Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2006 Brüssel


9.-13. oktoober 2006
Print

E-nädalakiri 25/2006

Sisukord:

1. Regioonide Komitee Avatud Päevad
2. Kohtumine Siim Kallasega Euroopa Komisjonis
3. Euroopa Liidu võtmeküsimus - toimetulek elanikkonna vananemisega seotud 
    eelarveliste küsimustega
4. Ühisaruanne kaugtöö raamlepingu rakendamisest, osa Euroopa 
    sotsiaaldialoogist
5. Konverentsid, seminarid, muud

1. Regioonide Komitee Avatud Päevad

9.- 12. oktoobrini toimus Brüsselis neljandat korda Euroopa regioonide ja linnade nädal "Open Days". Tänavu keskendus nädal teemale "Investeerimine Euroopa regioonides ja linnades: avaliku- ja erasektori partnerlus arenguks ja töökohtade loomiseks". Suurüritusel osalesid 135 regiooni ja linna Euroopa Liidu esinduste ning Euroopa pangandus-, äri- ja kodanikuorganisatsioonid, kes pakkusid osalejatele avatud päevade raames mitmekesist programmi.

Üritusel osalesid Tallinna linna 16-liikmeline ametnike ja eraettevõtjate delegatsioon, Tartu Linnavalitsuse esindajad, Eesti Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu esindajad. Lisaks avatud päevade raames toimuvatele üritustele toimusid kohtumised Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase, Euroopa Parlamendi saadiku Siiri Oviiri ja  Eesti alalise esindaja asetäitja, ministernõuniku Tiit Naberiga.

Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavlitsuste Liit osalesid Avatud Päevadel  konglomeraadi  „Säästliku energia regioonid" koosseisus. 11.oktoobril toimunud seminar ja debatt teemal „Sustainable energy for sustainable growth - Boosting the regional economy” Põhja-Iiri esinduses, kus esines TTÜ õppejõud Ülo Kask ettekandega „Renewable energy - smart solutions bring economic and social dividends”.S eminari sissejuhatava sõnavõtuga esines Euroopa Parlamendi saadik Andres Tarand. Avatud päevi kokku võttev regionaalne infopäev toimub 20.oktoobril Tallinnas,WTC konverentsikeskuses, Narva mnt 11D.

Täiendav teave: www.sustainableenergy.se

2. Kohtumine Siim Kallasega Euroopa Komisjonis

Avatud Päevade raames leidis 11. oktoobril aset Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega. Siim Kallas andis ülevaate aktuaalsetest küsimustest Euroopa Liidus.

Antud ajaperioodil on Euroopa Liidu tundlikuks teemaks kujunenud Euroopa Liidu laienemine. Mitmed valitsused on kütnud  kõrgele liitumisvastaseid meeleolusid. Liitumise vastu on kõige enam Austria ja Saksamaa. Liitumisega kaasnevate probleemide taha püütakse sageli peita oma tegematajätmisi ja probleeme. 2004. aasta laienemisega tuli juurde kümme uut riiki, 25 riigi huvide ühitamine raskendatud. Paljudes aspektides tuleb esile rahvuslik egoism. Räägitakse institutsioonide reformist, Euroopa Komisjoni muutmisest paidlikumaks ja väiksemaks. See tähendaks teatud mõttest kaotust väikeriikidele,  Prantsusmaa ja Saksamaa võrdsustamist teiste riikidega, mida need kaks suurrikiki kindlasti ei soovi. Kui meenutada ajalugu, algas Rahvasteliidu lagundamine väikeriikide abil, kes tegutseid teatud suurriikide toel. Sama saatust Euroopa Liit siiski kordama ei peaks. 

