Seda seisukohta toetasid kantselei teatel ümarlaua kõik kohalolnud liikmed, sest pidasid ümarlaua senist kogemust väärtuslikuks.

Edaspidi arutamist vajavate teemadena nimetati peale kohaliku omavalitsuse tulubaasi tugevdamise ka regionaalhalduse mudeli loomist, samuti teiste Euroopa riikide praktika põhjal Eesti omavalitsustasandi teoreetilise mudeli väljatöötamist koostöös vastava valdkonna teadlastega.

Osalejate hinnangul peaks edaspidi maapiirkondade arenguaspektide kõrval süsteemsemalt tegelema ka linnade temaatikaga.

"Omavalitsusjuhid hindavad ümarlauda uute ideede konstruktiivse ja samas avameelse väljaütlemise kohana, mille eesmärk ei peagi olema kiirelt realiseeritavate otsuste vastuvõtmine," teatas kantselei.

Ametist lahkuv president Arnold Rüütel on juba kohtunud mitme põhiseadusliku ja teda toetanud institutsiooni esindajatega.

Esmaspäevasel kohtumisel osalesid lisaks ümarlaua esindajatele presidendi akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjoni liikmed.

Riigipea ütles kohtumisel, et see riik, kes ei hoolitse kohaliku omavalitsuse eest, nõrgestab iseennast.

"Eesti Nokia otsimisest on räägitud nii surmtõsiselt kui muigelsui, sest kahtlemata on keeruline leida ja sõnastada mingit üksikut abinõu, mis otsekui võluväel teeks meie rahva rikkaks ja võib-olla ka õnnelikuks," lisas ta. "Miks ei võiks aga Eesti Nokia peituda just meie omavalitsuskorralduses?"

Rüütli sõnul on selles tegelikult olemas tugev sisemine loogika. "Omavalitsustele tuleb selle jaoks aga luua paremad tingimused ning võimaldada neil realiseerida oma tegelikku potentsiaali Eesti tasakaalustatud arengu korraldamisel," ütles Rüütel.

President tänas ümarlaua liikmeid senise koostöö eest, sama tegid ümarlaua liikmed. Kantselei teatel märkisid nad tunnustavalt ära, et riigipea on alati pidanud oluliseks osaleda ja esineda kohalike omavalitsuste tegevust ja regionaalpoliitikat käsitlevatel foorumitel.

Tallinna toimetus, +372 610 8861, sise@bns.ee

Baltic News Service

*

Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud pidas vajalikuks tegevuse jätkamist

Kadriorus 2. oktoobril 2006

President Arnold Rüütli juhtimisel kogunes täna Kadriorus Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud. Kohtumisel osalesid ka Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjoni liikmed.

Riigipea ütles kohtumisel, et see riik, kes ei hoolitse kohaliku omavalitsuse eest, nõrgestab iseennast. “Eesti Nokia otsimisest on räägitud nii surmtõsiselt kui muigelsui, sest kahtlemata on keeruline leida ja sõnastada mingit üksikut abinõu, mis otsekui võluväel teeks meie rahva rikkaks ja võib-olla ka õnnelikuks. Miks ei võiks aga Eesti Nokia peituda just meie omavalitsuskorralduses? Selles on tegelikult olemas tugev sisemine loogika. Omavalitsustele tuleb selle jaoks aga luua paremad tingimused ning võimaldada neil realiseerida oma tegelikku potentsiaali Eesti tasakaalustatud arengu korraldamisel,” rääkis president Rüütel.

Vabariigi President tänas ümarlaua liikmeid senise koostöö eest ja andis neile üle Akadeemilise Nõukogu poolt välja antud artiklitekogumiku “Eesti jätkusuutliku arengu teel”. 2002. aastal loodud ümarlaua senisest tegevusest tegi kokkuvõtte Vabariigi Presidendi esindaja ümarlaua juures, professor Arno Almann.

