Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2006


Rahvaliit ei ole rahul koolide uue rahastamismudeliga
Print

TALLINN, 6. november, BNS - Rahvaliidu volikogu väljendas esmaspäeval vastu võetud avalduses rahulolematust haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja pakutud uue üldhariduskoolide rahastamismudeliga.

Rahvaliidu pressiesindaja Anu Jänes ütles BNS-ile, et erakonna hinnangul on uue rahastamismudeli varjus tegemist hiiliva koolivõrgureformiga.

Avalduse kohaselt soosib rahastamismudel suuri koole ja piirab väiksemate koolide võimalusi õpetajate tööd vääriliselt tasustada. Kuigi haridus- ja teadusministeerium on lubanud tõsta õpetajate palgaraha tuleval aastal kuni viiendiku võrra, tõusevad palgad erakonna teatel keskmisest kiiremini vaid linnades.

Maakoolides jääb õpetajate palk uue mudeli rakendumisel alla keskmise, kusjuures paljudes koolides jääb palgaraha tõus maha tegelikust hinnatõusust ning mitmekümnes koolis palgaraha hoopis väheneb, märkis volikogu avalduses.

Valitsuskoalitsiooni kuuluva Rahvaliidu hinnangul põhjustab see õpilaste koondumist suurematesse linnadesse, mis süvendab veelgi piirkondlikku tasakaalustamatust.

Rahvaliidu kinnitusel peaksid kõigil koolidel olema võrdsed arenguvõimalused. Ühe lahendusena näeks erakond võimalust rakendada uut mudelit eraldi kolmes, vastavalt jõukusele moodustatud omavalitsuste grupis, mis tagaks kõigile keskmiselt 18-protsendilise palgaraha kasvu.

Haridus- ja teadusministeeriumis järgmiseks aastaks valminud rahastamismudelis arvestatakse õpetajate palgavahendite kuludega klassiti, mitte õpilaste arvu järgi nagu seni.

Pearaha diferentseeritakse kooliastmeti, lisaraha eraldatakse nii-öelda puuduolevate õpilaste eest 1.-3. kooliastmes ning fikseeritakse rida piirnäitajaid, näiteks väikseim õpilaste arv klassis, millest alates antakse lisaraha.

1997.-1998. õppeaastal kehtestatud praeguse õpilaspõhise pearahasüsteemi järgi saavad omavalitsused igal aastal riigieelarvest raha munitsipaal- ja erakoolide pedagoogide töötasude, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks. Pearahaks nimetatava toetuse suurus sõltub omavalitsuse territooriumil elavate õpilaste arvust.

Ministeeriumi teatel on kehtiva süsteemi probleemiks asjaolu, et raha eraldatakse õpilaste arvu järgi, kuid tegelikult on õpetajate palgavahendite kulu klassipõhine ja sõltub klassi nädalatundide arvust.

Samuti liigub koos õpilasega tema pearaha, seega muudab iga õpilase lahkumine või kooli lisandumine õppeasutuse palgavahendite suurust, probleemina näeb ministeerium ka rahastamise lisakoefitsientide piiride paindumatust.

Tallinna toimetus, +372 610 8810, sise@bns.ee

Baltic News Service


07.11.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit