Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2006


Uuring: Eesti on passiivne suhtluses idanaabritega
Print

TALLINN, 9. juuni, BNS - Avatud Eesti Fondi uuringu kohaselt paistab Eesti euroliidu uute liikmete seas silma passiivsusega liidu idanaabrite suunal, kirjutab Eesti Päevaleht.

Uuringu ühe autori Kristi Raigi sõnul on Eestil olnud madal profiil võrreldes nii Läti, Leedu kui ka Poolaga. "Ainus, millega Eesti on teiste seas silma paistnud, on tegevus Gruusias," märkis Soome Välispoliitika Instituudi uurija.

Raik tõi näiteks, et Leedu on olnud väga aktiivne nii Ukraina kui ka Valgevene suunal. "Näiteks oranži revolutsiooni ajal osales Leedu president seal mitmetel otsustava tähtsusega nõupidamistel," lausus ta ja lisas, et nii Leedu kui Läti sekkusid otsustavalt ka Valgevene viimaste valimiste sündmustesse.

Suhetes Venemaaga on lisaks Baltimaadele olnud huvitatum riik ka Poola. "Need on rasked juhtumid, kus püütakse Venemaa suunas tõstatada küsimusi ajaloost, demokraatiast, inimõigustest ja nii edasi. Teisest küljest on ülejäänud liikmesriigid võtnud pigem pragmaatilise hoiaku Venemaa suhtes: arendatakse kaubandust ja tegeletakse energiaküsimustega," selgitas Raik.

Uuringu autorid Raik ja Grzegorz Gromadzki Poola Stefan Batory Fondist toovad oma raportis välja ka niinimetatud Karpaatia eraldusjoone, mis märgib Baltimaade ja Poola erinevat idapoliitikat Ukraina, Tšehhi, Slovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia omast.

Poliitikauuringu järgi on euroliidu liikmesriikide suurim probleem see, et puudub suhetes idanaabritega ühtne visioon ja strateegia. "Pigem nähakse asju kitsalt oma rahvuslikust perspektiivist ja tahetakse toetada oma kõige lähemaid naabreid," ütles Raik.

Tema sõnul on uued liikmesriigid siiani olnud kõige rohkem nähtavad suhteliselt vähemõjukas Euroopa Parlamendis, olulisem oleks tegutseda Euroopa Komisjoni programmides ja ministrite nõukogus.

Uuring saab lõplikult valmis hiljemalt jaanipäevaks.

Tallinna toimetus, +372 610 8810, sise@bns.ee

Baltic News Service


10.06.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit