Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2006 Brüssel


12.-16. juuni 2006
Print

E-nädalakiri 17/2006

Sisukord:

1. Kohtumine Soome Päijät-Häme omavalitsusliidu esindajaga

2. Euroopa omavalitsuste ja regioonide esinduste majast Brüsselis

3. Regioonide Komitee rahvusdelegatsioonide koordinaatorite koosolek

4. Regioonide Komitee juhatuse 94. koosolek

5. Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni koosolek

6. Regioonide Komitee 65. täiskogu istung

7. Riikide delegatsioonide esimeeste koosolek

8. Euroopa kommunikatsioonipoliitika alane koosolek CEMR`is

9. Euroopa Ülemkogu toimumisest

10. NEEBOR-võrgustiku koosolek Kagu-Soome ja Peterburi regionaalses esinduses

11. Konverentsid, seminarid, muu

1. Kohtumine Soome Päijät-Häme omavalitsusliidu esindajaga

12. juunil külastas Eesti Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu Brüsseli esindust Jaana Simola, Päijät-Häme omavalitsusliidu nõunik. Jaana Simola külaskäigu eesmärgiks oli tutvuda Eesti omavalitsustasandi struktuuriga, samuti tutvustada haldusreformi Lahti omavalitsuses. Elanikkonna vananemine toob kaasa sotsiaalteenuste osa suurenemise omavalitsuses. Lahti piirkond on valitud pilootregiooniks, kus praegune Päijat-Häme maakond liidetakse üheks omavalitsusüksuseks. Lahti linnas elab praegu 100 000 inimest,  maakonna 12 väiksemas omavalitsuses, kus elanikke 8000 – 15 000 inimest,  kokku sama palju. Liitumisega kaasnevad probleemid, mis puudutavad kohalikku demokraatiat, teenuste kättesaadavust, koolidevõrgu vähenemist ja identiteedi küsimusi. Soome siseministeerium rahastab liitumisprotsessi kolme aasta jooksul.

Täiendav teave

2. Euroopa omavalitsuste ja regioonide esinduste majast Brüsselis

13.juunil toimus Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) Brüsseli esinduses üleriiklike kohalike ja regionaalsete omavalitsusliitude esindajate nõupidamine, kus arutati loodava Euroopa omavalitsuste ja regioonide maja lepingulisi ja eelarvelisi küsimusi. Kohtumisel osalesid CEMR`i peasekretär Jeremy Smith, CEMR`i finantsdirektor Dominique Arrestat, arhitekt Ronald Kern, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Küprose, Itaalia, Saksa, Suurbritannia, Kreeka, Islandi, Tšehhi ja  Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindajad. Kõnealune hoone asub aadressil Square de Meeus 1, mille valdajaga on CEMR allkirjastanud 9-aastase rendilepingu. Üüripinna saamiseks peavad omavalitsusliitude esindused CEMRiga vormistama vastavad allüürilepingud hiljemalt septembri keskpaigaks. Kui septembris selgub, et osa ruume jääb vabaks, antakse võimalus pinna saamiseks ka regionaalsetele esindustele. Praegu on oma loobumisest teatanud Saksamaa omavalitsusliidud.

Hoone rendikulusid tuleb hakata kandma alates 1. jaanuarist 2007. Koosolekuruumid (konverentsiruum, lobby, kaks keskmise suurusega ja üks suur koosolekuruumi, mida võimalik poolitada) asuvad hoone 2. korrusel. Konverentsiruum on varustatud tõlkeaparatuuriga ja mahutab 50 inimest. Lisaks asub igal korrusel üks väiksem nõupidamisruum kaheksale inimesele. Hoone 3. korrusel hakkav paiknema EUROCITIES`e esindusruumid, 4. ja 5. korrusel CEMR ja omavalitsusliitude Brüsseli esindused.

3. Regioonide komitee rahvusdelegatsioonide koordinaatorite koosolek

13. juunil toimus Regioonide Komitee rahvusdelegatsioonide koordinaatorite koosolek. Koosolekul teavitati Regioonide komitee komisjonide uuest töökorrast, kus koordinaatorid peavad end komisjoni toimumise eel end registreerima vastava komisjoni sekretariaadis e-kirja või faksi teel. Arutati praktilisi küsimusi seoses debatiga täiskogul Regioonide Komitee liikmete ja eurovoliniku Danuta Hübneri vahel. Presidentide kohtumiseks 15. juuni varahommikul kutsuti üles esitama esitatuist rohkem sõnavõtte. Euroopa Nõukogu soovib koostööks selgeid seisukohti, selleks tuleb nõu pidada liikmesriikide alaiste esindustega Euroopa Liidu juures.  Töödokumentide saatmine täiskogu eel võiks toimuda elektronpostiga, kuid senise korra muutmiseks seda peavad soovima vähemalt 50% komitee liikmetest. Kavas on muuta Regioonide komitee kodulehte, uus info muudetakse seal lihtsamini leitavaks. Samuti on kavas edaspidi dokumente elektrooniliselt mitte enam saata e-kirjana, vaid lisada üksnes teatesse link, kus dokumendid lihtsat leitavad. Ülevaate järgmisest koordinaatorite ja juhatuse koosolekust Turus 6.-7. juulil andis Soome delegatsiooni koordinaator Erja Horttanainen. Kinnitati ka Regioonide komitee rahvusdelegatsioonide koordinaatorite kontaktgrupi koosseis.

4. Regioonide Komitee juhatuse 94. koosolek

Regioonide Komitee juhatuse koosolek toimus 13. juunil, kus arutelu Euroopa Liidu Nõukogu 2007. aasta eesistumiste üle. Ülevaated Saksamaa ja Portugali eesistumisaja kavadest andsid Michael Zenner, nõunik Saksamaa alaise esinduse juures ja Alvaro Mendonca e Moura, Portugali alaline esindaja. Saksamaa esindaja keskendus oma sõnavõtus järelemõtlemisajaga seotud küsimustele ja rõhutas kompromissi otsimise vajalikkust, institutsioonide ja liikmesriikide tihedat koostööd. Portugali esindaja rõhutas Lissaboni protsessi jätkumise vajadust. Majandusliku arengu aeglustumine on andnud aluse pessimistlikele meeleoludele. Portugal pöörab suurt tähelepanu mere- ja rannikuvete kaitsele, sidemetele Aafrika riikidega. Graham Meadows, Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi peadirektor esitles komisjoni vahearuannet ühtekuuluvuspoliitika kohta (dokumendid COM (2006)281 ja SEC (2006) 725).

Koosolekul kinnitati Regioonide Komitee välis- ja eritegevused 2006.a. II poolaastal . EDUC  komisjonil on kavas korraldada 11.septembril Ungaris seminar teemal “Õppivad piirkonnad ja linnad kodanikuaktiivsuse kujundamisel” ja 28.-29. septembril Helsingis  väljasõidukoosolek koos seminariga teemal “Põhihariduse tähtsus piirkondade ja linnade uuendustegevuse ja konkurentsivõime edendamisel”. COTER komisjonil on kavas korraldada Tamperes 11.-12. detsembril väljasõidukoosolek koos seminariga teemal “Euroopa linnade tulevik”. CONST komisjon tegi ettepaneku korraldada 17.-18. oktoobril Vilniuses väljasõidukoosolek koos konverentsi ja aruteluga teemal “Euroopa tuleviku D-kava kontekstis”. DEVE komisjon ettepanekul korraldatakse Hispaanias, Logronos  oktoobri lõpul seminar teemal “Veinisektor: piirkondliku arengu liikumapanev jõud”. RELEX komisjon korraldab septembris Peterburis konverentsi teemal “Euroopa Liidu põhjamõõde ning Euroopa Liidu–Venemaa piirkondlik koostöö” ja Soomes Inaris 20-21.novembril väljasõidukoosoleku koos seminariga teemal “Piiriülese koostöö tähtsus Läänemere
piirkonna riikides”. UEN-EA (Liit Rahvusriikide Euroopa eest Euroopa Allianss) fraktsioon korraldab 8. septembril väljasõidukoosoleku Tallinnas. 7. juulil 2006 on kavas korraldada juhatuse erakorraline koosolek Turus, Soomes.

Koosolekul arutati Regioonide Komitee ja Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosöölepingu uuendamise küsimust.  Aastal 2000 sai Regioonide Komitee majandusliku ja haldusliku iseseisvuse ja koostati Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) koostööleping, mis hõlmab kahe komitee vahelist halduskoostööd laiemalt ja eriti ühistalituste töö korraldust. Leping on jõus kuni 31. detsembrini 2006. Lepingujärgselt kuuluvad ühistalituste tegevusvaldkonda järgmised mõlemat komiteed teenindavad üksused: tõlkeüksused, kogu tootmisahel ja dokumentide levitamine; infrastruktuuriüksus; IT üksus ja konverentsitalitus. Mõlemast komiteest on ühistalitustes tööl pea 700 ametnikku (kellest 500 töötavad tõlkeüksustes), mis on umbes kaks kolmandikku mõlema komitee töötajatest. Ühistalitusi juhib direktor (praegu EMSK ametikoht) ja asedirektor (Regioonide Komitee ametikoht), kes on tööle volitatud komiteede peasekretäride poolt. Teoreetiliselt on edasiminekuks kolm võimalust: 1)kehtivat lepingut lihtsalt uuendatakse; 2)kahe komitee koostöö lõpetatakse ja ühistalitused kaotatakse; 3) läbirääkimiste teel koostatakse uus leping. Ainuke realistlik ja mõistlik viis on läbirääkimiste teel uue koostöölepinguni jõudmine. Veel enne suvepuhkust korraldatakse kontaktrühma koosolek, rahandus- ja halduskomisjoni hoitakse toimuvaga kursis. Läbi tuleks vaadata ühistalituse haldamine, et oleks võimalik tõhustada otsustusprotsessi, järelvalvet ja vastutust.

2006. aasta 11.–12. oktoobril Brüsselis toimuval Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul võetakse vastu kaheksa arvamust, mis käsitlevad peamiselt põllumajandust, energeetikat, avaliku ja erasektori partnerlust, kolmepoolseid lepinguid ja Euroopa Liidu laienemist. Täiskogu istungjärgule kutsutakse tõenäoliselt Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Olli  Rehn ja regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner. Lisaks täiskogu istungjärgule toimuvad neljandad avatud uste päevad.

2007. aasta koosolekute ja täiskogu istungite ajakava juures tuleks tähele panna, et täiskogu istungid toimuvad ühepäevases nihkes. Juhatuse koosolekud hakkavad toimuma esmaspäevadel, täiskogu teisipäeval-kolmapäeval senise teisipäeva-kolmapäeva asemel. Täiskogud aastal 2007 toimuvad 13.-14. veebruaril, 24.-25.aprillil, 6.-7. juunil, 10.-11. oktoobril, 28.-29. novembril.

5. Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni koosolek

Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni koosolek toimus 14. juunil kell 13.30-15.00. Arutlusel olid Eesti Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu osavõtt Regioonide Komitee Avatud Päevadel, Eestit tutvustava ürituse korraldamine Regioonide komitees, Regioonide Komitee uus kodukord, kus üheks kuumaks teemaks juhatuse suuruse vähendamine. Koosolekul osales ka Majandus- ja sotsiaalkomitees IT-ala töötaja Hillar Leoste, kellele esitati küsimus Wifi levikuala võimaliku laienemise kohta. Regioonide Komitees. Seda on kahjuks raske teostada raadiomikrofonide olemasolu tõttu koosolekuruumides. Koosoleku teises pooles toimus kohtumine Regioonide komitee kirjalike tõlkidega. Tõlkide üksuse juht Jana Kopa andis lühiülevaate üksuse toimimisest. Üksuses töötab 16 tõlki, 6 sekretäri, 1 juht. Kolm eesti tõlkidest on saksa rahvusest. Soovitus oli koostada rohkem emakeelseid dokumente. Praegu on suhteliselt vähe tõlkeid emakeelset võõrkeeltesse. Praegustele põhikeeltele (inglise, saksa, prantsuse keel) lisanduvad peagi hispaania, itaalia, poola keel, mis annab tõlkidele võimaluse  töötada uute keelekombinatsioonidega. Kirjalikud tõlked tehakse võõrkeelest emakeelde, kasutatakse palju tõlkeprogramme. Tõlkesse minevatel dokumentidel on oluline vormiline külg. Hea, kui enne sõnavõtte on suulistel tõlkidel olemas ettevalmistatud tekst, selle puudumisel palve rääkida aeglaselt, pausidega. Suuliste tõlkide üksusi on üks kõikide institutsioonide peale.

6. Regioonide Komitee 65. täiskogu istung

14.-15.juunil toimus Regioonide Komitee 65. täiskogu, mille  raames toimus ka Euroopa Komisjoni poolt algatatud D-plaani alane debatt, kus osales eurovolinik, Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström. Margot Wallström alustas oma sõnavõttu  Euroopa Liidu hetkesesisu kui kriisi käsitlusega.. Tegemist on pigem konstitutsioonilise kriisiga, mis ei tähenda, et liidul tervikuna on tohutud probleemid. Euroopa seisab silmitsi globaliseerumisega seotud tulemitega. Uuringute järgi ei ole tegemist kodanikkonnaga suhtlemisel infopuudusega, eristatakse hästi institutsioonidega seotut ja liikmesriigiga seotud  probleemel. Pärast oodatavat uut laienemist elab Euroopa Liidus juba 450 miljonit inimest. Euroopa Liit peab end reformima, praegu on tunda liialt palju nostalgiat ja vaatamist minevikku. Räägitakse eilsetest liidritest ja tarkadest poliitikutest, kes lossides kinniste uste taga tegid meid kõiki puudutavaid otsuseid. Praegune aeg nõuab avalikustamist ja demokraatiat. Endiselt kehtib argument, et koostööga säilitame rahu, kuid senisesse käsitlusse peame lisama selle osa, mis vajalik koostööks nii täna kui homme. D-plaan pakub sellist kava, mis aitaks taas võita kodanike usaldust, sest avalikkuse toetus Euroopa Liidule on väga oluline. Eeldatavalt pikendatakse järelemõtlemisaega uute Euroopa Parlamendi valimisteni 2008.aastal. Väljavaateid kompromissiks järelmõtlemisperioodil pole tekkinud. Euroopa Liitu ei tohi jagada gruppideks, vähem- ja rohkem arenenud riikideks. Kodanikud peaksid saama jälgida Euroopa Nõukogu istungeid. Seni on need kinnised ja valijad ei tea, mille üle poliitikud ja ministrid  istungitel vaidlevad. Tihti süüdistavad institutsioonid üksteist, mis tekitab arusaamatust kodanikkonnas. Kommunikatsiooni tuleb parandada, Euroopa Liit ei tohiks olla eliidiprojekt, mis muudab Brüsselis tehtu kodanikele kaugeks.

Soome piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse minister Hannes Manninen tutvustas Soome eesistumisaja prioriteete, mille märksõnadeks on globaliseerumine, konkurentsivõime tagamine, elanikkonna vananemine, kliimamuutused ja julgeolek. UEN-EA fraktsiooni ja Eesti delegatsiooni nimel sai sõna kommentaariks Uno Silberg, Regioonide komitee ECOS (majandus- ja sotsiaalpoliitika)  komisjoni liige. U. Silberg rõhutas oma sõnavõtus Läänemere regiooni koostöö vajalikkust, energiapoliitikaga seotud küsimuste olulisust, Venemaa omavalitsuste kaasatuse küsimust regioonis, Interneti-levi parandamist vajalikke arenguid.

Täiskogu istungil arutati mitmeid Euroopa Liidu seadusandlust puudutavaid eelnõusid.

Laust Grove Vejstrup, Sydthy (Taani) kommuuni omavalitsuse liige esitas eelnõu jäätmetekke ja jäätmete ringlussevõtt temaatilise strateegia kohta. Regioonide Komitee väljendab kahetsust jäätmete segamise keelu märkimisväärse piiramise üle, mis tähendab, et keeld asendatakse segamislube puudutavate tingimustega. Järeleandmine toob kaasa suured keskkonnariskid,  soovitav on  säilitada ohtlike jäätmete segamise täielikku keeldu.

Ewa May Karlsson, Vindelni linnapea (Rootsi) esitas Regioonide Komitee seisukohad keskkonnasõbralike maanteeveokite kasutuselevõtu kohta. Euroopa Komisjoni algatus aitab elukeskkonda parandada, omades mõju õhu kvaliteedile. Keskkonnasõbralike maanteesõidukite rakendamise eeltingimused on erinevates liikmesriikides erinevad, samuti on erinev keskkonnasõbralike sõidukite turg, mistõttu vajab turu Euroopa Liidu ülene toetamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil diferentseeritud lähenemist.

Christina Tallberg, Stockholmi lääni volikogu liige, esitas arvamuse eelnõu põhipädevusteks elukestvas õppes. Tähtis on paindlikkus ja  pakutavate õppeprogrammide sobivus inimestele. Oluline pädevus on õppimisoskus, kuidas töödelda erinevat oskusteavet, oskus otsida teavet, õpetada õppimist ja ergutada õppijat. Teiste kultuuride mõistmine, suhtlusoskus, kodanikuroll ühiskonnas on samuti oluline, samuti aru saada jätkusuutlikkuse mõistest, oskus tulevikku planeerida.

Onno Hoes, Põhja-Brabanti (Holland) krahvkonna volikogu liige esitas arvamuse eelnõu majanduspoliitika ja tööstuse vahelise integreerituse tugevdamise kohta. Euroopa uue tööstuspoliitika sisuks peab saama uute tehnoloogia-toote-turu kombinatsioonidele suunatud valdkonnaüleste arengute stimuleerimine. Nn. klastermudel – valitsuse, ettevõtete ja teadusasutuste intensiivne koostöö – on kõikide Euroopa piirkondade jaoks otsustav tegur edu saavutamisel. Regioonide komitee toetab bürokraatia olulist vähendamist, mille eesmärk on Euroopa raamprogrammidee ja fondide kättesaadavaks muutmine väikestele- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Euroopa peab rõhuma konkurentsivõime säilitamisele. Kommentaarides rõhutati ka liikmesriikide üksteise vastu suunatud protektsionismi kaotamise vajadust, tööjõu vaba liikumise olulisust.

Seamus Murray, Meathi (Iirimaa) krahvkonna volikogu liige, esitas arvamuse eelnõu uue mitmekeelsuse strateegia kohta. Regioonide komitee kutsu Euroopa Komisjoni üles seada konkreetsemaid eesmärke Teema on  seotud ka sisserändajatega, et suudetaks õppida vastuvõtva maa keelt ja samas säilitada oma emakeelt. Karl-Heintz Klär (Saksamaa) märkis kommentaaris, et teise põlvkonna sisserändajad ei räägi korralikult oma emakeelt, ega ka saksa keelt. Noortele on oluline emakeele hea oskamine, samas raske õpetada sada erinevat aafrika keelt. Leedu esindaja väitel on Iirimaal  palju leedulasi, kuid kahjuks iiri omavalitsused ei toeta leedu keele õpetamist. Sisserändajate kogukonna kultuur ja keeleline keskkond on oluline kultuurilise pärandi säilitamiseks. Diskussioon keskendus eri maade kultuuritaustade erinevusele, suurte (Saksamaa) ja väikeste (Leedu) riikide erinevatele kogemustele.

Jyrki Myllyvirta, Mikkeli (Soome) linnapea esitles arvamuse eelnõud teemal „i2010: digitaalsed raamatukogud”.  Ligipääsu digitaalmaterjalidele tuleb lihtsustada. Kultuuripärandi digitaliseerimine on väga kallis, siia tuleb kaasata ka erasektor, nagu seda on tehtud USA-s.

Constance Hannifi, Midlandi (Iiri) regionaalse omavalitsuse juht, tutvustas arvamuse eelnõud kaasaegset väikeste- ja keskmiste ettevõtete poliitikat majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks. Eesmärgiks on muuta VKE-de osalemine ühenduse programmides lihtsamaks ja tõsta mitmekesiste sihtrühmade osa ettevõtluse arendamises. 

Täiendav teave

7. Riikide delegatsioonide esimeeste koosolek

15. juunil toimus kohtumine Regioonide Komitee rahvusdelegatsioonide esimeeste ja Regioonide komitee presidendi Michel Delebarre vahel. Arutelu teemaks oli Regioonide komitee suhted Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu alaliste esinduste ja eesistujamaadega. Ülevaaate  tõstatunud probleemist ja ettepanekutest andis Saksa delegatsiooni juht Eberhard Sinner. Regioonide komitee püüab rohkem arendad formaalseis ja mitteformaalseid kontakte riikliku ja Euroopa liidu tasandiga.  Nõukogu ja alaliste esinduste esindajaid on plaanis kutsuda Regioonide komitee täiskogudele, komisjonide koosolekutele, tugevdada kontakte alaliste esinduste suursaadikutega. Regioonide Komitee omapoolseks sooviks on, et Regioonide komitee liikmed saaksid osaleda ministrite mitteametlikel kohtumistel. Paremat koostööd oleks vaja eesistujamaadega, korraldada eesistujariigis rohkem  seminare, kongresse jms. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata Euroopa Liidu põhiseaduslepingule, mis parandaks tulevikus Regioonide Komitee positsioone. Väga tähtis on lähimuspõhimõtte arvestamine. Kontaktpunktiks riikide alaliste esindustega peaksid olema delegatsioonide esimehed ning neid teenindavad sekretariaadid ja koordinaatorid. Koostöö alaliste esindustega võib anda väga häid tulemeid, see on võimalus mõjutada kogu ametnikkonda, tutvustada Regioonide komiteed kodumaal. Alaliste esinduste kaudu saavad delegatsioonid kaudse kontakti Euroopa Liidu Nõukoguga ja parema koostöö kodumaiste ekspertidega. Oluline on koostöö regionaalministeeriumitega. Järgmisel täiskogul on plaanis korraldada kohtumine kõigi 25 alalise esinduse ja Regioonide Komitee esindajatega. Liikmesriikides peaks rohkem tähelepanu pöörama koostööle sealsete Euroopa Parlamendi ja Komisjoni esindustega.

8. Euroopa kommunikatsioonipoliitika alane koosolek CEMR`is

15. juunil toimus CEMR’is Euroopa kommunikatsioonipoliitika alane koosolek üleriiklike omavalitsusliitude pressiesindajatele ja toimetajatele. Koosolekul osales ka Eesti Linnade Liidu pressiesindaja Kaidi Roots. Koosolekut juhatas Patrizio Fiorilli, CEMR pressiesindaja, kes tõstatas D-plaani elluviimisega seotud küsimusi ja vaagis võimalusi omavahelise suhtlemise parandamiseks.

2005. a. mais ja juunis Euroopa Põhiseaduslepingu hääletuse läbikukkumise järel Prantsusmaal ja Hollandis kuulutas Euroopa Nõukogu välja järelemõtlemisaja (period of reflection). Järelemõtlemisaja eesmärgiks on korraldada igas liikmesriigis laiapõhjaline debatt, et saavutada uus poliitiline konsensus õigete tegevuspõhimõtete osas. Euroopa Komisjoni sammud on olnud järgmised: 1) 2005. aasta juulis võttis Euroopa Komisjon  vastu kommunikatsiooni tegevuskava (eesmärk panna kord majja oma majas – kuula, suhtle, räägi kohaliku tasandiga, avalikusta peadirektoraatide tegevusi); 2) 13. oktoobril 2005 käivitas Euroopa Komisjon plaani D (demokraatia, dialoog, debatt), millega pandi alus  põhjalikule debatile Euroopa tuleviku üle (eesmärk parandada esinduste tööd liikmesriikides, Europe Direct`i tööd, hea tahte saadikute määramine jms); 3) 1.veebruaril 2006  võeti vastu valge raamatu Euroopa kommunikatsioonipoliitika kohta (eesmärk vähendada lõhet tavainimese ja Brüsseli vahel). CEMR`I seisukoht on, et D-plaan pole konkreetne. Vahet tuleb teha informeerituse ja kommunikatsiooni vahel. Peadirektoraatide kodulehed väga ebaühtlased. Uue info saamiseks ja leidmiseks kulub palju aega. Ajakirjandus suurendab negatiivsete uudiste levikut, saavutustest räägitakse vähe. Omavalitsuste koolitamiseks võiks luua fondi, kust saaks rahastust Brüsseli õppereiside jaoks. See annaks laiemale ringile parema ülevaate institutsioonide tööst ja otsustusprotsessist. Liikmesriigid teevad sageli Euroopa Liidust patuoina, kelle kaela veeretatakse oma probleemid. Euroopa on suur ja regioonide vahelised erinevused suured. Samas on kohalikel omavalitsustel palju ühist, mida omavahel jagada ja oma tegutsemist efektiivsemaks muuta. Euroopa Liidu alast infot on palju ja see tundub laialivalguv. Hea oleks luua hästifunktsioneeriv, struktureeritud, mitmekeelne  uudistesüsteem, kus vajalik ja huvipakkuv oleks kiiresti kättesaadav.

Regioonide komitees toimunud kommunikatsioonistrateegia alasel debatil ja toimetajate töögrupis osales ka Postimehe välisuudiste toimetaja Arko Olesk.

9. Euroopa Ülemkogu toimumisest

15.–16. juunil  toimus Brüsselis Euroopa Liidu Ülemkogu. mille peateemaks oli s laienemine, täpsemalt nn “vastuvõtuvõime” kriteeriumi hindamise küsimus. Euroopa Komisjon peaks selle kohta esitama raporti sügiseks, käib selle ümber terav võitlus. Eesti toetab põhimõtet, et Euroopa Liidu edasine laienemine peab lähtuma samadest kriteeriumidest, millele tugineti eelmisel laienemisel. Edasiste laienemiste kõiki detaile tuleks arutada üldiselt, eraldamata selle üksikuid aspekte.  Euroopa Liidu vastuvõtuvõimest ei tohi saada abstraktne ettekääne laienemise pidurdamiseks või peatamiseks. Lisaks oli arutlusel Põhiseaduslepingu tulevik, koostöö tõhustamine justiits- ja siseküsimustes ning välistegevuses, samuti energiaalane koostöö.

Euroopa Komisjon soovitas avada Türgiga liitumisläbirääkimised. On võimalik, et mõned liikmesriigid  soovivad kehtestada alalise erandi Türgi tööjõu vaba liikumise piiramiseks pärast riigi liitumist Euroopa Liiduga. Bulgaaria ja Rumeenia liitumine toimub  eeldatavalt 2007.aastal. Horvaatiaga liitumine võib aset leida 2011. või 2012.aastal.

10. NEEBOR-võrgustiku koosolek Kagu-Soome ja Peterburi regionaalses esinduses

16. juunil toimus Kagu-Soome ja Peterburi regionaalses esinduses (aadress: Rue de Toulouse 35/L) NEEBOR-võrgustiku koosolek, kus arutati 15.-16.novembril Debrecenis, Kölcsey keskuses toimuva NEEBOR aastakonverentsi korralduslikke küsimusi. Praeguseks on valmis konverentsi programm, vaid mõned esinejad on veel kinnitamisel. Esitlemisele tulevad ettekanded INTERREG`i, TACIS`e, Komisjoni välissuhete peadirektoraatide RELEX, AIDCO (EuropeAid Cooperation Office,  EL arengukoostööd elluviiv instants), ENLARGEMENT ning regioonide esindajatelt. Konverentsi korraldamiseks taotletakse raha Euroopa Komisjonilt, samuti soovitakse, et  osalevad regioonid täidaksid küsimustiku võimalike koostöövaldkondade kohta. Konverentsi kutsed sadetakse laiali septembris. Arutlusel oli ka NEEBOR võrgustiku kodulehekülg, mille aadressiks saab www.neebor.org. Juuni lõpus saab valmis NEEBOR võrgustiku elektrooniline ajaleht, mida toimetab Küprose üleriigilise omavalitsusliidu esindaja Fanourios Pantelogiannis. Ajalehe järgmine number on kavas välja anda 2006.a. septembris. Ajalehe trükivariandi koostamise kulude katteks otsustati koguda igalt võrgustiku liikmesorganisatsioonilt 10 eurot, mis läheks vajaliku paberi- ja väljatrüki katteks. Ajalehti saab levitada Brüsseli esinduste kaudu ja ka toimuvatel seminaridel. NEEBOR võrgustikku tutvustatakse 29.juunil Klaipedas  toimuval piiriülese koostöö konverentsil, kus ettekandega esineb Iwona Kur, Warminsko-Mazuria Vojevoodkonna Brüsseli esinduse juhataja. Arutlusel oli ka Norra finantsinstrumendi seis Slovakkias ja Poolas. Regioonide esindajate sõnul on fondile esitatud riikidele mõeldud eelarvest finantsmahust viis korda rohkem projekte. Finantsinstrumendi rakendamisega on olnud ebakõlasid ja tähtaegade edasilükkumisi.

11. Konverentsid, seminarid, muud

* 13. juunil toimus Regioonide komitee Eesti delegatsiooni  ja Eesti Vabariigi Alalise esinduse esindajate kohtumine, kus arutati omavahelisi koostöövõimalusi. Kohtumisel osalesid Tiit Naber, Alalise esindaja asetäitja, Küllike Linnamägi, horisontaalküsimuste 2. sekretär, Rena Tasuja, horisontaalküsimuste 3.sekretär, Tauno Lukas, põllumajandusatašee, pressi ja informatsiooni 1. sekretär Tiina Maiberg, Siim Kallase kabineti liige Margus Rahuoja. Regioonide komitee Eesti delegatsiooni  esindasid Teet Kallasvee ja Uno Silberg. Samuti delegatsiooni koordinaator Anne-Ly Reimaa.

* 11. juulil lahkub ametist Soome üleriikliku omavalitsusliidu alaline esindaja Brüsselis Lauri Lamminmäki. Alates augustist 2006 alustab tööd Soome uus esindaja, proua Hannele Häkkinen.

* 23.-24.novembril toimub Hispaanias, Pamplonas (Navarra) AEBR (Associatiojn of Europaen Border Regions) aastakonverents, kus osaleb ka eurovolinik Danuta Hübner. Aastakonverentsi põhiteemaks on “"Territoriaalne koostöö – pilk Euroopa Liidu tulevikku”. Konverentsi töökeelteks on inglise, saksa, hispaania ja prantsuse keel. Samaaegselt toimub ka sümpoosion tuleviku piiriülese koostöö teemal, kus antakse ülevaade Euroopa Liidu programmidest ja projektidest.

Täiendav teave: http://www.aebr.net

Koostas:

Anne-Ly Reimaa
Rue de Luxembourg, 3
B-1000 Brüssel, Belgia
e-post: annely.reimaa@ell.ee

16.06.2006

19.06.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit