Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2006 Brüssel


3.–7. aprill
Print

E-nädalakiri 10/2006

Sisukord:

1.  DEVE komisjoni koosolek
2.  COTER komisjoni koosolek
3.  ELAN-võrgustiku koosolek
4.  INTERREG-programmide kogemusi tutvustav seminar
5.  Nõupidamine Mid Sweden esinduses, RK avatud päevad 2006
6.  2007-20013 eelarvekokkulepe
7. Euroopa Komisjonil uus internetidomeen
8. Euroopa Komisjoni muudatused teenuste direktiivis
9. Konverentsid, seminarid

1. DEVE komisjoni koosolek

3.7. aprill oli Brüsselis Regioonide Komitee komisjonide koosolekute nädal, kus valmistati ette 26.27. aprillil toimuvat täiskogu istungit.

3. aprillil toimus Regioonide Komitees säästva arengu komisjoni (DEVE) koosolek. Komisjoni esimees on Pedro Sanz Alonso (Hispaania). Arutlusel olnud teemad olid linnugripi mõjud Euroopa Liidus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete ja keskkonnasõbralike maanteeveokite kohta.

Arutelu teemal “Linnugripp ja selle mõju põllumajandusele:  kohalik ja piirkondlik perspektiiv” algas eesistujamaa Austria esindaja Hans Kordeki sõnavõtuga. Ülemaailmne kodulinnuturg on linnugripi hirmus saanud tugevasti kannatada pärast seda, kui 2003. aastal teatati Kagu-Aasias linnugripi tüve H5NI (SPLG) esimestest puhangutest. Suurenenud on kauplemiskeeldude arv ja linnuliha hinnad on oluliselt langenud, mis omakorda pärsib tootmise kasvu (kodulindude tarbimine on vähenenud 11 % võrra). Linnugripi kohta tuleb objektiivset infot jagada, mis oleks läbipaistev ja kontrollitud. Euroopa tarbijate reaktsioonid on olnud väga erinevad: Itaalias vähenes tarbimine veebruari keskel 70 %, Prantsusmaal piirnes tarbimise vähenemine 20 %-ga ja Põhja-Euroopas (Skandinaaviamaad, Balti riigid, ka Suurbritannia) vähenes tarbimine veelgi vähem ehk 10 %. Kriis on avaldanud ulatuslikku majanduslikku mõju. Tegemist on ka kolmandate riikide vastureaktsiooniga, kes on kasutanud poliitilisi meetmeid sisseoveo keelustamise ja kohalike hindade toetustariifide näol. Väljavedu on keelatud linde vaktsineerivatest riikidest.

Linnugripp mõjutab ka loomasöödatööstust, sest Euroopa kodulinnusektor kasutab umbes 20 % loomasöödaks mõeldud viljast, mis annab tagasilöögi tööhõive vähenemise näol antud sektoris. Euroopa Komisjoni (DG AGRI) hinnangul töötab kodulinnusektoris 250 000 inimest (sektoriga seotud sidusrühmad annavad tööd 500.000 inimesele). Võitlusesse linnugripiga on haaratud tervisekaitse. Kriisi majandusliku poole korraldus on jäetud liikmesriikidele. 

Uutest poliitilistest meetmetest kasutatakse riiklikult rahastatavat riigiabi (mida võib komisjoni loal kasutada tavalisest paindlikumalt) ja EL-i poolt rahastatavat väljaveotoetust. Euroopa kodulinnusektorit haaranud kriis on olemuselt usalduskriis ja ei tulene veterinaarsetest põhjustest. Teemat on võimsalt üle võimendanud massimeedia, kel on antud nähtuse toimimises võtmeroll.

Linnugripil võivad olla negatiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Euroopa Liidu uus õigusakt 2004/94/EÜ reguleerib lindude massihävitusviise ning ennetava vaktsiini kasutamist linnugripi puhul. Direktiivi peavad liikmesriigid vastu  võtma 1. juuliks 2007. DEVE komisjon taotleb, et Euroopa Komisjon selgitaks, mil viisil Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võiksid osaleda kriisi ohjamises Euroopa Liidu tasandil. Kohalike omavalitsuste aspektist on oluline anda oma panus kriisi ennetamisse ja juhtimisse, samuti teada, kust saada ressursse  hüvitiste maksmiseks kaotatud lindude ja puhastuse ning desinfiteerimisvahendite kompensatsiooniks. 

Laust Grove Vejlstrup (Taani) andis ülevaate jäätmetekke vältimise ja ja jäätmete ringlussevõtu temaatilisest strateegiast. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ohtlike jäätmete segamisel, on kavandatud tarbetud ja ebaotstarbekad järeleandmised, millel võib olla kahjulik mõju keskkonnale. Temaatilise strateegia eesmärkide kirjelduse keskmes peab olema jäätmete hierarhia, mis praegu on kahjuks kahandatud kolmetasandiliseks. Korduvkasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise võrdsustamine on vastuolus erinevate õigusaktidega. Jäätmete “tekitaja” määratluse kohaselt on jäätmetekitaja igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, hoolimata sellest, kas ta sooritab toiminguid, mille tulemusena muutub jäätmete olemus või koostis. See on vastuolus komisjoni enda loodud kontseptsiooniga, mille kohaselt ei käsitleta jäätmeid teatud hetkest alates enam jäätmetena (“end-of-waste”).

“End-of-waste” kontseptsiooni sisseviimisel ja määratlemisel võivad olla ulatuslikud ja kahjulikud tagajärjed, milleks on muuhulgas oht, et toodetele, mida ei käsitleta enam jäätmetena, ei ole võimalik esitada käitlemisnõudeid. Tooteid, mida ei käsitleta enam jäätmetena, ei ole võimalik jälgida. Toodete suhtes, mida ei käsitleta enam jäätmetena, ei kehti korralduste tegemise õigus ja käitlemiskohustus.

Võtab palju aastaid, enne kui olelustsüklil põhinevate vahendite ühine kasutusmetoodika Euroopa Liidu tasandil kinnitatakse. Kohalikel omavalitsustel ja jäätmekäitlejatel peaksid olema selged juhised. Arvestades kohaliku tasandi teadmistebaasi ning vastutust ja pädevust jäätmevaldkonnas, tuleks kohalike ja piirkondlike omavalitsustega vähemalt konsulteerida, enne kui tehakse ettepanek rakendusmeetmete osas. Keskkonnaalaste kriteeriumite valik ja nende sätestamine ei ole ainult tehniline, vaid ka poliitiline küsimus ning neid peab huvikonfliktide ja vaidluste vältimiseks arutama poliitilisel tasandil.

Regioonide Komitee soovitab eraldada vastutavatele omavalitsustele vahendid, mis vastavad temaatilisest strateegiast ja direktiivist (s.h direktiivi sätted jäätmekogujate ja -transportijate kohta) tulenevatele uutele vastutusaladele ja pädevustele

Ewa-May Carlsson, Vindelni (Rootsi) kommuuni esindaja, tutvustas Regioonide Komitee arvamuse eelnõud keskkonnasõbralike maanteeveokite edendamise direktiivi kohta. Kõnealuse direktiivi ettepaneku koostamise eel konsulteeriti esmajoones auto- ja kütusetööstuse ning liikmesriikide riikliku tasandi esindajatega.Keskkonnasõbralike sõidukite kasutamise edendamine vastab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eesmärkidele, sest see vähendab energiakasutust ja sellest tulenevalt õhusaaste ulatust. Keskkonnaalaste nõudmiste lisamine riigihangetesse ja tehnikahangetesse annaksid juurde kaks vahendit, mida oleks võimalik arendada direktiivis kavandatud meetmete paremaks rakendamiseks, samuti on vaja linnade ja suuremate asulate poolt liiklus- ja ühistranspordikavade väljatöötamist.

Regioonide Komitee arvates tuleb direktiivi rakendamisel majanduslikult toetada kohaliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektori ettevõtjaid, aidata kaasa maanteesõidukite omandamise võimaluste teavitamises, tagada ligipääs Euroopa Liidu struktuurifondide või direktiivi rakendamiseks loodud fondi vahenditele ning tagada kohaliku ja piirkondliku tasandi kanda jäävate täiendavate kulude hüvitamine. Keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõttu mõjutavad selleks liikmesriikide poolt loodud eeltingimused, mis on riigiti erinevad, ja  infrastruktuuri tehtud investeeringutest, näiteks eri liiki kütuseid müüvate tanklate olemasolu.

DEVE komisjoni järgmine koosolek toimub 27. juunil Alexandroupolises, Kreekas. Poola delegatsiooni esindaja tegi ettepaneku korraldada üks DEVE komisjoni koosolek 2007. a. esimesel poolel Poolas.

Täiendav teave

2.COTER komisjoni koosolek

5. aprill toimus territorialse ühtekuuluvuspoliitika komisjoni  (COTER) koosolek. Keskseks teemaks oli meresõiduohutus Euroopa Liidus. Toimunud ümarlauas osalesid Euroopa Liidu institutsioonide (komisjon, parlament), Euroopa transpordiliitude (ESPO, ECSA, MSUO) ja suurõnnetuste tõttu kannatanud piirkondade esindajad. Ülevaate “Meresõiduohutuse õiguslike meetmete kolmas pakett” eelnõust tegi Suurbritaania esindaja, raportöör Flo Clucas (Liverpooli linnavolikogu liige). Arutelu lähtus probleemist, et jätkuvalt on käigus nõuetele mittevastavaid laevu, mis ignoreerivad rahvusvahelisi eeskirju ja ohutustavasid, samuti tõlgendavad lipuriigud vahel IMO konventsioone erinevalt. Lipuriikide erinev ohutustase võimaldab laevaomanike ja klassifikatsiooniühingute lahkhelide korral laevadel vahetada lipuriiki kolmandate riikide lipu (mugavuslipumaa) vastu. Juhiti tähelepanu asjaolule, vastu tuleks võtta kohustuslik metsamaterjali tekilastide ohutu veo koodeks, sest puitlastlaevad on meresõidus ühed ohtlikumad, sest eksitakse puitlasti tasakaalustamise ja õige käitlemise vastu. Samuti on puitlastlaevadel probleeme ballastmahutitega, sest sinna kogunevad setted, mis tekitab mahutite korrosiooni ja seepärast peaks sadamariigi kontrolli käigus ka neid uurima.

3. ELAN-võrgustiku koosolek

4. aprillil toimus Küprose omavalitsusliidu esinduses ELAN-võrgustiku koosolek. Arutlusel oli DG TRAN eesmärk uute keskkonnasõbralike sõidukite rakendamiseks ja vajadus uurida liikmesriikide valitsuste seisukohta antud küsimuses. Otsustati uurida liikmesriikide omavalitsusliitudest, kes oleks antud nõudmise täitmisel sõiduvahendite ostja, kas selleks on riik või kohalik omavalitsus.

Kerstin Stuber,  Bayeri omavalitsuste Euroopa Büroo juhataja andis ülevaate Saksa ajakirjanduses toimuvast debatist, mis puudutab Vene-Saksa gaasijuhet. Projekti juhib endine liidukantser Gerhard Schröder. Ehitisega on rida probleme, k.a. strateegiliselt olulise maa ostmine Poolas. Kompaniil on piisavalt raha oma projekti rekaamimiseks, küsimus ka Saksa riigi poolses garantiis ehituslaenu võtmisel (900 miljonit eurot). Veebruaris ehitama hakatatud juhe algab 400 kilomeetrit Viiburist sisemaale asuvast Babajevo linnast, sealt edasi peaks trass liikuma Viiburisse ning seejärel Läänemere alt Kirde-Saksamaal asuva Greifswaldini. Torujuhe alustab tööd 2010. aastal ja on suuteline läbi laskma 27 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Ehituse maksumus on esialgselt plaanitud neli miljardit eurot ehk 63 miljardit krooni.

12. aprillil toimub Brüsselis Euroopa Kohalike ja Regionalsete omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika töögrupi koosolek, kus tuleb arutlusele territoriaalne koostöö järgmise eelarveperioodi uute struktuurfondide baasil. Kohtumisel antakse ülevaade uutest maaelu arengu programmidest,  11. aprillil toimuvast Euroopa Liidu Nõuandva komitee koosolekust maaelu arengu teemal. CEMR plaanib olla aktiivsem Euroopa Liidu linnu puudutavates poliitikates. Võtmeküsimuseks  on  linnatemaatika seotus mitte üksnes suurlinnade huvide ja võimalustega, vaid et arvestataks ka keskmise suurusega ja väikelinnade huvisid. Linnadega seotud temaatika puudutab Euroopa Liidu struktuurfonde, eriti sihtala kolme ja sellega seotud koostööd samuti küsimusi, mis hõlmab avalikku haldust ja koostööd seonduvalt ruumilise planeerimise ja majandusarenguga (seotud Euroopa Liidu Bristoli kokkuleppega, mis võeti vastu 6.-7. detembril 2005 toimunud ministrite kohtumisel). Linnu vaadeldakse kui ühenduslüli piirkonna majandusliku arengu, konkurentsivõime ja ruumilise planeerimisega.  Tulemas on konverents riigiabi kohta. Kohalikud omavalitsused peaksid tähelepanu pöörama riigigarantiidele, sest teema seotud kohalike omavalitsuste laenudega.

Järgmine ELAN-i koosolek toimub 18. aprillil Norra regionaalsete ja kohalike omavalitsusliitude Brüsseli esinduses.

Täiendav teave Bristoli kokkuleppest (Bristol Accord)

4. INTERREGi kogemusi tutvustav seminar

5. aprill toimus Regioonide Komitees seminar INTERREG III pärand: tuleviku interregionaalse koostöö ehitamine projektivõrgustiku kaudu (Building future interregional cooperation through project networking). Seminari korraldajateks olid Itaalia üleriiklik omavaltsusliit ja Valencia regiooni Brüsseli esindus. Seminaril esitleti  teostatud INTERREG III projekte ja nendest saadud kogemusi.

Seminari teises osas toimus debatt järgmise eelarveperioodi poliitikatest ja neid kujundavatest soovitustest, kus sõna said Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse (COTER) komisjoni, regionaalpoliitika peadirektoraadi ja Austria kui eesistujamaa esindajad. Sõnavõtuga esines ka Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni president, Valga linnapea Margus Lepik.

Seminaril tutvustati euroregioonide kogemusi projektide teostamisel, toodi näiteid kohalike omavalitsuste ruumilisest planeerimisest ja esitleti ka negatiivseid kogemusi projektide administreerimisel ja juhtimisel. Negatiivseteks kogemusteks loeti töökultuuride erinevusi  maade vahel, bürookraatlikke takistusi, mis lükkasid paljude asjade korraldamist planeeritust pikemaks, toodi esile isiklike kohtumiste olulisust asjaajamises. Tõnu Karu, Tallinna Brüsseli esindaja, esitles INTERREG IIIB BSR projekti BaltMet Invest kogemust. Projekti on kaasatud Läänemere-äärsete linnade võrgustik  Baltic Metropole'i eesmärgiks on meelitada investeeringuid Läänemere regiooni. T. Karu sõnul näitab projekti  kogemus selgelt, et INTERREG`i  programmi haldamisse on vaja muutusi. Selleks oleks vaja kasutada parlamendiliikmete ja komisjoni töötajate abi. Kohalikel omavalitsustel on vahel lihtsam raha pangast laenata, kui oodata tagasimakset Euroopa Liidust, mis võib saabuda alles paari aasta pärast, mil projekti elluviimiseks loodud võrgustikke enam ei eksisteeri. Enrico Riberi, INTERREG IIIC projekti Grands Travaux koordinaator, soovitas üleriigilistel omavalitsusliitudel osaleda projektidega saadud kogemuste edastamisel. Margus Lepik, Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni esimees, tutvustas seminaril Eesti omavalitsuste kogemust INTERREG  projektide rakendamisel. Osalust projektides tuleb soodustada, mitte luua projektide rakendamisse kunstlikke tõkkeid. Projektid toetavad eurointegratiooni ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust.

Täiendav teave:
http://www.ideali.be/en/basic.php?id=105
ja
www.grandstravaux.net

Seminari programm

BaltMet Invest kodulehekülg: 
http://baltmet.latreg.lv/pub

5. Nõupidamine Mid-Sweden esinduses, Avatud Päevad 2006

6. aprillil toimus Kesk-Rootsi (Mid-Sweden) esinduses konglomeraadi “Sustainable Energy Regions” nõupidamine seonduvalt 9.-12. oktoobril toimuvate Regioonide Komitee avatud päevadega. Nimetatud konglomeraadis osaleb Avatud Päevadel 2006 Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu Brüsseli esindus.

Esinduse juhataja Francisca Herodes andis ülevaate 5. aprillil toimunud kohtumisest Regioonide Komitees. Konglomeraat plaanib kahte seminari, 10. oktoobril  Mid-Sweden`i esinduses, aadressil Avenue Palmerson, 3, teemaks “Edukad alternatiivenergiad” ja  11. oktoobril Põhja-Iirimaa Brüsseli regionaalses esinduses, aadressil Rue Wiertz 50, teemaks  “Säästlik energia säästlikuks kasvuks – regioonaalse majanduse võimendus”.  10. oktoobri seminaril  on vestlusringi palutud ka Euroopa Komisjoni ja Parlamendi esindajad.

Avatud Päevade 2006 kohta on avatud kodulehekülg Regioonide Komitee internetiportaalil.

Täiendav teave

6. 2007-2013 eelarvekokkulepe

4. aprillil saavutati Euroopa Parlamendi, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel Euroopa Liidu  pikaajalise eelarve osas kokkulepe. Detsembris kokku lepitud 862,4 miljardile eurole lisati juurde 4 miljardit eurot.  Lisaraha läheb eelkõige haridusprogrammidele, näiteks Erasmusele, ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Elukestvale õppele ja konkurentsivõimele nähakse ette 2,1 miljardit rohkem ehk 40 000 üliõpilast rohkem saab osaleda vahetusprogrammides. 1 miljardi euro võrra suurendati Euroopa Liidu ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumenti, 500 miljoni euro võrra kodakondsusega seotud programme, 300 miljoni euro võrra ühtekuuluvus- ja 100 miljoni euro võrra loodusvarade kaitse ja majandamisega seotud programme.

Täiendav teave

7. Euroopa Komisjonil uus Interneti domeen

7. detsembril 2005 avas domeeninimede registreerimiseks uksed mittetulundusühing EURid, mille Euroopa Komisjon valis domeeninimede registreerimise haldamiseks. Alates 7. detsembrist 2005 kuni 7. veebruarini 200 said .eu domeeninime registreerimist taotleda üksnes kaubamärkide omanikud ja riigiasutused. Pärast seda, alates 7. veebruarist kuni 7. aprillini 2006, anti see võimalus muude varem tunnustatud õiguste valdajatele, näiteks ettevõttenimede või äritunnuste omanikele. Alates 7. aprillist võivad .eu domeeninime registreerimist taotleda kõik, kelle asukohaks on Euroopa Liit.

Euroopa Lidu  institutsioonid ja ametnikud viiakse .eu domeeninimedele üle korraga Euroopa päeval 9. mail 2006. Kodanikud, kes soovivad registreerida .eu domeeninime, peaksid loetelust http://list.eurid.eu/registrars/ListRegistrars.htm?lang=en
valima volitatud .eu registripidaja. Registreerimistasu on liikmesriikides erinev.

Euroopa Komiskoni töötajad saavad alates  2006. aasta juunist-juulist uued e-kirja aadressid, mille struktuuriks on nimi.perekonnanimi@ec.europa.eu (praegu nimi.perekonnanimi@cec.eu.int) . Mais muudetakse ka Euroopa Komisjoni internetiaadressi: ec.europa.eu  (praegu http://europa.eu.int ).

Komisjoni ettevalmistusi .eu-le üleminekuks juhib asepresident Siim Kallas, kes toetab ka liikumist e-komisjoni suunas.

Täiendav teave EURidi koduleheküljelt:
http://www.eurid.eu/en ja

Euroopa Komisjoni .eu veebileheküljelt:
http://europa.eu.int/information_society/policy/doteu/index_en.htm

8. Euroopa Komisjoni muudatused teenuste direktiivis

Euroopa Komisjon on vastu võtnud muudetud ettepaneku teenuste  direktiivi kohta, mis käsitleb teenuseid Euroopa Lidu siseturul. Muudetud ettepanek tugineb Euroopa Parlamendi tööle ja  Euroopa Nõukogus seni toimunud aruteludele. Ettepanekuga liberaliseeritakse piiriülest teenustega kauplemist ja nendesse investeerimis, äriühingute asutamine lihtsustub kõikjal Euroopa Liidus. Äriühingud saavad kõik formaalsused täita elektrooniliselt ja ühe kontaktpunkti kaud. Enam ei lubata nn majandusvajaduste teste (kallid menetlused, millega ettevõtjad peavad ametiasutustele tõendama, et nad ei vii kohalikku konkurentsi tasakaalust välja). Samuti lihtsustub piiriüleste teenuste osutamine. Liikmesriigid peavad austama teenuseosutajate õigust osutada teenuseid muus liikmesriigis kui selles, kus on nende tegevuskoht. Siiski  jääb  võimalus kohaldada mittediskrimineerivaid, proportsionaalseid ja vältimatuid meetmeid, kui need liikmesriigis on vajalikud avaliku korra, julgeoleku, tervishoiu ja keskkonna kaitsmiseks.  Nõuetekohast järelevalvet teenuste osutajate üle reguleeritakse tõhustatud sätetega, mis käsitlevad riikide ametiasutuste koostööd. Praktikas hakkab seda toetama elektrooniline teabesüsteem, mille kaudu ametiasutused saavad teavet vahetada otse ja efektiivselt. Muudetud ettepanek esitatakse  nõukogule arutamiseks ja hääletamiseks.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi esitatud parandustega ei mõjuta muudetud ettepanek tööõigust ega käsitle töötajate lähetamist. Direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu järgmised teenused: finantsteenused, telekommunikatsiooniteenused, transporditeenused, sadamateenused, tervishoid, sotsiaaleluasemete, lastehoolduse ja puudust kannatavate perede ja isikutega seotud sotsiaalteenused, avaliku võimu teostamisega seotud tegevus, ajutist tööd vahendavate asutuste teenused, eraturvateenused, hasartmängud ja audiovisuaalteenused.

Muudetud ettepanek on osa laiaulatuslikest meetmetest, mille eesmärk on tagada täielikult toimiv teenuste siseturg.

9. Konverentsid-seminarid

  • 8.-9. juunil toimub Brüsselis CEMR'i ja  Konrad Adenaueri fondi poolt  organiseeritud konverents "Kohalikud omavalitsused ja arenduspoliitika” (Local Authorities and Development Policy. Kohale oodatakse 100-120 osalejat kohalikest omavalitsustest, rahvusvahelistest organisatsioonidest, Euroopa Parlamendis, Euroopa Komisjonist ja Euroopa Nõukogust. Käsitlemisele tulevateks teemadeks on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus ja roll rahvusvahelises ja tsentraliseeritud koostöös.
  • 30. augustist kuni 1. septembrini toimub Dipoli Kongressikeskuses Espoos, Soomes, Euroopa Tööviljakuse konverents (European Productivity Conference - (EPC 2006). Konverentsi programm saab valmis mais. Ürituse eesmärgiks on parandada Euroopa Liidu tööviljakust ja konkurentsivõimet. EPC 2006 Konverents on seotud Soome 2006.a. II poolaasta eesistumisperioodiga, üritust rahastab Soome Kaubandus- ja  Tööstusministeerium.

Täiendav teave:

Konverentsi internetiaadress: http://www.epc2006.fi http://www.epc2006.fi/EPC_2006_ENG.pdf

Soome kohalike omavalitsuste tööandjate komisjon: http://www.kuntatyonantajat.fi

Koostas:

Anne-Ly Reimaa
Rue de Luxembourg, 3
B-1000 Brüssel, Belgia
e-post: annely.reimaa@ell.ee
07.04.2006

 

 


10.04.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit