SKP oli jooksevhindades 51,8 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 40,5 miljardit krooni. Majanduskasv toetus peamiselt sisemajanduse nõudlusele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete lisandväärtuse kasvule.

Nagu eelmises kvartaliski, mõjutasid tegevusaladest SKP kasvu kõige enam kinnisvara, rentimine ja äritegevus, töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning veondus, laondus ja side. Kokku oli nende lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuste kogusummas 63 protsenti, teatas amet.

Püsivhindades kasvas tänavu teises kvartalis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga lisandväärtus kõige enam finantsvahenduses (kasv 23,4 protsenti), millele järgnesid ehitus, kinnisvara, rentimine ja äritegevus, töötlev tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus. Lisandväärtus vähenes ainult põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse tegevusalal.

Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKP-s sisemajanduse nõudluse suhe SKP-ga vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 105,4 protsendilt 104,3 protsendile mõjutatuna peamiselt eratarbimiskulutuste ja põhivarasse kapitali kogumahutuse osatähtsuse mõningasest vähenemisest.

Püsivhindades kasvasid eratarbimiskulutused 14,6 protsenti ja kapitali kogumahutus põhivarasse 10 protsenti, toetades sisemajanduse nõudlus kasvu.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas impordist kiiremini vastavalt 16,4 protsendi ja 15,4 protsendi ulatuses, kusjuures netoekspordi suhe SKP-sse vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes.

Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 2,8 protsenti.

Tallinna toimetus, tel +372 610 8833, majandus@bns.ee

Baltic News Service