Riigi tugi kohalikele omavalitsustele infoühiskonna arendamisel (Kontrolliaruanne nr OSV-2-6/06/85 29.09.2006)

Infoühiskond Eesti kohalikes omavalitsustes (E-riigi Akadeemia SA 2006)

Riigikontrolli pressiteade, 12.10.2006

Riigikontroll: omavalitsused vajavad infoühiskonna arendamisel suuremat riigi tuge

Riigikontroll soovitab riigil pöörata rohkem tähelepanu kohalike omavalitsuste kaasamisele infoühiskonna arendamisse, et kodanikud saaksid piisava kiiruse ja mugavusega avalikke teenuseid.

Kuigi Eesti on leidnud rahvusvahelist tunnustust eduka ja entusiastliku infoühiskonna arendajana, pole Riigikontrolli hinnangul pööratud vajalikku tähelepanu võrdselt kõigile e-riigi ja infoühiskonna tahkudele. Kohalike omavalitsuste infotehnoloogilised lahendused, soovid ja vajadused on riigi üldisest infoühiskonna organiseeritud arendamisest seni suuremas osas kõrvale jäänud.

On küll kohalikule tasandile mõeldud riiklikke ettevõtmisi, millest edukamateks võib pidada Tiigrihüppe ja Külatee projekte ning rahvaraamatukogude internetistamise käigus avalike internetipunktide loomist. Samas on need tegevused olnud pigem suunatud otse elanikkonnale, tähelepanu alt on kõrvale jäetud kohaliku omavalitsuse üksuste endi vajadused ning raskused. Omavalitsused ei ole infoühiskonna arendamisel saanud riigilt vajalikku tuge.

Kuigi arvutiomanike ja internetikasutajate arv on viimasel viiel aastal Eestis stabiilselt kasvanud, suureneb üha digitaalne lõhe linna- ja maaleibkondade vahel. Linnakodude internetiühenduse näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidu riikide keskmise lähedal, Eesti maakodudes on aga see näitaja kolmandiku võrra väiksem kui linnas.

Olukord peaks oluliselt paranema, kui viiakse ellu eelmisel aastal algatatud projekt KülaTee 3, mis on mõeldud maainimestele internetiühenduse loomiseks. Riik eraldas selleks ligi 30 miljonit krooni. Projekti lõppedes peaks peaaegu kõigis maakohtades olema võimalik saada riigi määratud tingimustel interneti-püsiühendus.

Samas ei vähenda see veel automaatselt lõhet linna ja maa leibkondade vahel. Nüüd muutub määravaks interneti kaudu pakutavate e-teenuste kasulikkus inimestele ja nende oskus interneti kaudu asju ajada. Kolmandaks teguriks on internetiga kaasnevad kulud. Lõhe hakkab vähenema siis, kui inimene tunneb, et tulu internetist on suurem kui kulu.

Omavalitsustele infoühiskonna arendamisel riigi toe pakkumine või valdkonna koordineerimine pole ühelegi ametkonnale ülesandeks pandud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks on koordineerida riigi infosüsteemide arendamist ning näidata infoühiskonna arendamisel ka laiemalt suunda. Siseministeeriumi ülesandeks ning regionaalministri pädevuses on kavandada ja koordineerida kohaliku omavalitsuse arengut. Puudu on ühendav lüli - vastutaja kohaliku infoühiskonna arengu kavandamise ja koordineerimise eest. See on vajalik nii tasakaalustatud regionaalseks arenguks kui ka selleks, et Eesti kohati väsima kippuv e-tiiger endal uuesti jalad kõhu alt välja võtaks.

Riigikontroll auditeeris riigi pakutavat tuge kohalikele omavalitsustele infoühiskonna arendamisel. Auditi käigus uuriti ka maa- ja linnaelanikkonna võimalusi ning soove infoühiskonna hüvede tarbimisel, kohalike omavalitsuste edukust infotehnoloogiliste lahenduste rakendamisel ja õigusaktidest tulenevate infotehnoloogiat puudutavate nõuete täitmisel. Auditis osales eksperdina E-riigi Akadeemia.

Praeguses infoühiskonna kui terviku arendamise etapis on vajalik, et Vabariigi Valitsus pööraks valdkonnale lisatähelepanu nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil. Üleriigilised kohaliku omavalitsuse üksuste liidud tervitasid Riigikontrolli probleemipüstitust ning nõustuvad järeldusega, et valdkonna arendamine on väga oluline. Eesti Maaomavalitsuste Liit on seisukohal, et valdkonna koordineeritud, ühtsetel alustel arendamine ei ole saanud piisavat tähelepanu ja riigi toetus selleks on vajalik. Eesti Linnade Liidu arvates on oluline õppida tehtud vigadest ning kasutada tulevikus tsentraalsete IT-lahenduste võimalusi.

Auditi olulisemad järeldused:

Kuigi arvutiomanike ja internetikasutajate arv on viimasel viiel aastal Eestis stabiilselt kasvanud, suureneb üha digitaalne lõhe linna- ja maaleibkondade vahel.

37% elanikkonnast vanuses 15-74 aastat ei oska arvutit kasutada, kolmandik neist oleks valmis seda riigi toel siiski õppima.

Riigi keskne teabe- ja teenusteportaal pole leidnud üldist tunnustust, elanike jaoks ei ole internetis välja arendatud ühtset teenuseruumi, kuigi eeldused selleks on olemas.

Riigi infopoliitikas ja arengukavades on ette nähtud kaasata kohalikud omavalitsused infoühiskonna arendamisse, kuid selleks puudub organisatsiooniline struktuur ja tööde rahastamise mehhanism. Kohalike omavalitsuste infosüsteemide ning infoühiskonna arendamise koordineerimine pole praegu ühegi ametkonna konkreetne ülesanne.

Infoühiskonna probleemidega tegelemine pole enamikule omavalitsustest jõukohane tegevusala. Vähemalt pooled omavalitsustest vajavad otsest riigi tuge nii infoühiskonna arendamise sisulistes kui ka tehnilistes küsimustes. Omavalitsustele tekitab raskusi veebilehtede pidamist ja veebilehtedel teabe avalikustamist reguleerivate seaduste nõuete täitmine.

Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koordineerimisskeem ei ole kujunenud olukorraga vastavuses. Ministeeriumide ja Riigikantselei kohustused kohalike omavalitsuste infoühiskonnaalase tegevuse nõustajana, koordineerijana ja toetajana on ebamäärased ja omavahel kooskõlastamata.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

Loe lisa