Mitmes ministeeriumis ei õnnestunud riigikontrollil tagantjärele välja selgitada otsuste langetamise aluseid ning põhjendusi, miks mõnda objekti on toetatud ja teist mitte.

Samuti ei olnud alati võimalik kindlaks teha, kes ja kus tegelikult otsuseid langetasid. Seetõttu pole ka selge, kes vastutab riigis ebatõhusate investeeringuotsuste eest, märkis riigikontroll riigivara kasutamise ülevaates.

Üldist korda, kuidas riigieelarvest kohalikele omavalitsustele sihtotstarbelisi investeeringutoetusi jagatakse, kehtestatud ei ole.

"Praktikas on ministeeriumid kasutanud seda riigieelarve artiklit väga erinevate ja suhteliselt vabalt valitud kohalike omavalitsuste projektide toetamiseks. Ainus kriteerium on valdkondlik seotus konkreetse ministeeriumi valitsemisalaga," märkis riigikontroll.

Kuna selged süsteemid toetuste taotlemiseks ja eraldamiseks puuduvad, toimub otsustamine suva alusel ning võimalikke toetuse vajajaid koheldakse ebavõrdselt, sest taotlemise korda pole kokku lepitud.

Erandiks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eraldatav kohalike teede toetus, mida jagatakse teeseaduse ja selle rakendusakti alusel.

Samuti on reguleeritud keskkonnainvesteeringute ja kutsehariduskoolidele suunatavate haridusinvesteeringute eraldamine, kuna tegemist on Ühtekuuluvus n=fondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaga.

Seevastu kultuuriministeerium on kehtestanud toetuste taotlemise ja taotluste menetlemise korra ministri käskkirjaga, mis on asutusesisene õigusakt ega saa panna kohustusi kohalikele omavalitsustele või maavalitsustele.

Sotsiaalministeeriumis, siseministeeriumis ning haridus- ja teadusministeeriumis investeeringutoetuste taotlemist või otsustamist reguleeritud ei ole, tõdes riigikontroll.

"Keskkonnaministeeriumi ning kaitseministeeriumi toetuste objektiline jaotus kinnitati 2005. aastal valitsuse korraldusega, kuid alles eelarveaasta detsembris," sedastas riigikontroll.

Riigikontyroll nentis, et mitmed ministeeriumid eraldavad investeeringutoetust riigieelarvest või riiklike programmide kaudu samalaadsetele objektidele. Lisanduvad veel välisabi toetused.

"Seetõttu on väga raske saada ülevaadet, kui palju kohalikele omavalitsustele teatud eesmärgil Eesti riigis toetust jagatakse. Keskset arvestust selle kohta, kui palju üks objekt erinevatest allikatest toetust saab, ei ole," tõdes riigikontroll.

Riigikontrolli arvestuste kohaselt said näiteks üldhariduskoolid 2005. aastal investeeringutoetust üheksast erinevast allikast.

Kultuuriministeerium on riigieelarve kaudu toetanud mängu- ja spordiväljakuid, kuigi on loodud ka eraldi mängu- ja spordiväljakute programm, mille eelarve oli eelmisel aastal 3,4 miljonit krooni.

Ka on kultuuriministeerium toetanud riigieelarvest tervisekeskuseid, kuigi on loodud ka regionaalsete tervisekeskuste programm; kirikuid, kuigi on loodud riiklik programm "Pühakodade säilitamine ja areng". 2005. aastal eraldati kirikute restaureerimiseks 16,5 miljonit krooni.

Kultuuriministeeriumi investeerimistoetuste jagamise korda kritiseeris riigikontrolör Mihkel Oviir ka kolmapäevases Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis.

Kultuuriminister Raivo Palmaru saatis pressiesindaja vahendusel kolmapäeval omapoolse kommentaari Oviiri seisukohale, nimetades kultuuriministeeriumi toetuste jagamise süsteemi üheks paremaks ministeeriumide hulgas ja kinnitas, et see arvestab suurel määral maakondlike eelistustega.

Kultuuriminister märkis teate kohaselt, et riigikontrolör on kirjutanud korraga nii minevikust kui olevikust, tõmmates meelevaldseid seoseid eri valitsuste tegevuste vahel. Artikkel põhineb üldjoontes kontrolliaruandel kultuuriministeeriumi 2000.-2005. aasta tegevuse kohta.

"Aruandes oli vaatluse all eelmiste ja mitte praeguse valitsuse tegevus," ütles Palmaru. "Hämmastav küll, aga riigikontrolöri loos on tunda märtsikuu hõngu," lisas minister Palmaru.

Tallinna toimetus, tel +372 6108 875, majandus@bns.ee

Baltic News Service