Soome eesitumise prioriteedid on energeetika ja innovatsioon. Küsimusi on tekitanud Vladimir Putini kutsumine Soome Lahtis toimuvale Euroopa Nõukogu mitteformaalse tippkohtumise õhtusöögile, mida tehti eelneva kooskõlastuseta. Koostööd riikide vahel jagatakse bilateraalseks, kus valitseb jõupoliitika, ja multilateraalseks, kus kehtivad reeglid. Bilateraalses koostöös on alati kaotajaks väiksemad riigid ja tavaliselt välistab see poliitiliste positsioonide kujundamise.

Kallase kabineti läbipaistvuse initsiatiiviga püütakse hajutada Euroopa Liidu suunalist kahtlustuste õhkkonda. Seni on uue poliitika vastu Soome, Austria ja Kreeka. Saksamaa toetus transparentsuse initsiatiivile tähistas läbimurret uue poliitika edukaks läbiviimiseks. Soome eesistumine on olnud siiani keeruline, ollakse teatud mõttes silmakirjalikul positsioonil.

Palju tähelepanu pööratakse ka energiapoliitikaga seotud välisjulgeolukule. Esimene suur kütusekriis Euroopas oli 1973. a., mil lääs pidi oma energiamajanduse ümber korraldama.  Siit tuli signaal OPEC-ile ja Araabia riikidele, et Euroopa on võimeline suhteliselt kiiresti muutuma. Praegu on koostamisel uued suunised, arendamisel uued energiat tootvad tehnoloogiad. Venemaa tarnib Euroopale 25% gaasivajadusest. Liikmesriigid proovivad sageli saada energia arvel rikkaks, alahinnates energiatootjaid ja püüdes luua nendega erisuhteid. Seda olukorda on Venemaa varmas ära kasutama.

Parlamendi tegustemine Strasbourgis ja Brüsselis on ebamugav. Brüsselist võtab Strasbourgi sõit 4,5 tundi. Praeguseks on kogutud üks miljon allkirja, et selline pendeldamine lõpetada, ehkki selle korra muutmine on kaheldav, sest nii Prantsusmaa kui Luxemburg on kindlasti vastu. Luxemburgis asub ka osa Euroopa Komisjoni teenistusi. Üles on tõstetud ka Euroopa Komisjoni volinike roteerumise idee, mida ei toeta kaks suurriiki - Prantsusmaa ja Saksamaa. Samuti on seni saladuseks, milliste valdkondadega hakkavad tegelema Rumeenia ja Bulgaaria volinikud. Seda öeldakse alles viimasel hetkel, eesmärgiga mitte kütta üles liigseid kirgi, sest iga infotilk antud küsimuses vallandaks ajakirjanduses kolossaalse reaktsiooni. 

3. Euroopa Liidu võtmeküsimus - toimetulek elanikkonna vananemisega seotud eelarveliste küsimustega

Tasakaalustatud eelarve saavutamine võimaldaks Euroopa Liidu liikmesriikidel hoopis kindlamalt vastu astuda elanikkonna vananemisest tulenevatele heidutavalt suurtele pensionikuludele. Probleemi lahendamiseks on vaja vähendada nii avaliku sektori eelarvepuudujääki ja riigivõlga ning reformida jätkuvalt vähendamisega kui ka vanaduspensioni, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse süsteeme. Madala sündimuse, „beebibuumi” põlvkonna vananemise ja keskmise eeldatava eluea pikenemise tõttu on Euroopa Liidu elanikkond 2050. aastal palju vanem, koormates rängalt ühenduse rahandust, nagu ilmnes Euroopa Komisjoni ja majanduspoliitika komitee käesoleva aasta veebruaris avaldatud uurimusest. 12. oktoobril võttis Euroopa Komisjon vastu teatise ja sellega kaasneva uurimuse Euroopa Liidu rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta. Eesmärgi saavutamise korral suureneks Euroopa Liidu praegune keskmine eelarvevõlg 63% SKT-st 2050. aastaks 80%-ni SKT-st. Kui see ei õnnestu ja edasisi reforme läbi ei viida, siis ulatub 2050. aastal SKT prognoositav eelarvevõlg ligikaudu 200%-ni SKT-st.