Kõik kohalviibijad pidasid ümarlaua senist kogemust väärtuslikuks ja pooldasid üksmeelselt ümarlaua tegevuse jätkumist. Selle toetuseks toodi järgmiseid argumente:

- ümarlaud on maakondlikele omavalitsusliitudele praktiliselt
ainus kooskäimisvorm, mis aitab ühtlustada suhtumisi ja seisukohti ning
tugevdab seeläbi omavalitsusliitude sidusust;

- ümarlaud on omavalitsuste jaoks üks väheseid ja seetõttu
väga vajalikke koostööfoorumeid riigivõimu kõrgeima tasandiga, mis on
osutunud väga vajalikuks näiteks maade munitsipaliseerimisprotsessi
kiirendamisel ja omavalitsuste tulubaasi stabiilsuse tagamisel;

- ümarlaud on toiminud tasakaaluka koostöövormina, kus
omavalitsusliitude esindajad saavad riigipea juuresolekul arutada oma
mureküsimusi täitevvõimu juhtidega võrdväärse dialoogi raames;

- ümarlaud on pakkunud nii teoreetilist kui praktilist tuge,
tuues omavalitsusjuhtideni infot omavalitsuste kogemustest nii Eestis kui
teistes Euroopa riikides;

- Harjumaa näitel on selge, et ainult kinnisvaraarendusest või
mõnest muust allikast tuleva rahaga üksi ei lahenda probleeme,
regionaalpoliitikat vajavad kõik maakonnad;

- ümarlaud pakub otseallikast olulist infot riigipeale, kes
seeläbi saab märgata ühiskonnas tekkivaid probleeme juba eos ning paremini
aidata kaasa Eesti tasakaalustatud arengule;

- ümarlaud on demokraatliku instrumendina oluline ka
erinevatele teadlastele väga laial skaalal, sest omavalitsustel on nii
õiguslik, majanduslik, sotsiaalne kui kultuuriline mõõde;

- ümarlaud aitab kaasa presidendi tasakaalustava rolli
realiseerimisele ühiskonnas, sest täitevvõimu-poolne loomulik
efektiivsustaotlus võib oma tehnokraatlikus olemuses mõnikord vastuollu
minna demokraatlike arengueesmärkidega.

Ümaralaua senisesse tööperioodi jäävad põhiseaduse täiendamine omavalitsuse
valimisperioodi pikendamiseks neljale aastale ning mitme omavalitsuste tööd
reglementeeriva seaduse vastuvõtmine Riigikogus, samuti Euroopa Liitu
astumise järel struktuuritoetuste avanemine ning siseriiklikud arutelud
kohaliku elu politiseerumise, omavalitsuste rahastamise ja maade
munitsipaliseerimise teemal, rääkimata kohaliku omavalitsuse volikogude
valimistest 2002. ja 2005. aastal. Kõiki neid teemasid on käsitletud ka
Vabariigi Presidendi juures tegutseva ümarlaua raames.

Edaspidi pühendumist vajavate teemadena nimetati peale kohaliku omavalitsuse
tulubaasi tugevdamise ka regionaalhalduse mudeli loomist, samuti teiste
Euroopa riikide praktika põhjal Eesti omavalitsustasandi teoreetilise mudeli
väljatöötamist koostöös vastava valdkonna teadlastega. Maapiirkondade
arenguaspektide arutelu kõrval peeti vajalikuks süsteemsemat tegelemist ka
linnapoliitikaga. Omavalitsusjuhid hindavad ümarlauda uute ideede
konstruktiivse ja samas avameelse väljaütlemise kohana, mille eesmärk ei
peagi olema kiirelt realiseeritavate otsuste vastuvõtmine.

Ümarlaua liikmed tänasid president Rüütlit senise meeldiva ja mõistva
koostöö eest, märkides tunnustavalt ära, et riigipea on alati pidanud
oluliseks osaleda ja esineda kohalike omavalitsuste tegevust ja
regionaalpoliitikat käsitlevatel foorumitel.

Presidendi kantselei avalike suhete osakond

Lisainformatsioon:
Telefon: 6316229
Faks: 6316250

VPK sekretär
sekretar@vpk.ee