Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2006


Hinnatõus võib takistada mitmeid EL-i toega projekte
Print

TALLINN, 12. oktoober, BNS - Viimasel ajal kiiresti kasvanud hinnad ehitussektoris võivad tekitada probleeme Euroopa Liidu abirahade toel tehtavate keskkonna- ja transpordiprojektide realiseerimisel.

Eelmisel nädalal hindasid Euroopa Komisjoni ametnikud ning Eestis Ühtekuuluvusfondi toetuse kasutamisega seotud asutuste esindajad keskkonna- ja transpordiprojektide rakendamise hetkeseisu.

Rahandusministeeriumi välissuhete asekantsler Renaldo Mändmets märkis, et üldiselt võib rakendamisega rahule jääda, ent tõi välja ka potentsiaalse probleemi.

"Peamiseks probleemiks paljude projektide puhul võib kujuneda ehitushindade tõusu tõttu suurenenud kogumaksumus. Kuid kuna Ühtekuuluvusfondi käesoleva rahastamisperioodi vahendid on kõik juba planeeritud, tuleb lisakulutused Eestil siseriiklikult lahendada," lisas Mändmets.

Ühtekuuluvusfondist toetatavatest projektidest rakendatakse praegu 24 projekti, millest 13 ehitusprojekti viiakse ellu keskkonnasektoris ja kuus ehitusprojekti transpordisektoris.

Suuremad keskkonnaprojektid on Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteem, Pärnu jõe vesikonna veekorraldus, Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine, Lääne-Eesti saarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt.

Transpordivaldkonna mahukamate projektide hulgas on Maardu-Valgejõe lõigu rekonstrueerimine, Jõhvi-Tartu-Valga maantee taastusremont, Tallinna Lennujaama lennuliikluse ala rekonstrueerimine ja Tallinna Lennujaama reisterminali arendamine.

Ehitushindade tõus on juba probleeme tekitanud näiteks Tallinna Lennujaama projektide puhul.

Eestil on võimalik saada Ühtekuuluvusfondist toetust 428 miljoni euro ulatuses, seda koos endiste ISPA projektide jaoks eraldatud vahenditega.

Poolaasta seisuga oli eelarvest kaetud ligi 94 protsenti fondi projektidele mõeldud rahast ehk 402,2 miljonit eurot, sellest keskkonnasektoris 215,5 miljonit eurot ja transpordisektoris 186,1 miljonit eurot.

Tallinna toimetus, +372 610 88 22, majandus@bns.ee

Baltic News Service

*

Hinnatõus toob probleeme EL-i projektiga liitunud valdadele

TALLINN, 2. oktoober, BNS - Ehitushindade hüppeline tõus tekitab probleeme 1,6 miljardi kroonise mahuga veesüsteemide uuendamise projektiga ühinenud omavalitsustele, kes on raskustes kümneprotsendilise omaosaluse maksmisega.

2004. aasta detsembris ühinesid mitmed omavalitsused keskkonnaprojektiga, mis nägi ette aastatel 2005-2007 1,6 miljardi krooni eest rohkem kui 60 omavalitsuse veesüsteemi uuendamist, kirjutab Eesti Päevaleht.

Omavalitsused moodustasid projektiks seitse ühist veeettevõtet ning praeguseks on Matsalu Veevärk esimese ettevõttena saanud riigihankega pakkumised kõigi enda tegevusalasse jäävate veesüsteemide remondiks ja puuduvate juurdeehitamiseks, väiksemaid hankeid on enne teinud teisedki veefirmad.

Summad on kujunenud aga oodatust mitu korda suuremaks, 2004. aastal eeldatud 256 miljoni krooni asemel küündisid ehitusfirmade pakkumised koguni üle 600 miljoni krooni.

2004. aastal kokku lepitud skeemi kohaselt peavad 10 protsenti maksumusest tasuma omavalitsused, samuti 10 protsneti keskkonnainvesteeringute keskus ja 80 protsenti jääb eurotoetuste kanda.

Matsalu Veevärgi omanikvaldadel on praeguseks koos see omaosaluse summa, mida arvestati 2004. aastal ehk kümnendik 256 miljonist, kuid praeguse pakkumisega nõutavat 60 miljonit valdadel aga kõrvale pandud ei ole.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kordategemine sisaldub ka Eesti poolt Euroopa Liiduga liitumislepinguga võetud kohustustes, mille tähtajad on juba päris lähedal. 2010. aasta lõpuks peab reovee puhastamine vastama kokkulepitud normidele, 2013. aastal saabub sama tähtaeg joogivee osas.

Normide eiramisele järgneb esmalt hoiatus ja siis rikkumismenetlus, kõige viimase karistusena võib Eestit ähvardada ka trahv.

Struktuurifondidest 2004. aastal lubatud raha ei tähenda 80 protsenti ükskõik kui suurest summast, vaid hoopis kindlat rahasummat. "Summa on piiritletud, nemad raha juurde ei anna," nentis keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg.

Tambergi sõnul peavad kohalikud veefirmad eelarved üle vaatama ja selgeks tegema, kui palju nad laenu juurde võtta saavad.

"Kui x krooni ikkagi puudu jääb, peab lootma kas keskkonnainvesteeringute keskusele või eraldistele riigieelarvest või lisaeelarvetest," ütles Tamberg.

Tamberg lisas, et ehitustsükkel on pikk ning vahele jääb mitu eelarvet ja lisaeelarvet ja seetõttu on alust optimismiks raha leidmise osas.

Tallinna toimetus, +372 610 8849, sise@bns.ee

Baltic News Service

*

 


13.10.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit