Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2006 Brüssel


24.–28.aprill
Print

E-nädalakiri 12/2006

Sisukord:

1. Euroopa omavalitsuste ja regioonide maja projektist
2. Rahvusdelegatsioonide koordinaatorite kooosolek Regioonide komitees
3. Regioonide Komitee täiskogu 64.istungjärk
4. Euroopa Parlament soovib lihtsustada kohalike omavalitsuste vahelist koostööd
5. Europarlamendi liikmed toetavad ühise Euroopa keeleoskuse näitaja kasutuselevõttu
6. Kohtumine Kagu-Soome ja Peterburi regiooni Brüsseli esindajaga
7. Kohtumine Kesk-Rootsi Silja regiooni esindajatega
8. Kohtumine Nicola de Michelisega (DG REGIO)
9. Regioonide Komitee neljas struktureeritud dialoog toimub 20.juunil
10. Regioonide komitee 2006.aasta konverentsid-seminarid

1. Euroopa omavalitsuste ja regioonide maja projektist

25.aprillil toimus Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) Brüsseli esinduses üleriiklike kohalike ja regionaalsete omavalitsusliitude esindajate nõupidamine, kus arutati loodava Euroopa omavalitsuste ja regioonide maja projekti, kuhu koonduksid enamus üleriiklike omavalitsusliitude Brüsseli esindusi EUROCITIES kontorid ja CEMRi Brüsseli esindus.

Kohtumisel osalesid CEMR`i peasekretär Jeremy Smith, CEMR`i finatsdirektor Dominique Arrestat, projekti arhitekt Ronald Kern, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Hollandi, Küprose, Bulgaaria, Itaalia, Saksa, Suurbritannia ja  Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindajad.

Projekti idee on olnud aktuaalne juba viimased 20 aastat. Idee muutus konkreetsemaks 2003.aastal. Praeguseks on leitud sobiv hoone Luxembourgi tänava ja Meeus pargi nurgal, kus septembrikuuni asub DEXIA panga hoone, aadress: Square de Meeus 1. Hoone asukoht on väga hea, asudes nn. Brüsseli eurokvartalis, Euroopa Parlamendi läheduses.

Maja on heas korras, ruumid vajavad vaid kosmeetilist remonti CEMRi peasekretär Jeremy Smith kirjutab 26.aprillil  hoone haldajaga alla 9-aastasele rendilepingule. Otsus Euroopa omavalitsuste ja regioonide maja loomise kohta kiidetakse heaks 10.-12. mail Innsbruckis, Austrias, toimuval 23. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu üldassambleel.

DEXIA hoones sisearhitektuuris püütakse teha minimaalseid muutusi, et hoida kulutusi madalal. Septembris 2006 kolib pank hoonest välja. Hoone planeerimisega trgeleb arhitekt Ronald Kern firmast Nukleus SPRL CIV. Hoone teine korrus, kus praegu asub panga administratsioon, jääb EUROCITIS`ele. CEMR ja omavlitsusliidud hakkavad paiknema hoone 3., 4. ja 5.korrusel.

Seminaride- ja konverentsiruumide kasutus, mis hakkavad asuma 3.ja 5. korrusel,  jagatakse kõikide allüürnike vahel. Hoonesse on planeeritud ka puhkenurgad külalistega kohtumiseks, samuti kohvik 1.korrusele. Tööd Euroopa omavalitsuste ja regioonide majas on kavas alustada 1.jaanuarist 2007.

2. Rahvusdelegatsioonide koordinaatorite kooosolek Regioonide komitees 

25.aprillil toimus Regioonide Komitees liikmesriikide rahvusdelegatsioonide koordinaatorite Regioonide komitee täiskogu eelne infokooosolek. Osalejaid informeeriti Regioonide komitee juhatuse plaanist suurendada Regioonide komitee protseduurireeglite töögrupi 8-liikmelist koosseisu nii, et igast liikmesriigist kuuluks sinna inimene, lisaks igast poliitilisest grupist üls esindaja, mis teeks kokku 29-liikmelise koosseisu.

Aastal 2007 tõuseb Regioonide komitee eelarve 9,7 %, sest seoses laienemisega on vaja palgata uusi inimesi, päevakorral on ka uute tööruumide rentimine Euroopa Komisjonilt. Soome eesistumise ajal peetakse 7. juulil Turus Regioonide Komitee juhatuse erakorraline koosolek.

Kavas on hakata arvestama Regioonide komitee liikmesriikides toimuvatel  üritustel osavõtjate geograafilist esindatust. Varem toimus osalus kiiremate registreerijate eelistamisel.  Komitee uus kodulehekülg on valmimisel, sinna luuakse liikmesriikide delegatsioonide koduleheküljed.

14.-15. juunil toimuva täiskogu ajal korraldatakse üleriiklike omavalitsusliitude pressiesindajatele meediafoorum ”Euroopa asjadest teavitamine – kohalikul tasandil” (Europe going local), millesse on kaasatud ka Euroopa Komisjoni Kommunikatsiooni Peadirektoraat (DG COMM) ja eurovalinik Margot Wallström. Täiskogul peaks samuti sõna võtma tulevase eesistujariigi Soome esindaja, et tutvustada järgmise Euroopa Liidu eesistujariigi probleeme ja projekte.

Järgmine rahvusdelegatsioonide koordinaatoritekohtumine toimub 11.mail Innsbruckis.

3. Regioonide Komitee täiskogu 64.istungjärk

Regioonide Komitee täiskogu 64.istungjärk toimus Brüsselis Euroopa Komisjoni Charlemagne`i hoones 26. ja 27.aprillil.

Istungit juhatas Regioonide komitee president Michel Delabarre. Täiskogu läbivaks teemaks oli linnapoliitika ja linnade panus Euroopa Liidu töökohtade loomise ja kasvu strateegiasse, samuti võeti vastu arvamused õhusaastet ja merekeskkonna kaitset ning säilitamist käsitleva temaatilise strateegia kohta, tutvustati Euroopa transpordipoliitika valge raamatu uut versiooni, toimus arutelu jätkusuutliku linnaehituse teemal. Arutlusel oli ka ühtne integratsioonikava kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus.
 

Eurovolinik Danuta Hübner rõhutas oma sõnavõtus linnamõõtme olulisust ühtekuuluvuspoliitikas. Linnade tähtsat rolli tuleb suunistes ametlikult tunnustada. On oht, ei ilma Euroopa Liidu selge õigusaktita, mis muudaks linnade kaasamise kohustuslikuks, ei toimu aastatel 2007-2013 ühtekuuluvuspoliitikas mitte linnamõõtme tugevnemine, vaid nõrgenemine. Linnadele on vaja paindlikke finantsinstrumente, mis võimaldaksid neil majanduslikele ja sotsiaalsetele muutustele reageerida.

Täiskogul kiideti heaks arvamus “Ühtekuuluvuspoliitika ja linnad: linnade ja linnastute panus piirkondade majanduskasvu edendamisse ja töökohtade loomisesse”.
Komitee liberaalide fraktsiooni nimel esines Eesti delegatsiooni liige Väino Hallikmägi, kes oma sõnavõtus rõhutas vajadust regioonide komitee arvamusse lisada muudatus, mille kohaselt Regioonide komitee toetab tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus.

Alates 1.maist on mitmed riigid otsustanud  piirangud lõpetada. Ettepanekule tuleks läheneda majanduslike põhjendustega,  mitte poliitilisest vaatevinklist lähtuvalt. Uued liikmesriigid on nõus oma spetsialistidega, olgu nad mis erialalt tahes, osaleda kogu
Euroopa – sealhulgas ka ju linnade – arengus.

Vaidlusi tekitav teema oli Regioonide komitee uue töökorra muutmise sihtkomisjoni koosseisu suurendamine. Töörühm delegaat Karl-Heinz Lambertzi juhtimisel leidis, et sihtkomisjoni väiksem koosseis lihtsustaks oluliselt tehnilist tööd ja võimaldaks efektiivsemalt töötada. Sihtkomisjoni mandaadi alla kuuluksid järgnevaks laienemiseks vajalike reformide elluviimine, Regioonide Komitee organite töö parandamine tehnilisel tasandil, nagu e-hääletuste kasutamist, arvamuste vormi ja struktuuri, asendusliikmete rolli ja teavitusvahendite lihtsustamist jms. Hääletustulemus  täiskogul jättis komisjoni suuruse endiseks – 8-liikmeliseks. Sihtkomisjoni koosseisu kuulub Eesti delegatsioonist Uno Silberg (UEN-EA). 

Täiskogu istung võttis vastu Regioonide Komitee 2006.a. tulude ja kulude eelarvestuse aastateks 2007. 2006. aasta eelarvet mõjutavad erakorralised kulutused (Euroopa Liidu laienemine - Bulgaaria ja Rumeenia liitumine). Regioonide Komitee 2007. aasta eelarve taotlus tõuseb esile kahe erilise aspekti poolest: kahe uue hoone kasutusele võtmine ja 2004. aasta Euroopa Liidu laienemise konsolideerimine, mis tähendab malta keele kasutuselevõttu töökeelena. Selleks luuakse malta keele tõlkeüksus, milleks on vaja ametikohti, mida 2004. aastal ei eraldatud.

Nii Regioonide Komitee kui Sotsiaal- ja Majanduskomitee sooviksid oma vajadusteks ehitada istungitesaali. Kõnealuse soovi täitmine ei ole nii poliitilistel kui ka eelarvelistel põhjustel võimalik. Tulevikus tuleb endiselt regulaarselt kasutada teiste institutsioonide hooneid.

Komitee jaoks esmatähtsad tegevusvaldkonnad 2006. aastal on Euroopa Liidu teabevahetus- ja teabepoliitika (nn. kodanike Euroopa), poliitilise tegevuse laiendamine liituvates riikides.  Administratsiooni väike maht on Regioonide Komiteele siiani probleemiks. Komitee liikmete ja asendusliikmete arv tõuseb 2007.aastal 317-lt 344-ni

2007.aasta eelarve peamised erinevused seisnevad  liikmete ja töötajate arvu suurenemises, malta keele tõlkeüksuse loomises ning Rumeenia ja Bulgaaria liitumise mõjudes, samuti kahe uue hoone kasutusele võtmises (Remorqueur hoonet, aadressil Belliard 93, peaks hakatama kasutama 2006. aasta detsembrist alates ja Van Maerlant, mis asub peahoone Belliard 99-101 vastas ning on peahoonega ühenduskoridoriga seotud, mis renditakse Euroopa Komisjonilt). Arvestades eelnevat on Regioonide Kolitee 2007. aasta üldine eelarvetaotlus suurenenud 9,6% võrra.

14.–15. juunil Brüsselis toimuval Regioonide Komitee 65. täiskogu istungjärgul on kavas võtta vastu üksteist arvamust. Täiskogu istungjärgu päevakorras olevad arvamused puudutavad peamiselt meresõiduohutust, tööstus- ja VKE-poliitikat, kultuuri, keskkonda ning D-kava.

Täiendav teave:
http://www.cor.eu.int/document/activities/cdr81-2006_poj_en.pdf
http://www.cor.eu.int/en/press/press_06_04052.html

 

4. Euroopa Parlament soovib lihtsustada kohalike omavalitsuste vahelist koostööd

20. aprillil korraldas Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon avaliku arutelu, kus käsitleti avaliku sektori hangetele ja lepingutele kohalduvate direktiivide tõhusust ja toimimist. Kaks aastat tagasi võtsid Euroopa Parlament ja Nõukogu vastu kaks antud valdkonda käsitlevat direktiivi, mis olid suunatud Euroopa Liidu seadusandluse kaasajastamisele ja paindlikumaks muutmisele. Direktiivid tuli liikmesriikide seadusandlusesse üle võtta 31. jaanuariks 2006. Kolm kuud pärast tähtaega on sellega hakkama saanud vähem kui pooled riigid.

Kohalikud omavalitsused viivad sageli ühisprojekte läbi nii kohalikul kui  piirkondlikul tasemel.  Euroopa Liidu riigihangete seadusandlus peab tagama, et omavalitsuste kulutused oleksid läbipaistvad ja tõhusad, samas ei tohiks need koostööd takistada.

Suurte ühisprojektide, näiteks ujulate, spordirajatiste jms. teostamiseks  moodustavad kohalikud omavalitsused avaliku huvi organisatsioonide loomise teel omavalitsuspiirkondade vahelisi liite, kus ideede teostamiseks ühendatakse rahalised võimalused ja kogemused. Kõikidele neile projektidele on iseloomulik avalike rahaliste ressursside kasutamine. Seni, kuni koostöö püsib vastastikku pakutavate teenuste tasemel, kehtivad vaid niinimetatud sisemised protseduurireeglid. Tihti on  partneritena vajalik kaasata avalik või eraõiguslik ettevõte. Sellisel juhul on kohalik võim seotud protseduuridega, mis kehtivad avaliku sektori hankelepetele. Kohalikud võimud leiavad, et avalike hangetega seotud protseduurid on liigselt koormavad. Avaliku raha haldamisega kaasneb  teatud erivastutus, eirata ei tohi ka turu reegleid.

Mitmete ekspertide arvates on Euroopa Kohtu poolt antud õigusakti osas tehtud otsused liiga jäigad, kus ei ole arvestatud kohalike omavalitsuste vahelise koostöö eripära. Ekspertide hinnangul näitab pretsedendiõiguse suur hulk, et õigusakt ei ole taganud vajalikku õiguslikku selgust..

Täiendav teave, kohtumise programm: http://www.europarl.eu.int/hearings/20060420/imco/programme_en.pdf

5. Europarlamendi liikmed toetavad ühise Euroopa keeleoskuse näitaja kasutuselevõttu.

27.aprillil võttis Euroopa Parlament vastu raporti, kus rõhutatakse, et iga Euroopa Liidus õppiv või töötav Euroopa kodanik peaks oskama vähemalt kahte võõrkeelt. Keeleoskuse näitaja  oleks võimalik võrrelda inimeste keeleoskuse taset ja liikmesriikide keeleõppe poliitikaid. Raporti poolt hääletas 435, vastu 22 ja erapooletuks jäi 23 saadikut.

Juba  2002. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul nõuti, et selline näitaja võetaks kasutusele, et täita praegune teabelünk kodanike keele- ja suhtlemisoskuste osas. Eelmisel aastal avaldas komisjon teatise, milles tehti ettepanek Euroopa keeleoskuse näitaja loomiseks., mille abil saaks objektiivselt hinnata inimeste keeleoskust. Selleks kasutataks teste, kus mõõdetakse nelja osaoskust: lugemist, kuulamist, rääkimist ja kirjutamist. Testitaks vähemalt kahe võõrkeele oskust ning teste korraldataks korrapäraste ajavahemike järel, näiteks kolmeaastaste vahedega. Näitaja peab seejuures olema vastavuses Euroopa Nõukogu "Euroopa ühtse keeleoskussüsteemi" kõigi kuue tasemega..
 
Esialgu testitaks võõrkeeleoskusi viies Euroopa Liidus kõige ulatuslikumalt õpetatavas võõrkeeles (inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keeles)..
 
Saadikud kutsuvad nõukogu üles toetama komisjoni poolt vastu võetud näitaja juurutamise ajakava, mille kohaselt viidaks esimesed piloottestid läbi juba 2007. aastal.
 
Eesti parlamendisaadik Marianne Mikko ütles oma sõnavõtus, et  keeleoskus on oluline eeldus selleks, et Euroopa Liidu kodanikud saaksid nautida Euroopa Liidu põhivabadusi. Kui 70% majanduse mahust moodustavad  teenused, siis on suhtlemisoskusel ülioluline roll majanduskasvus.  Euroopa keeleoskuse näitaja on esmalt vajalik liikmesriikide eneste motiveerimiseks, teatava võrdlus- ja võistlusmomendi loomiseks. Piirduda vaid ühe universaalse keelega on ohtlik nii Euroopale kui keelele enesele.

Täiendav teave

6. Kohtumine Kagu-Soome ja Peterburi regiooni Brüsseli esindajaga

24.aprillil toimus Läti omavalitsuste ja regioonide Brüsseli esinduses  kohtumine Kagu-Soome ja Peterburi regiooni Brüsseli esindaja Esa Siikaloumaga. Soome esindajat huvitas Eesti ja Läti omavalitsusliitude kogemus naabruspoliitika valdkonnas, samuti võimalus edendada ärikontakte Baltimaadega Kaubandus-Tööstuskoja vahendusel. Käesoleva aasta hilissügisel korraldatakse Brüsselis Peterburi äripäevad, kuhu soovitakse kaasata ka Peterburi ja Loode-Venemaa naaberriikide esindusi. 

Kagu-Soome ja Peterburi regiooni Brüsseli esindus on loodud INTERREG projekti abil ning asub aadressil Rue de Toulouse 35L.

7. Kohtumine Kesk-Rootsi Silja regiooni esindajatega

26.aprillil toimus Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu Brüsseli esinduses kohtumine Kesk-Rootsi Silja regiooni esindajate Gunilla Jacobssoni, (Rättviki omavalitsus) ja Arne Kockiga (Leksandi omavalitsus).. Rootslaste sooviks on arendada Eestiga koostööd maapiirkodade säästliku arengu valdkonnas. Rootslased on huvitatud koostööst järgmistes valdkondades: maaturism, metsaressursid, bioenergia, keskkonnateemad, ruumiline planeerimine, kohalik toit.

Rootslased eesmärgiks on leida partnereid INTERREG`i programmi kasutamiseks. Seni on Rättsviki kommuun Kes-Rootsis aastatel 2000-2006 arendanud maaelu arendusprojekti ”A Future View of Lake Siljan” eelarvega 3000 eurot, et arendada kohalike terenuseid ja väike- ja kesmise suurusega ettevõtteid. Käesoleva aasta sügisel on plaanis korraldada 2-päevane rahvusvaheline turismi-teemaline konverents Rättvikis.  Rättviki sõprusomavalitsus Eestis on Karksi vald.

Täiendav teave: www.regionsiljan.se, kontaktisik: Helena Back, e-mail: helena.back@regionsiljan.se

8. Kohtumine Nicola de Michelisega (DG REGIO)

Reedel, 29.aprillil toimus Regionaalpoliitika peadirektoraadis (DG REGIO)  üleriiklike omavalitsusliitude Brüsseli esindajate kohtumine Nicola de Michelisega, DG REGIO ühtekuuluvuspoliitika ja solidaarsusfondi osakonna juhataja asetäitjaga. Kohtumisel andis N. de Michelis ülevaate uutest suunistest uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil, abikõlbulikest kulutustest Lissaboni eesmärkides piires, ühtekuuluvuspoliitikat puudutavate läbirääkimiste seisust Euroopa Nõukogus.

Möödunud aasta detsembris saavutati kokkulepe Euroopa Liidu 2007-2013 aasta eelarve osas. Osa kokkuleppest puudutab ka ühtekuuluvuspoliitikat, kus Euroopa Nõukogu otsustas sidida kulutused otseselt Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisega, st valdkondadega, mis puudutavad konkurentsivõimet, majanduskasvu ja uute töökohtade loomist.  Keskmiselt 60%  konvergentsiprogrammi ressurssidest ja 75% regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkidest tuleks eesmärgi kohaselt kulutada Lissaboni kategooriate täitmisele. Antud mahus on eesmärkide täitmine mõeldav vaid nn.E15 liikmesriikidele. Euroopa Komisjonile tehti ülesandeks koostada kulutuste kategooriate nimekiri, mis oleksid abikõlbulikud Lissaboni eesmärkide täitmisel.

23.jaanuaril 2006 tutvustas Euroopa Komisjon liikmesriikidele väljatöötatud nimekirja, mille aluseks oli 2000-2006.a. programmide kitsaskohtade analüüs. Kategooriad on jagatud nelja alagruppi: 1) infotehnoloogia, innovatsioon ja teadustöö; 2) soodsa ettevõtluskliima loomine; 3) keskkonda mõjutavad meetmed (uuenev energia, energia efektiivsus, linnade avalik transport); 4) tööhõive ja inimressursside arendamine.

Ettepanekut on kritiseerinud Euroopa Parlament põhjusel, et keskendumine Lissaboni strateegia eesmärkidele ohustab struktuurfondide põhieesmärke, st majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Euroopa Komisjon lähtub nn. Lissaboni eesmärkide püstitamisel  seisukohast, et need kajastaksid üldisi Euroopa Liidu huve, mitte niivõrd iga liikmesriigi püüdlusi eraldi. Praegu on käimas kolmekuulised läbirääkimised liikmesriikidega eesmärkide täitmise võimaluste üle, mil liikmesriigid peavad hindama oma võimalusi eesmärkide saavutamiseks. Läbirääkimised lõpevad järgmisel nädalal.

Kõige rahulolematum eesmärkide suhtes on olnud Saksamaa, kes sooviks suunata rohkem vahendeid riigiabile. Kategooriate väljatöötamine on poliitiline protsess ja dialoog liikmesriigi ja Euroopa Nõukogu vahel. Liikmesriigid peavad struktuurivahendite kasutamise planeerimiseks ning reeglite paikapanemiseks koostatama riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia (National Strategic Reference Framework (NSRF)) ja valdkondlikud rakenduskavad  (Operational Programmes (OP)).

Täiendav teave, detsembrikokkuleppe tekst

9. Regioonide Komitee neljas struktureeritud dialoog toimub 20.juunil

Arvult neljas Struktureeritud dialoog, kus osalevad Euroopa Komisjoni volinik Ján Figel ja üleriiklike regionaalsete ja kohalike omavalitsusliitude esindajad, toimub Regioonide komitees 20.juunil 2006. Arutelu teemaks on haridust ja kultuuri puudutavad  poliitikad Euroopa Liidus ja nende panus Lissaboni strateegia elluviimisesse ning regioonide ja Linnade roll selles. Kohtumist juhatab regioonide komitee president Michel Delebarre.

Täiendav teave:
http://www.cor.eu.int/en/activities/meeting_dialogue_figel.htm

10. Regioonide komitee konverentsid-seminarid

Koostas:
Anne-Ly Reimaa
Rue de Luxembourg, 3
B-1000 Brüssel, Belgia
e-post: annely.reimaa@ell.ee

28.04.2006


05.05.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit