. ESPON tegeleb valdavalt kolme suunaga - koondab regionaalarenguga seonduvaid andmeid, analüüsib poliitikate mõju regionaalsele arengule ning ruumilise arengu seoseid ja trende Euroopas

* Alam-Austria Kultuuri-ja Hariduse Ministeerium on alates 2003.aasatast tegelenud mitmekeelsuse programmiga, õpetamaks naabermaade keeli ligi 13 000 Austria kooliõpilasele. 30.novembril esitletakse Regioonide komitees programmi tulemusi konverentsiga  “Multilingualism – Initiatives in earliest childhood: the key to mobility, cultural bridging and cross border co-operation”

Täiendav teave: http://www.cor.europa.eu/en/activities/conferences_expo.htm#november

* 7. detsembril annab Euroopa Komisjon välja Euroopa Ettevõtlusauhinnad (European Enterprise Awards), mis on mõeldud silmapaistvate saavutuste tunnustamiseks piirkondliku ettevõtluse edendamisel. Autasu  võivad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesmaad, samuti Bulgaaria, Rumeenia, Türgi, Islandi ja Norra. Autasu saamiseks valitakse välja igast riigist kaks kandidaati. Käesoleva aasta nominentide nimekiri suleti juba mais, võitjad kuulutatakse välja Brüsselis pidulikul tseremoonial Regioonide Komitees  eesistujamaa esindaja, milleks on sel poolaastal Soome, osavõtul. Autasuga püütakse toetada ettevõtluse arendamist, tutvustada vastavaid kogemusi, tähtsustada ettevõtjate rolli ühiskonna arengus.

Auhinda antakse välja viies erinevas kategoorias: 1) Entrepreneurial Trailblazer (Ettevõtluse teerajaja) - ärikultuuri edendamise eest; 2) Enterprise Support Award (Ettevõtte toetuse auhind)  -innovaatilisuse eest ettevõtluse arendamisel ja investeeringute tegemisel väheaarenenud piirkondafesse 3) Red Tape Reduction Award - administratiivsete protseduurireeglite vähendamise eest ettevõtluse edendamisel; 4) Investment in People - ettevõtlusalase hariduse ja koolituse edendamise eest; Award Responsible  Entrepreneurship Award - sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutliku ettevõtluse edendamise eest. Lisaks antakse välja Grand Prize kõige loomingulisema ja inspireerivama ettevõtlusalase initsiatiive eest.

Võitjad selgitatakse välja rahvusvahelise ¸ürii poolt, kuhu kuuluvad esindajad äri- ja akadeemilistest ringkondadest, Euroopa Komisjonist, Regioonide Komiteest ja riikide valitsustest.

7. detsembril aset leidval tseremoonial osaleb Euroopa Komisjoni asepresident, ettevõtluse ja tööstuse volinik Günther Verheugen. Võitjad saavad autasuks pronksskulptuurid, mille autoriks on hispaania kunstnik Rosa Fuentes. Skulptuur on tähekujuline ja sümboliseerib ühiskonda, loodust ja kultuuri.

Täiendav teave: http://ec.europa.eu/enterprise/entrepreneurship/smes/awards/index_et.htm

 

Koostas:

Anne-Ly Reimaa

Rue de Luxembourg, 3

B-1000 Brüssel, Belgia

e-post: annely.reimaa@ell.ee

27.10.2006


10.11.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit