Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2006 Brüssel


6.–10. märts 2006
Print

Brüsseli memo                                                                                                             

E-nädalakiri 7/2006

                                                    

Sisukord:

1. Eesti osalemisest  Regioonide Komitee avatud päevadel

2. ELAN-võrgustiku koosolek

3. Euroopa Komisjonil kavas vähendada toetust twinning-projektidele

4. Välissuhtlejate seminar “Making Connections”

5. Euroopa kaevandusregioonide võrgustikust

 

1. Eesti osalemisest  Regioonide Komitee avatud päevadel

Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit osalevad Regioonide Komitee avatud päevadel 2006. 6. märtsil toimus Kesk-Rootsi (Mid-Sweden) Brüsseli esinduses (aadress Avenue Palmerston 3) omavalitsusliitude ja regioonide Brüsseli esinduste konglomeraadi „Säästliku energia regioonid” esimene töökoosolek.

Konglomeraati kuuluvad kümme kohalike omavalitsuste Brüsseli esindust – Kesk-Rootsi, Ida-Soome, Ida-Suurbritannia, Eesti Linnade ja Maaomavaltsuste Liit, Kesk-Rootsi, Põhja-Rootsi, Põhja-Iirimaa, Kirde-Inglismaa, Rumeeniast  Ilfovi,  Neamati ja Vrencea piirkond, Lääne-Kreeka, esindades nii vanu kui uusi liikmesriike ja kandidaatmaid.

Konglomeraadi juhtparner on Mid-Sweden`i Brüsseli esindus. Koosolekut juhatas  Francesca Herodes, Kesk-Rootsi Brüsseli esinduse juhataja.

Regioonide Komitee Avatud Päevadel 2006 osalejad kuulutati välja 23. jaanuaril. Sel aastal osaleb 14 konglomeraati, esindatud on 20 liikmesmaad, kandidaatriikidest Rumeenia ja Horvaatia, mitteliikmesmaadest ¦veits ja Norra. Päevade korraldamisse on kaasatud ka Majandus- ja Sotsiaalkomitee, samuti Euroopa Parlament, peadirektoraat REGIO.

Tähelepanu keskpunktis on  avaliku- ja erasektori partnerlus, samuti pankade kaasatus investeeringutesse (Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Avalike Pankade Assotsiatsioon).

Sel aastal tuleb üritust tutvustada ka kandidaatriikides, kaasates selleks Europe Direct võrgustikku. Eestis toimunu leiab kajastamist Regioonide Komitee veebilehel. Avatud Päevade  ajal, 9.-12. oktoobrini, on Regioonide Komitee hoone 5. ja 6. korrusel regioone tutvustav näitus.

Kogu ürituste programm valmib 28. aprilliks, registeerimine päevadel osalemiseks on võimalik alates 7. juunist. Avatud Päevadel osalevad sel aastal ka Tallinna  (konglomeraat Baltic Sea Group) ja Tartu linnavalitsus (Competitiveness and Innovation in Northen Europe).

 

Täiendav teave

 

2. ELAN-võrgustiku koosolek

7. märtsil toimus Bayeri omavalitsuste Euroopa Büroos ELAN-võrgustiku koosolek.

Koosolekut viis läbi büroo juhataja Kerstin Stuber.

 

Koosoleku külalisesinejaks oli Franz-Xaver Söldner Energia ja Transpordi Peadirektoraadist, kes tutvustas Euroopa Komisjoni ettepanekut   keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutuselevõtuks (COM (2005) 634 final). Poliitika eesmärgiks on parandada õhukvaliteeti, vähendades nitrooksiidide kogust õhus, laiendada turgu nn. puhastele sõidukitele ja arendada nõuetele vastavaid tooteid. Tavakütuse asemel tuleb kasutusele gaas, biokütus, elekter, diiselmootoritele tuleks paigaldada filtrid. Tööstus, keda tootma ärgitatakse, peab olema veendunud, et toodangule on ka turgu, vastasel korral on raske majandusinvesteeringuid leida. Euroopa Liidu finantstoetus aitab langetada uute sõiduvahendite hinda ja mõjutada seeläbi majandust. Õhusaaste vähendamisega panustatakse elanike tervisesse.

Turgu on kavas reguleerida kvootidega. Rohkem kui 3,5 tonni kaaluvate sõidukite puhul kehtestatakse nõue, et avalikku transporditeenust osutavad sõidukid peavad 25% ulatuses hangetest täitma  keskkonnasõbralike sõidukite nõudeid.

 

Sylvain Chevassus (CEMR) kommenteeris, et tegemist on väga kallite sõiduvahenditega ja kohalike omavalitsuste eelarve ei võimalda neid suurtes kogustes osta.

Keskkonnasõbralike transpodivagendite arendamine on poliitiline tahe, praegused ettekirjutused esimene samm mõjutamaks turgu ja hinda. Avaliku sektori ettevõtted ei hakka antud juhul võistlema eraettevõtetega, sest transporditeenuse osutaja saab loa kohalikult omavalitsueselt.

 

Tommy Holm (Rootsi kohalike omavalitsuste ja regioonide liit), palus anda teada, kas üleriigilised omavalitsusliidud osalevad Margot Wallströmi D-plaani  ja kommunikatsiooni Valge Raamatu konsultatsiooniprotsessis.

Debatt ja soov kaasata kohalikke omavalitsusi D-plaani rakendamisse on leidnud kriitikat kui liialt abstraktne ja omavalitsuste rolli ebaselgelt kajastav dokument. Parandusettepanekute teine lugemine leiab aset 7. aprillil Regioonide komitee CONST komisjoni koosolekul.

 

Täiendav teave

 

3. Euroopa Komisjonil kavas vähendada toetust twinning-projektidele.

 

Jeremy Smith, CEMR´i peasekretär, viitab 8. märtsi ringkirjas asjaolule, et uues 2007-2013 eelarve kavas on ühe kolmandiku võrra kärbitud programme “Citizens for Europe” (Kodanikud Euroopale), millest rahastatakse twinning-projekte. See tähendab, et aastal 2007 leiab rahastust vaid 800 sõpruslinnadega seotud projekti. 2006.a astal leidis rahastust 1300 twinning-projekti. 

Jeremy Smith soovitab tugevdada omavalitsuste lobbytööd liikmesriikide kultuuri- ja haridusministeeriumites, et vastavad ministrid toetaksid Euroopa Parlamendi ettepanekut mitte vähendada vastavat fondi. Komisjoni kava näeb ette senise 295 miljoni euro suuruse eraldise vähendamist 234 miljonile eurole perioodiks 2007-2013. Vastavate ministrite kokkusaamine Euroopa Komisjonis leiab aset 21. märtsil.

CEMR´i sekretariaat on valmis täiendavat teavet jagama telefonil: +33 1 44 50 59 59 (Sandra Ceciarini), e-post:Sandra.ceciarini@ccre.org

 

4. Välissuhtlejate seminar “Making Connections”

 

9.-10. märtsil toimus Brüsselis rahvusvaheline kohaliku ja regionaaltasandi rahvusvaheliste  ja Euroopa Liidu alaste suhete koordinaatorte seminar ”Making Connections”. Üritus toimus Regioonide komitees, korraldajateks Soome, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Itaalia, Saksa ja Prantsusmaa kohalike ja regionaalsete omavalitsusliitude Brüsseli kontorid.

Kahel päeval toimusid ettekanded ja arutelud teemadel ”Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused ja Euroopa Liit – mis liiki suhted?” ja  ”Plaan D ja kommunikatsiooni Valge Raamat – dialoog kohalike ja regionaalse tasandiga.”

 

Elmire af Geijerstam, Rootsi kohaliku ja regionaalse omavalitsusliitudu Brüsseli esinduse juhataja, rõhutas kohalike omavalitsuste Brüsseli esinduste olulisust. Brüsseli esindustes töötavad inimesed kannavad erinevaid rolle: nad peavad olema samaaegselt  asutuste juhid, administraatorid, analüütikud, tundma EL programme, vahendama ja vahel ka koordineerima projekte. Samal ajal oodatakse siinsetelt kolleegidelt, nad oleksid ka  visionäärid, oskaksid mõista ja selgitada EL tulevikuarenguid. Kohalike omavalitsuste esindajad on teatud mõttes diplomaadid kohalikul tasandil, oma riikide esindajad Brüsselis ja eelkõige väga head professionaalid.

 

Luc Van den Brande, Regioonide komitee esimene asepresident, selgitas oma sõnavõtus, et Euroopa Liidu poliitikad toetuvad kompromissidele. Eesmärgiks on rahu propageerimine, liidus on suveräänsed nii suured kui ka väikesed maad. Tegutsetakse olukorras, kus diplomaatia on asendunud demokraatiaga. Kahe referendumi ebaõnnestumine näitab, et Euroopa Liit on reaalsetes raskustes.

 

Claus Sörensen, Kommunikatsiooni peadirektoraadi peadirekror, selgitas, et Euroopa Komisjoni sooviks on luua  uus lähenemine EL alsesse tevitustöösse, mis annaks ka lisaväärtust. Selles protsessis on tähtis koht kohalikel omavalitsustel. Lissaboni protsessi eesmärgiks on muuta Euroopa liit konkuremtsivõimeliseks. Selle saavutamiseks tuleb ühendada kõik jõud, üksikodanikud, ettevõted, ametiühingud. Areng on tõestanud, et Euroopa liidu projekt ei õnnestu, kui see haarab vaid keskvalitsusi. Euroopa institutsioonidel ei ole inimestega otsekontakti, tavakodanikke teatakse rohkemomavalitsustasndil. Euroopat on haaranud pessimism ja närvilisus, sest majandusnäitajad ei ole  head. Euroopa poliitilised väärtused on erinevad Ameerikast Indiast Hiinast. Ebakõla arengustes teadvustas Euroopa Komisjon juba 2004.a., kui tehti esimesd ettepanekud kaasata tihedamasse koostöösse regionaalne ja kohalik tasand ning kolmas sektor.

Bürokraatlikul tasandil on 2006. a. juulis vastu võetud kommunikatsioni tegevuskava, kus 50 sisemeedet. Plaan D töötas välja 15 väljapoole suunatud meedet järelemõtlemisajaks. 1. veebruaril 2006 vastu võetud kommunikatsiooni  Valge Raamat määratleb viit peamist kommunikatsiooni töövaldkonda.

 

Demokraatia protsess on eri kultuuride ja tsivisatsioonide suhtlemine, mis võtab aega. Seni pole selleks leidnud õiget töörista. Komisjoni volinikud kohtuvad rahvaga, peavad teledebatte, antakse välja teabematerjali, kuid see kõik on vaid piisk merre. Tähtis on, et kunagi alustatu jätkuks. Aastal 2007 möödub 50 aastat Rooma lepingu sõlmimisest. Iga põlvkond peab võtma tuleviku ees vastutuse ja seda ülesannet tuleb ka täita.

 

Walter Leiterman (Austria Linnae Liit) soovitas kasutada D-plaani rakendamises sõpruslinnu. Selline  suhtlus loob palju otsekontakte, kasutab erinevaid võrgustikke, kaasab ka sotsiaalselt nõrgad grupid. Inimestele jääb eurobürokraatlik sõnum tihti võõraks ja ei mõisteta, millest räägitakse.

 

Ülevaade kahest töötoast:

 

Kuidas Euroopa Liit peaks suhtlema kodanikega, kohalike ja regionaalsete poliitikute ning administratsiooniga?

 

Anne Berg (Norra) selgitas, et Euroopa Liidu poolt on tunda autoritaarset suhtumist kohalikesse omavalitsustesse ja inimestesse. Omavalitsustel tuleb oma huvisid kaitsta, pidada dialoogi Komisjoniga ja selgitada oma poliitikutele neid võimalusi, mida liitu kuuluminbe pakub. Tihti jäävad omavalitsuste poolsed arvamused, seisukohavõtud ja euroteavitustöö tegemata või poolikuks, sest tundub, et mõnes mõttes dubleeriksid ministeeriume. Omavalitsute arvates on Euroopa Liiduga seonduv riikliku tasandi ülesanne. Brüsselist tulevat sõnumit tuleks visualiseerida, et teha see inimestele arusaadavamaks (näiteks internetilehel), kasutada Brüsseli esinduste võimalusi kontaktide loomiseks, konverentside, seminaride korrraldamiseks.  . 

 

Detsentraliseertud koostöö erinevad mudelid – hea praktika ja kogemused.

 

Detsentraliseeritud koostöö hõlmab ennast kohalike ja regionaalsete omavalitsuste välis-, Euroopasuunalist ja rahvusvahelist tegevust, mis on saanud poliitiliseks ja institutsionaalseks reaalsuseks, eriti Regioonide Komitee asutamisest alates ja Maastrichti lepingu järgselt.

 

Töötoa esinejad tutvustasid konkreetseid projekte, mida nende maakonnas/linnas/kogukonnas tehtud. Nt Poolas Murowana Goshlinas, Nowy Tomyśl’is, Joensuus (Põhja-Karjala piiriülesed projektid) ja Vantaas (projektid Nigeerias). Soomes on väliskoostöö kohalike omavalitsuste jaoks vabatahtlik; mida peetakse oluliseks ja mainet tugevdavaks.

 

Poola puhul toodi välja takistused rahvusvaheliste projektide tegemisel ning potentsiaalsed lahendused. Rahvusvaheliste projektide raames asetleidva koostöö kitsaskohtadena nähakse erinevad ootusi,  koostöö baseerumist vaid ühel kokkuleppel ja samaväärsete koostööpartnerite puudumist Poolas (nt ei ole olemas analoogseid organisatsioone, ühendusi). Takistavateks teguriteks on ka suured vahemaad koostööpartnerite vahel, keele- ja finantsbarjäärid, halb Euroopa Liidu raamistiku ja koostöövõimaluste tundmine.

Lahendustena nähakse projekti eesmärkide täpset sõnastamist  ootuste selgitamiseks, välispartneriga sarnaste partnerorganisatsioonide asutamist Poolas ja koostööga tegelevate ametnike toetamist, samuti paremat infootsingut ja paremat finantsplaneerimist partnerite koostöös.

 

Eesti kohalikele omavalitsustele huvipakkuvaim võiks olla  Lissaboni strateegia ja eesmärkide kohalikule tasandile toomine.

 

Elisabeth Langgreni, Rootsi  (Sörmland Regionförbundet) ettekanne Lissaboni strateegia tutvustamisest regionaalsele ja kohalikule tasandile andis ülevaate Sörmlandi maakonna kogemusest Lissaboni strateegia elluviimisel majandusarengu toetamiseks ning regionaalsete ja kohalike võimude kaasamisest efektiivseks teavitamiseks.

 

Projekti põhiline koostööpartner oli regioonitasandi volikogu (Regional Council).

Kohalikul tasandil valiti ettekandjad, st raportöörid Lissaboni strateegiaga haakuvate kohalikul tasandil väljatöötatud indikaatorite mõõtmiseks.

 

Indikaatorid on kuues valdkonnas: majandus, majandusreform, tööhõive, sotsiaalne ühtekuuluvus, säästev areng. Indikaatorite osas antakse aru põhimõttel, et näitajaid oleks võimalik regionaalsel ja kohalikul tasandil võrrelda. Tegemist on nn bottom-up, st alt üles mudeliga.

Mõõdetavad indikaatorid on elanikkonna juurdekasv, uued firmad, väljastpoolt Põhjamaid tulnud töötajad (integratsioonisuunalisus), keskharidusega 20-24-aastased noored ja tööhõive määr 55-64-aastaste hulgas.

 

Edufaktoritena nähakse seostatust olemasolevate arenguprotsesside ja tegevuskavadega,

protsessi “enda omaks” pidamist poliitikute poolt, st poliitikute toetust. Euroopa Liidu  põhimõtteid tutvustatakse rahvarohketes kohtades, näiteks turuplatsil, kus info kõigile kodanikele kergesti kättesaadav ja edastatav. Tähtsaks peetakse ka sidemete loomist teiste regioonidega.

 

Täiendav teave: www.region.sormland.se

Seminari esitlused: http://www.skl.se/artikel.asp?C=3985&A=21537<http://www.skl.se/artikel.asp?C=3985&A=21537

 

5. Euroopa kaevandusregioonide võrgustikust

Euroopa kaevandusregioonide võrgustik ENMR (The European Network of Mining Regions) on INTERREG IIIC programmi kaheaastane projekt (2005-2006), eesmärgiga luua kontakte regionaalsete ja kohalike omavalitsuste, tööstuse, ülikoolide, ametiühingute, mittetulundusühingute, innovatsiooni ja arenguga tegelevate institutsioonide  esindajate vahel tagamaks piirkondade säästlik areng.

Euroopa kaevandusregioonide võrgustik annab välja uudislehte, mis kätte saadav ka digitaalselt.

Lehe väljatrükiks soovitatakse kasutada aadressi:
http://www.enmr.nu/files/newsletter.html

Võrgustiku käimasolevatest projektidest saab ülevaate aadressidel:

University Cooperation - European Mining Masters Courses

MINTOUR - The European Mining Heritage Initiative

AMA's Nordic Mining Forum in London [closed] 

 

Koostas:

 

Anne-Ly Reimaa

 

Rue de Luxembourg, 3

B-1000 Brüssel, Belgia

e-post: annely.reimaa@ell.ee

10.03.2006


29.03.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit