Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2006


Ülevaade EL ja Euroopa tasandi teabevahetuse valdkonnast
Print

15. juunil toimus Brüsselis Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraadi koostöös korraldatud laiaulatuslik foorum “Debate Europe: Going local. Forum on Regional and local authorities’ media” (piirkondlik ja kohaliku omavalitsuse meedia), kuhu olid kaasatud üleriigiliste omavalitsusliitude pressiesindajad, trükiste ja veebilehtede toimetajad ning meedia esindajad. Eestist osales nimetatud üritusel Linnade Liidu pressiesindaja Kaidi Roots, Postimehe välisuudiste toimetaja Arko Olesk, omavalitsusliitude Brüsseli esindaja Anne-Ly Reimaa.

Samal ajal, 14.-15. juunil, toimus ka Regioonide Komitee täiskogu istungjärk, millest võttis osa ka Eesti rahvusdelegatsioon. 15. juunil pidid Regioonide Komitee liikmed kujundama arvamuse Euroopa Komisjoni poolt üllitatud “Valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta” ning demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava kohta. (Regioonide Komitee poolt on lisandunud D-kava märksõnade loendisse ka detsentraliseeritud kommunikatsiooni mõiste.) Euroopa Parlamendi hoones viidi läbi poliitiline debatt.

Allpool on kokkuvõte Regioonide Komitees käsitletud teemapüstitustest. Järgnesid samasisulised koosolekud ja seminarid omavalitsusliitudele ja KOV-idele ning eraldi toimetajatele ning ajakirjanikele.

Kontekst

Teadupärast sündis D-kava ja EL teabevahetuspoliitika uuendamise vajadus pärast Euroopa põhiseaduslepingu ratifitseerimise läbikukkumist rahvahääletusel Prantsusmaal ja Hollandis (2005. aasta mais ja juunis), millele järgnes teatav kriis Euroopa valitsemisasjade (Brüsseli) tasandil.

Euroopa Nõukogu kuulutas välja aastase järelemõtlemisaja, et anda Euroopa Liidule uus tõuge üldiste tegevuspõhimõtete osas. Põhiprobleemina nähakse seda, et Euroopa kodanikul on vaatamata kättesaadavale informatsioonile küllalt kesised teadmised EL-ist, rääkimata sellest, et EL riikide kodanikud tajuvad end eemalseisjana, nad ei nõustu paljude asjadega, kuid ei tea kanaleid, kuidas oma häält kuuldavaks teha. Komisjon ja teised EL institutsioonid peavad ebaõigeks ka seda, et kui ühise Euroopa sotsiaal-majandusruumi üle toimuvadki diskussioonid, siis vaid rahvusriikide tasandil.

Euroopa Komisjon seadis teabevahetuse uuendamise peamiseks eesmärgiks kodanike aktiivse kaasamise, mitte pelgalt informeerimise, vaid kommunikatsiooni kui dialoogi, mille tulemused kuhugi ka edasi jõuaksid. Dialoog eeldab ka vastuste andmise oskust. Märkimist väärib veel, et 1. veebruaril 2006 alanud aruteluperioodi pikendati.

Euroopa Komisjoni sammud olid järgmised:

1. 2005. aasta juulis võeti vastu kommunikatsiooni tegevuskava (eesmärk seada kord majja oma majas, põhimõttel kuula, suhtle, räägi kohaliku tasandiga, avalikusta peadirektoraatide tegevusi);
2. 13. oktoobril 2005 käivitas Euroopa Komisjon D-kava (demokraatia, dialoog, debatt), millega pandi alus arutelule Euroopa tuleviku üle;
3. 1. veebruaril 2006 võeti vastu "Valge raamat Euroopa kommunikatsioonipoliitika kohta".

Mõned statistilised näitajad

Üldine avalik toetus EL-ile on langenud. Ainult 49% eurooplastest usub, et EL-i liikmelisus on nende jaoks hea. Vaid 39% usub, et Euroopa liigub õiges suunas. Eesti elanike toetus kuulumisele Euroopa Liitu on püsinud aasta algusest saadik stabiilne. Uuringufirma TNS Emori uuringu andmeil toetas augustis Eesti kuulumist Euroopa Liitu 70 protsenti valimisealistest kodanikest.

Foorum

Peateemadeks olid küsimused, kuidas üleriigilised omavalitsusliidud käsitlevad EL-i informatsiooni oma väljaannetes, kas liikmesriigis on selliseid meediakanaleid, kellele pakub huvi EL-ist info vahendamine. Millised on dominantteemad seoses EL-iga? Kuivõrd mõjutab seda kohalik päevapoliitiline kontekst? Kas kohaliku tasandi poliitikud on kaasa haaratud Euroopa teemalisse debatti? Milliseid infokanaleid kasutavad liidud? Kuidas parandada kommunikatsiooniprotsessi? Millised sünergiad peaksid olema loodud, nii et Euroopa info omaks rohkemat tähendust kohalike elanike tasandil.

Regioonide Komitee liige Christophe Rouillon, Prantsusmaa Linnapeade Liidu asepresident, oli seisukohal, et rohkem tuleks lähtuda “mõtle Euroopa-keskselt, tegutse kohalikult” põhimõttest. “Avalikkus ja kohaliku tasandi võimuesindajad on rohkemat kui lihtsalt infokogujad, mõlemad sooviksid olla rohkem kaasatud otsuste tegemise ja planeerimise protsessidesse juba kõige varasemal etapil." Ühtlasi juhtis ta tähelepanu, et 15. märtsi 2006 Eurobaromeetri küsitlused näitasid, et 57 % küsitlutest uskusid, et kohaliku omavalitsuse esindajad oleksid usaldusväärsed allikad Euroopa teemadest infosaamisel.

Regioonide Komitee arvamus Valge raamatu ja D-kava kohta

Regioonide Komitee arvamuse kohaselt tuleb järelemõtlemisperioodist minna kaugemale: EL institutsioonid ja valitud esindajad peavad tõsiselt osalema struktureeritud dialoogis kodanike ja nende ühendustega. Arutelu peaks algama Euroopa kodanike kogetud konkreetsete probleemide – heaolu, tööhõive, keskkonnakaitse, energia jm – määratlemisega. Euroopa tuleb muuta kodanikele reaalsemaks ja selleks tuleb leida need võtmeteemad, mille puhul Euroopa ühistegutsemine omab absoluutset lisaväärtust (nt tööhõive, linnade-valdade areng, keskkonnakaitse ja energia, turvalisus jm).

Vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule tuleb algatuseks taas pöörata tähelepanu mõningatele Euroopa tulevikku ja identiteeti puudutavatele võtmeküsimustele:

Mis on Euroopa integratsiooni eesmärk?
Milline peaks olema Euroopa roll rahvusvahelisel tasandil?
Milline on Euroopa majandus- ja sotsiaalse mudeli tulevik globaliseerumise valguses?
Kuidas määratletakse Euroopa Liidu piire?
Kuidas edendatakse vabadust, turvalisust ja õigust?
Kuidas rahastatakse Euroopa Liitu?


Kõne all oli muuhulgas ka meedia roll ning vajadus tõsta nii EL-i institutsioonide kui ka korrespondentide teadlikkust ning kutsuda kohalike toimetuste esindajaid sihipärasemalt Brüsselisse.

Valge raamatu üks alaeesmärke on saavutada Eurobaromeetri uuringute kaudu avaliku arvamuse parem mõistmine. Regioonide Komitee soovitab kohandada arvamusküsitlused vastavalt kohalikule ja piirkondlikule tasandile ning luua paremad kontaktid Eurobaromeetri, Regioonide Komitee ja selle liikmete vahel. Ühe meetmena plaanitakse ka sõltumatute massiteabevahendite loomist, nt Europe by Satellite ümberkujundamist audiovisuaalsest töövahendist Euroopa pressiagentuuriks. Oluliseks printsiibiks peaks jääma, et arvestataks vaba ja sõltumatu ajakirjanduse huvidega, kodanike toomine Euroopa projektile lähemale peaks toimuma ainult ausa ja sõltumatu teavitamise kaudu.

Põhiküsimuseks oli, kas KOV-idel on piisavalt vahendeid ja oskusi, et D-kavas ja "Valges raamatus" püstitatud eesmärki – kaasata kodanikke EL poliitikasse – täita.

On selge, et eelmainitud kommunikatsioonikavade näol on suuresti tegu mastaapse turunduskampaaniaga. Tabavalt kõlas Regioonide Komitee raportöör Mercedes Bresso märkus, et "kriisisitautsioonis ei pea mitte inimesed järele mõtlema, vaid Euroopa ja selle institutsioonid". Soome esindaja Pauliina HAIJANENi (EPP/FI) sõnul peaks igasuguse turunduse puhul lähtuma positsioonilt, et toode oleks kasulik, EL puhul peab see tuginema tegevusel. EL-i turustades tuleks eelkõige keskenduda sellele, mis kasu me saame koos olles ja tegutsedes, ning see on võtmeküsimus, kui tahetakse kedagi veenda.

Austria kõneleja väitel on EL-i oluliseks probleemiks laiapõhjalise diskussioonikultuuri puudumine. Diskussioonid toimuvad liiga sageli liikmesriikide tasandil ja vaid liikmesriigi vaatenurgast. Samuti vajaks piiramist info kuhjamine liikmesriigi tasandile. KOV ei saa kanda üksi kommunikatsiooni levitamise ja tekitamise ülesannet.

Regioonide Komitee raportöör Mercedes Bresso tutvustas ka täiskogu istungiks laekunud 17 parandusettepanekut RK arvamuse eelnõusse. Sissejuhatavas osas tuletas M. Bresso meelde KOV ajaloolist rolli kodanikega suhtlemisel, mistõttu kutsus ta üles EL kaasama senisest rohkem kohaliku ja piirkondliku tasandi potentsiaali majanduspoliitika viimisel kõikide ühiskonna tasanditeni. M. Bresso möönis, et Brüssel peaks võimaldama piisavalt raha KOV-idele kommunikatsioonistrateegiate arendamiseks ja korraldamiseks.

Ürituse peaesineja (ja ka kogu teabevahetuse projekti eestkõneleja) Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallströmi sõnavõtust jäi kõlama, et õhus on liiga palju nostalgiat EL kunagiste liidrite, EL algusaegade järele. Aeg oleks edasi liikuda. Praegune aeg nõuab laiemat avalikustamist ja demokraatiat. Eelseisva laienemise järel elab Euroopa Liidus juba 450 miljonit elanikku! Euroopa põhiseadusega seotud kriis võib olla tingitud ka sellest, et pole leitud kaasaegset vormi, vastust küsimusele, miks meil on vaja Euroopas täna ja tulevikus koostööd teha. Institutsioonide Euroopa vajaks uusi lähenemisi – näidata, et läbi EL-i kuuluvuse, ühise ruumi pakume lisaväärtust. Peaksime pidama diskussiooni, aga oskama ka pakkuda vastuseid. Samas on selge, et teabevahetus peab toimuma kohalikul tasandil kohalikus keeles. 

M. Wallström nõustus RK soovitusega seista ka detsentraliseerimise idee eest, Euroopa Liidust peaks saama kodanike projekt, mitte Brüsseli valitud eliidi projekt. M. Wallströmi hinnangul on EL-is kõige enam tegu just osalusdefitsiidiga.

Eeldatavasti pikendatakse järelemõtlemisaega uute Euroopa Parlamendi valimisteni 2008. aastal.

Plenaaristungi ajal juhtisid mitmed RK esindajad tähelepanu soovitud kommunikatsiooni praktilistele probleemidele. P. Haijanen püstitas küsimuse, kas kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on ikka piisavalt ressursse ja oskusi selgitada EL olemust, väites ka, et suurel osal kohaliku tasandi spetsialistidel ei ole asja olemusest nii põhjalikke teadmisi või siis oskusi neid välja pakkuda.

CEMR-i töörühm

Samal päeval toimus ka Euroopa teabevahetuspoliitika alane koosolek CEMR-is. Koosolekul osalesid üleriiklike omavalitsusliitude kommunikatsioonijuhid ja väljaannete toimetajad. Kohtumise koordinaator Patrizio Fiorilli (CEMR-i pressi- ja kommunikatsiooniesindaja) ootab liitude pressitöötajate kirjalikke kommentaare, et esitada CEMR-i hinnang nimetatud dokumentide kohta, samuti pidas ta vajalikuks omavahelise suhtlemise parandamist. 

CEMR-i valdav seisukoht on, et D-kava pole piisavalt konkreetne. Vahet tuleb teha informeerituse ja kommunikatsiooni vahel. Peadirektoraatide kodulehed on väga ebaühtlased. Uue info saamiseks ja leidmiseks kulub palju aega. Ajakirjandus suurendab negatiivsete uudiste levikut, saavutustest räägitakse vähe. Omavalitsuste koolitamiseks võiks luua fondi, kust saaks rahastust Brüsseli õppereiside jaoks. See annaks laiemale ringile parema ülevaate institutsioonide tööst ja otsustusprotsessist. Liikmesriigid teevad sageli Euroopa Liidust patuoina, kelle kaela veeretatakse oma probleemid. Tuleks rohkem meeles pidada, et Euroopa on suur ja regioonide vahelised erinevused samuti. Samas on kohalikel omavalitsustel palju ühist, mida omavahel jagada ja kuidas oma tegutsemist efektiivsemaks muuta. Euroopa Liidu alast infot on palju ja see tundub laialivalguv. Hea oleks luua hästifunktsioneeriv, struktureeritud, mitmekeelne uudistesüsteem, kus vajalik ja huvipakkuv oleks kiiresti kättesaadav.

Kõik dokumendid seoses Valge Raamatu ja tegevuskavadega on eesti keeles olemas, võimalus on antud ka oma sõna sekka öelda teabevahetuspoliitika küsimustes. Valge Raamatu näol on tegu peaasjalikult konsultatiivdokumendiga. Oodatud on ettepanekud ja praktilised näited.

D- kava eesti keeles

Regioonide Komitee on suveperioodil avalikustanud uuringu: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine Euroopa asjadest teavitamisse. (Keelevalikust valige sümbol ET)

Loe lisaks:

Arko Olesk  "Euroopa dodod", 19.06.2006, Postimees

Arko Olesk "ELi põhiseaduse leping jääb Saksamaa õlgadele", Postimees 17.06.2006

Enn Soosaar "Euroopa Liidu keerdsõlmed tahavad harutamist", 16.06.2006, Postimees

Ülevaate koostas Kaidi Roots


30.06.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit