1997. aastal oli mehi avalikus teenistuses pisut üle poole. 1999. aastal oli naiste ja meeste osakaal võrdne ning tänaseks on mehi ametnike seas vaid veidi üle kolmandiku.

Kõrgharidusega ametnike osatähtsus on viimase üheksa aastaga kasvanud 35 protsendilt 54 protsendini. Kümnest kõrgemast ametnikust üheksa on kõrgharidusega. Ka kohalikes omavalitsustes on kõrgharidusega ametnike osakaal kasvutrendiga, kõrgharidusega ametnikke on neis isegi suhteliselt rohkem kui riigiasutustes ehk 60 protsenti.

Eestis on 23.644 riigi- ja umbes 4.500 kohaliku omavalitsuse ametnikku. Kümne aastaga ei ole ametnikkond oluliselt suurenenud ega vähenenud, hoolimata sellest, et Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine on kaasa toonud uusi ülesandeid.

Suurimad ametiasutused on politseiamet ning maksu- ja tolliamet, kus eelmise aasta 31. detsembril oli teenistuses vastavalt 4562 ja 2208 ametnikku. Kõige väiksem riigiasutus on kümne ametnikuga energiaturu inspektsioon.

Valdu ja linnu oli eelmise aasta lõpus 227, kohalike valimiste eelse ajaga võrreldes 14 võrra vähem. Üle tuhande ametniku töötab Tallinna linnavalitsuses, väikestes valdades on ametnikke vaid kaks-kolm.

Uues avaliku teenistuse aastaraamatus on lisaks statistikale artiklid Eesti avaliku teenistuse ja halduse arengust ning e-valitsemisest. Riigikantselei annab avaliku teenistuse aastaraamatu välja seitsmendat korda, pakkudes ülevaadet Eesti avaliku teenistuse hetkeseisust, aasta tähtsündmustest ning olulisematest arengutest.

Kõiki avaliku teenistuse aastaraamatuid saab lugeda internetis aadressil http://www.riigikantselei.ee/?id=2589 .

Tallinna toimetus, +372 610 8861, sise@bns.ee

Baltic News Service