Võttes aluseks käesoleva eelarveseisundi ja elanikkonna vananemisest tuleneva prognoositava kulude suurenemise, võib avaliku sektori finantshalduse pikaajalise tasakaalustamise riski arvesse jaotuvad Euroopa Liidu riigid kolme rühma: 1) kõrge riskitasemega riigid: Kreeka, Küpros, Portugal, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari; 2) mõõduka riskitasemega riigid: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Ühendkuningriik; 3) madala riskitasemega riigid: Austria, Eesti, Leedu, Läti, Madalamaad, Poola, Rootsi, Soome ja Taani.

Aruanne täismahus

4. Ühisaruanne kaugtöö raamlepingu rakendamisest, osa Euroopa sotsiaalsest dialoogist

11. oktoobril esitasid tööandjad ja töötajate esindajad – UNICE/UEAPME (The Confederation of European Business), ETUC (European Trade Union Confederation), CEEP (European Centre of Entreprises) – Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste valdkonna volinikule Vladimir Špidlale esimese ühisaruande kaugtöö raamlepingu rakendamise kohta liikmesriikides ja EMP riikides.  Tegemist on esimese taolise lepinguga. Kaugtöö edendamine on oluline samm töö ja eraelu kokkusobitamisel. 2002. aasta kaugtöö lepingu sätestab, et kaugtöötajatele, kes teevad oma tööd regulaarselt väljaspool tööandja tööruume, on tagatud samasugune kaitse kui tavatöötajatele ja  kuidas kaugtööd saab kasutada nii töötajate kui ka tööandjate vajaduste rahuldamiseks.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel võivad töötajad ja tööandjad rakendada Euroopa lepinguid iseseisvalt. Aruande kohaselt on kaugtöö lepingut rakendatud 20 liikmesriigis (erandiks on Küpros, Sloveenia, Slovakkia, Eesti ja Leedu), samuti Islandil ja Norras. Lepingu rakendamine toimub kooskõlas riiklike töösuhete süsteemi ja tavadega riiklike kui ka valdkondlike kollektiivlepingutena (Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Kreeka, Taani, Rootsi), tegevusjuhenditena (Ühendkuningriik ja Iirimaa) ja õigusaktidena (Tšehhi Vabariik ja Ungari). Hinnanguliselt teeb 6% Euroopa töötajatest vähemalt  10% oma tööajast kaugtööd.

5. Konverentsid, seminarid, muud infod

* Brüsseli 2006. aasta jõululaada aukülaliseks on Tallinna linn. Jõululaat Brüsselis on traditsiooniline üritus, mis vältab terve kuu. 2. detsembril  avatakse turg piduliku rongkäiguga. Jõuluturu enam kui 220 kauplemiskohta paigutatakse tänavatele, mis asuvad Raekoja platsilt alates kuni Brüsseli kalaturuni. Tallinn linna päralt on Brüsseli St.Catharine`i väljak. Brüsseli jõuluturule kutsutakse igal aastal üks aukülaline - linn või regioon, mida kaubanduse ja kultuurikavaga belglastele tutvustatakse.

* 3. oktoobril 2006 alustas oma tegevust Eesti Selts Belgias. Seltsi asutamiskoosolek, kus osales 21 inimest, toimus Tallinnna ja ELL/EMOL Brüsseli esinduses (rue du Luxembourg 3). Asutamiskoolekul osalejatele saatis tervituse viimaseid päevi Brüsselis viibiva T.H. Ilves, kus ta avaldas lootust, et  Brüsseli Eesti Selts muutub aktiivseks arvuka eestlaskonna koondajaks Belgias. Toimus arutelu seltsi põhikirja kavandi üle ja valiti seltsi viieliikmeline juhatus.

Koostas:

Anne-Ly Reimaa
Rue de Luxembourg, 3
B-1000 Brüssel, Belgia
e-post: annely.reimaa@ell.ee
13.10.2006


23.10.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit