Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Teadustööd


Ruumiline ja mitteruumiline perifeersus: Eesti maakondade ja valdade näitel
Print

Magistritöö
Autor: Merli Mäger
Juhendaja: dotsent Jaanus Kiili
Kraad kaitstud: 31. mai 2006

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Humanitaarteaduskond
Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1 PERIFEERSUSE KÄSITLUSED 5
1.1 TRADITSIOONILINE (RUUMILINE) PERIFEERSUS 5
1.2 MITTERUUMILINE (ASPATIAL) PERIFEERSUS 6
2 MATERJAL JA METOODIKA 9
3 PERIFEERSUSE ANALÜÜS 13
3.1 EESTI INNOVATIIVSUS VÕRRELDES LÄÄNEMEREMAADEGA 13
3.2 KESK- JA LÕUNA-EESTI MAAKONDADE PERIFEERSUS 18
3.2.1 EELTINGIMUS KOHALIKU TASANDI INNOVATSIOONIKS I: TÖÖJÕU KVALITEET  18
3.2.2 EELTINGIMUS KOHALIKU TASANDI INNOVATSIOONIKS II : MAJANDUSSTRUKTUUR 19
3.2.3 EELTINGIMUS KOHALIKU TASANDI INNOVATSIOONIKS III: ELANIKE JUURDEPÄÄS IKT TEENUSTELE 20
3.3 SETOMAA PERIFEERSUSE ANALÜÜS 23
3.3.1 TRADITSIOONILISED PERIFEERSUSE NÄITAJAD 23
3.3.1.1 JUURDEPÄÄS 23
3.3.1.2 RESSURSI OLEMASOLU 24
3.3.1.3 MAJANDUSARENG 27
3.3.2 MITTERUUMILISED ASP NÄITAJAD 30
3.3.2.1 IKT INDIKAATORID 30
3.3.2.2 ÄRIVÕRGUSTIKUD 33
3.3.2.3 SOTSIAALNE KAPITAL 34
3.3.2.4 VALITSEMINE 37
KOKKUVÕTE 40
VIIDATUD KIRJANDUS 42
SUMMARY 46

SISSEJUHATUS

Keskuste ja perifeeria kujunemine sai alguse 17. sajandil koos tööstusrevolutsiooniga, kui tööstusesse tulid uued tehnoloogiad, produktiivsus kasvas, inimeste sissetulekud ja heaolu tase tõusid (Polese et al 2002, 23-24). Primaarsektori töökohtade kahanemine on kaasajal suurendanud keskustesse koondumist veelgi, sest maapiirkondades on koos sellega töökohtade arv vähenenud. Infoühiskonna areng ei ole neid trende muutnud.

Traditsiooniliselt mõistetakse perifeersete piirkondade all ääremaid, mis asuvad keskustest kaugel. Uuemad lähenemised kirjeldavad perifeersust kui mahajäämust, mis võib sõltuda väga paljudest teistest teguritest ja ei ole otseselt seotud piirkonna geograafilise asukohaga. Perifeersust võib analüüsida nii Euroopa Liidu, Läänemere regioonide kui ka Eesti tasemel – toimuvad protsessid on (hoolimata analüüsi tasemest tulenevatest väikestest erinevustest) üldjoontes  samad.

Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade ruumilise ja uuest mitteruumilise (aspatial) perifeersuse käsitlusest ning analüüsida erinevate piirkondade perifeersust. Selleks, et näidata, et perifeersus sõltub peamiselt üldisest taustsüsteemist, mille alusel me konkreetset piirkonda millegagi võrdleme, on käesolevas magistritöös perifeersuse analüüsi teostatud kolmel tasemel:

* Läänemeremaad
* valitud Eesti maakonnad (Järva, Rapla, Valga, Võru ja Põlva maakonnad)
* Setomaa

Eesti ja Läänemere maade ning Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti maakondade võrdlus annab võimaluse analüüsida Eesti ja valitud maakondade perifeerust ning samm-sammult läheneda Setomaale. Setomaa on hea näide ruumilisest perifeersusest – piirkond, mis asub kaugel pealinnast ja muudest keskustest; samas on tegemist piiriäärse alaga, kus asuvad suured piiripunktid, mis omakorda teeb sellest piirkonnast strateegiliselt olulise ala.

Eesti regionaalseid probleeme on analüüsitud väga erinevatest aspektidest (vt Reiljan & Ukrainski 2005, Kaldaru 2003). 2002. a analüüsiti linnaregioonide situatsiooni ja arengupotentsiaali (Jauhiainen 2002). Eesti regionaalpoliitika ei ole suutnud vähendada regionaalseid erinevusi (Raagmaa 2005). Hoolimata pingutustest on regioonide vahelised erinevused pigem kasvanud kui kahanenud (Jauhiainen 2005). Piirkonna areng sõltub paljudel juhtudel ka kohapeal tehtud otsustest; eelkõige tuleb muuta elanike negatiivseid ootusi, sest piirkonna arenemine on võimatu, kui kohalik inimkapital kaob (Kaldaru & Päll 2003; Raus & Transberg 2003).

Regionaalsed probleemid ei ole Eestile midagi ainuomast. Regioonide erinevusi on analüüsitud ka Euroopa tasemel (Copus 2004); samuti on näteks Kanadas pööratud tähelepanu perifeersete piirkondade uurimisele (Polese et al 2002, Doloreux 2003).
Töö koostamisel osutasid autorile suurt abi mitmed Eesti Statistikaameti töötajad eesotsas Mihkel Servinskiga ning MTÜ Setomaa Valdade Liidu juhatuse liikmed ja Setomaa valdade juhid. Samuti tahab autor tänada oma töökaaslasi ja pereliikmeid, kes suutsid selle töö kirjutamise protsessi vastu pidada. Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa selle töö valmimisele ja võtsid vaevaks autori küsimustele vastata.

Kogu tekst


01.06.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit