Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2006 Brüssel


23. veebruar – 3. märts 2006
Print

E-nädalakiri 6/2006


Sisukord:

Ülevaade Regioonide komitee  komisjonide tööst 23. veebruaril – 3. märtsini 2006.

1. COTER - territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon

2. ECOS – majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon

3. DEVE – säästva arengu komisjon

4. RELEX – välissuhete komisjon

5. EDUC – kultuuri- ja hariduse komisjon

6. CONST - põhiseaduslike asjade ja Euroopa halduse komisjon

7. Territoriaalne dialoog Regioonide Komitees 1. märtsil 2006. a.

 

 

Ülevaade Regioonide komitee komisjonide tööst

Kuuel päeval 23. veebruarist kuni 2. märtsini toimusid Regioonide Komitees töökomisjonide istungid. Igal komisjonil on umbes 105 liiget, esimees ja aseesimees. Komisjonid spetsialiseerunud järgnevatele valdkondadele – territoriaalne ühtekuuluvus (COTER), majandus- ja sotsiaalpoliitika (ECOS), säästev areng.(DEVE), kultuur ja haridus (EDUC),  põhiseaduslikud küsimused (CONST), välissuhted (RELEX).

Kõikides komisjonides tutvustati 2006. a. tööprogramme. Alljärgnevalt  lühiülevaade käsitletust:

1. COTER komisjoni koosolekul (23.02) esitleti käesoleva aasta prioriteete, kus muuhulgas rõhutati vajadust leida struktuurfondidest  linnapiirkondadesse koonduvate probleemide lahendamiseks (linnade taaselustamine, sotsiaalsete probleemide, eluasemega seotu, majanduslikud ümberkorraldused ja ühistransport). Samuti toetatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust mereressursside majandamisse ja transpordi infrastruktuuri parandamisse.

Koosolekul käsitleti finantsperspektiivide 2006-2013 üle peetavate läbirääkimiste seisu, COTER ja ECOS komisjonide ühisdeklaratsiooni Lissaboni juhtimistsükli kohta viitega kevadisele tippkohtumisele.

2005. a. märtsis kiitsid Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid heaks Euroopa Komisjoni poolt muudetud Lissaboni strateegia, mille kaks peamist eesmärki on saavutada suurem ja pikaajalisem majanduskasv ning luua rohkem ja paremaid töökohti. Kõnealuse deklaratsiooni eesmärgiks on väljendada Regioonide Komitee seisukohta kevadisele Euroopa Ülemkogule Lissaboni strateegiale suurema poliitilise kaalu andmise kohta. Selle üheks väljundiks planeeritakse iga-aastase konverentsi korraldamist Regioonide komitees territoriaalse dialoogi teemal, mis võimaldab arutelusid Lissaboni strateegia kohaliku ja piirkondliku mõõtme üle. Diskussiooni käivitamiseks andis põhjust vähene konsulteerimine kohalike omavalitsuste riiklike reformikavade koostamisel. Lissaboni strateegia riiklikud eesmärgid soovitatakse jaotada piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel ja tugevdada riiklike reformikavade territoriaalsuunitlust.    

Esitleti arvamuse eelnõud uute struktuurfondide linnamõõtme kohta, mida esitles Dr. Michael Häupl, Viini linnapea. Euroopa tuleviku seisukohast on linnade areng otsustava tähtsusega ja seetõttu tuleb arvestada ühenduse kõikides poliitikavaldkondades, eriti ühtekuuluvuspoliitika reformi raames,  linnamõõtme tugevdamisega. Linnapoliitika eest vastutavatele ministritele soovitatakse iga-aastaste kohtumiste korraldamist. Soovitakse, et  linnade käsutuses oleks nende ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid, ehkki uutes struktuurifondides URBAN algatust enam ei ole. Suurbritannia esindaja Flo Clucase ettepanek 2003.a. ühinemislepinguga sätestatud üleminekukorra toimimise tühistamise kohta uute liikmesriikide töötajatele hääletati maha. Soovitati hakata korraldama võistlust kohalikele omavalitustele tiitli “Euroopa teaduslinn” saamiseks, et parandada kõrgkoolide ja teadusasutuste kaasamist piirkondlikul tasandil.

 

Täiendav teave

Komisjoni töödokument: “Ühtekuuluvuspoliitika ja linnad: linnade panus piirkondade majanduskasvu ja tööhõivesse” 23.11.2005. http://europa.eu.int/comm/regional_policy/consultation/urban/index_de.htm

 

 

2. ECOS komisjoni koosolekul (24.02) arutati Lissaboni strateegia elluviimisega seotud riiklike reformiprogrammide sisu üle. ECOS komisjon keskendus uue tööstuspoliitika loomise arutelule, samuti Euroopa demograafilisele tulevikule ja vajadusele tugevdada väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, soovitati neile Euroopa raamprogrammide ja fondide kättesaadavaks tegemist. Moodne Euroopa tööstuspoliitika on majanduskasvu ja töökohtade loomise kava seisukohast kõige olulisem prioriteet. Maailmamajanduses aset leidvate muutuste taustal on Euroopa tööstuse konkurentsipositsioon tugeva surve all.

Raportöör Bozena Ronovicz (Poola) esitles töödokumenti avaliku ja erasektori partnerluse ning riigihangete ja kontsessioonide õiguse alal. Avaliku ja erasektori partnerluse puhul tuleb eelkõige silmas pidada kodanikele osutatud teenuste paremat kvaliteeti, kuid alati ei pruugi see olla parim lahendus. Avalik sektor vastutab PPP-partnerluse puhul infrastruktuuri ja teenuste osutamise eest, eraettevõte tagab rahalised vahendid ja tehnosiirde. Riskid kantakse üle sellele partnerile, kes suudab kõnealuseid riske paemini kontrollida. Partnerlus nõuab osapooltelt vastastikust usaldust ja läbipaistvust, sellele tuleb laheneda mitte ainult õiguslikust, majanduslikust ja tehnilisest aspektist, vaid ka poliitilisest vaatenurgast, sest otsuseid ühisprojektide läbiviimise kohta  teevad avalik ja erasektor demokraatliku hääletusmenetluse kaudu.

 

Euroopa Komisjon on teinud seadusandliku algatuse  ehitustöö ja teenuste kontsessioonide andmise põhimõtete kohta (KOM (2004) 327 lõplik), mis aitab kontsessioone ja riigihankeid teineteisest selgelt eristada ning kehtestaks objektiivsed, mittediskrimineerivatest kriteeriumidest lähtuvad kontsessionääride valiku eeskirjad. See aitab selgelt eristada mõisted “kontsessioon” ja “riigihange” ja  parandaks liikmesriikides hangetel osalevate pakkujate kaitse kvaliteeti, sest kontsessioonid, mille suhtes kehtib ühenduse teisene õigus praegu vaid piiratult (riigihanke kontsessioonidele), jääksid siis ühenduse direktiivide kohaldamisalasse. Seega suureneksid avaliku ja erasektori partnerluse projektide eduväljavaated ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudega rahastatavad projektid saaksid senisest kindlama aluse.

 

Täiendav teave

 

3. DEVE komisjoni koosolekul (27.02) oli keskseks teemaks jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtmise strateegia.

Töögrupi raportöör Grove Vejlstrup (Taani) rõhutas oma sõnavõtus, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulisel määral vastutavad Euroopa Liidu keskkonnapoliitika elluviimise eest. Vajalikud on jõupingutused, mis viivad jäätme kõrvaldamisest säästva poliitikani, mille eesmärgiks jäätmete vähendamine, korduvkasutus, ringlussevõtt ja taaskasutamine. Uues jäätmete raamdirektiivis on jäätmete hierarhia kahandatud kolmetasandiliseks, kus on võrdsustatud korduvkasutamine, ringlussevõtmine ja tasakasutamine. See pälvis Regioonide komitee kriitika, kus tõdeti, et „end-of waste” kontseptsiooni sisseviimisel ja määratlemisel võivad olla kahjulikud tagajärjed toodetele, mida enam ei käsitleta jäätmetena ning neile ei kehti korralduste tegemise õigus ja käitlemiskohustus. Raportöör kutsus ülesse „ahela lõpu” kontseptsiooni asemel hindama olelustsüklil põhinevat mõtteviisi. Jäätmetekke vältimine on olnud palju aastaid jäätmehoolduspoliitika tähtsaim eesmärk, kahjuks pole selle praktikasse viimisel erilist edu saavutatud.

 

Wim van Gelder, Hollandi delegaat, esitles ettepanekut  Euroopa INTERREG-projektide raames omandatud teadmiste ja kogemuste tutvustamise kohta suurõnnetuste likvideerimise juhtimisest kohalike omavalitsuste poolt. Pärast looduskatastroofe on Euroopa kodanikukaitse teema aktuaalne. Oluline on INTERREG-programmide abil loodud teadmiste ja kogemuste laialdane levitamine ja teabevahetuse parandamine piiriülestes piirkondades, mis omavad olulist lisaväärtust kõigi jaoks. Tegutsemine kriisiolukorras on kohalike omavalitsuste pädevuses, haldusalaste otsuste tegemine linnapea kätes.

 

Täiendav teave

 

4. RELEX komisjonis (28.02) oli arutlusel arvamuse eelnõu teemal „Kodanikuühiskonna dialoog Euroopa Liidu ja kandidaatriikide vahel”. Raportöör Isidoro Gottardo (Friuli-Venezia piirkonna volikogu liige, Itaalia) kinnitas soovi luua ühine nõuandekomitee Türgi kohalike asutustega, kuid selleks pole täies ulatuses realiseeritud vajalikke meetmeid. Erilist tähelepanu tuleb koostöös Türgiga pöörata võrdsete võimaluste tagamisele ja naisühenduste osatähtsuse suurendamisele. Kodanikuühiskonna dialoogi rahastamiseks on Euroopa Komisjon 2006.a. eraldanud 40 miljonit eurot. Euroopa Liidu ja Türgi linnade vahelise partnerluse edendamiseks tuleks rohkem kaasata Regioonide komitee liikmeid.  Nii Türgi kui Horvaatia peaksid rohkem panustama Euroopa Liidu alusväärtuste  toimimisviisi kui poliitikate tundmisesse.

 

Komisjoni esimees Roger Kaliff (Rootsi) rõhutas, et komisjoni üks prioriteetidest on  Bulgaaria ja Rumeenia eeldatav liitumine 2007.a. jaanuaris ning 2005.a. oktoobris alanud läbirääkimised Horvaatia ja Türgiga. RELEX komisjon hoolitseb Rumeenia ja Bulgaaria vaatlejate osalemise eest Regioonide komitee töös. 2006.a. luuakse Lääne-Balkani töögrupp, tähelepanu pöörtakse ka naaberriikide poliitikale. Tähelepanu juhiti asjaolule, et Horvaatia on hiljuti välja tulnud sõjaseiskorrast Balkani piirkonnas.

2006.a. teises pooles tõuseb taas päevakorda Põhjadimensioon, mis hõlmab Põhja- ja Baltimaid, k.a. Norrat ja Islandit  ning koostööd Venemaaga. Soomet huvitavad Barentsi mere nafta ja gaasivarud.

Kritiseeriti Türgi kodanikuühiskonna nõrkust. Vaja on luua mehhanism, mis tagaks püsiva dialoogi. Türgil tuleb üle võtta maaelu arengu, naiste võrdseid õigusi ja Lissaboni strateegiat puudutavad poliitikad. Küprose esindaja  kritiseeris ametnike ametissenimetamise korda Türgis. Saksamaa esindaja tuletas meelde, et Türgi pole Ankara, olukord ja kultuuritaust provintsides hoopis erinev. Siiamaani kehtivad Türgis sundabielud, samuti on probleeme vähemusrahvustega,  pole piisavalt koole. Suhetes Türgiga on väga tähtis kultuuridimensioon ja vastastikune austus ning tunnustamine. Alles siis saadakse dialoogiga edasi minna.

 

Täiendav teave

 

5. EDUC komisjoni koosolek (01.03), kus esimees soomlane Jyrki Myllyvirta, rõhutas 2006.aasta tööprogrammi tutvustades, et komisjoni eesmärk on muuhulgas aidata kaasa teadmistepõhise ühiskonna arengule.

Aasta 2008 on kuulutatud kuultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaks. Selle aasta konkreetsemad eesmärgid on suurendada kultuuridevahelist dialoogi toetavate programmide ja meetmete nähtavust ja ühtsust, kaasata sellesse noori ja rõhutada kultuuride panust euroopalikku eluviisi ja ennetada rassistlikke ja ksenofoobseid hoiakuid. Raportöör Andras Matis (Ungari) rõhutas Euroopa Liidu kodanikele lähemale toomise algatust. Euroopa Liidu temaatikat on käsitletud liialt retoorilisel tasandil, teave peaks olema paremini mõistetav. Selleks on vaja  lihtsaid ja napisõnalisi sõnumeid ning toetada väiksemaid kohalikke algatusi. Suuremate projektide kaudu on võimalik jõuda laiema avalikkuseni.

 

Arutati elukestva õppe vajalikkust. Sellega on seotud liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta, kus rõhutatakse kutseõppe ja hariduse alaste kogemuste vahetamise olulisust ning kultuuride lähendamise võimalust välismaal töötamise või õppimise kaudu. Välismaised töökohad ja koolitus pakuvad ideaalset keskkonda kultuuriliste erinevuste ja omaduste võrdlemiseks. Inimesi tuleks motiveerida reisima välismaal õppimise eesmärgil. Erasmus programmi abil on üle 1 000 000 noore inimese viibinud ülikooliõpingute jooksul osaliselt teistes liikmesriikides ja seeläbi teadvustatud Euroopa kodakondsust.

 

Christa Tallberg (Rootsi) rõhutas, elukestvas õppes on kõige suurem probleem motiveerimata inimestega. Euroopa  põhipädevused elukestvas õppes hõlmavad kaheksat valdkonda: emakeele- ja võõrkeelteoskus, matemaatiline ja infotehnoloogiline pädevus, õppimisoskus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, ettevõtlikkus ja kultuuripädevus. Oluline on mitme võõrkeele oskus, samuti ebasoodsas olukorras olevate inimeste toetamine.

 

Täiendav teave

 

6. CONST komisjoni koosolek (02.03) keskendus kolmele teemale: Margot Wallströmi D-plaan, vähemuste kaitse ja raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus.

Euroopa Komisjoni esindaja Sörensen (Margot Wallströmi kabineti liige) esitles D-plaani sisu. Euroopa Komisjon võttis 1. veebruaril 2006 vastu valge raamatu Euroopa teabevahetuspoliitika kohta. Plaani elluviimisel pannakse dialoogile kõikide institutsioonidega ja valitsustega. Inimesed vaidlustavad Euroopa Liidu vajalikkust. Teavitustööks napib personali ja raha, inimeste informeerimiseks on  oluline diskusioonide algatamine, oluline on sarnaste väärtushinnangute rõhutamine.  Ohtlikud on ülinatsionalistlikud suunad, inimesi ei huvita samuti steriilselt poliitilised debatid. Tähtis on selgitada, mida tehakse Brüsselis. D-plaani õnnestumisel on võtmesõnaks entusiasm.

Raportöör Mercedes Presso (Piedemonti regiooni president, Itaalia) rõhutas, et Regioonide komitee ei ole nõus põhiseaduse lepingust loobumise mõttega ja kutsub üles lõpetama ratifitseerimine 2009.a. Euroopa teabevahetuspoliitika Valgel raamatul puudub poliitiline visioon ja on seetõttu vaid töövahend. Kogukondade aktiivsel kaasamisel Euroopa küsimustesse on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel vaja materiaalseid vahendeid.

Diskussiooni käigus avaldati seisukoht, et euroteavitustöö  on keskvalitsuste ülesanne. D-plaan pole piisav, sest sellel puudub turundusplaan. Inimesed on eelkõige huvitatud tööst ja töökohti loovad liikmesriigid, mitte Euroopa.

 

Läti esindaja Valdis Liepin¨ rõhutas oma sõnavõtus  euroskepsise vähendamise olulisust endistes Nõukogude Liitu kuulunud riikides, kus endist NSVL-i samastatakse Euroopa Liiduga.

 

Boris Sovic, Maribori linnapea (Slovakkia) ja Eberhard Sinner , Baierimaa tööhõive ja Euroopa Asjade minister (Saksamaa) esitlesid arvamuse eelnõud vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika teemal. Rõhutati rahvusvähemuste integreerimist hariduse kaudu ja anda sisserändajatest peredele kasutada munitsipaalkortereid. Teemaks oli ka mustlasvähemuse olukord liikmesriikides, kus esitleti nende integreerimist edendavaid projekte liikmesriikides.

 

Komisjoni esimees Antonio Paiva (Portugal) pööras  liikmete tähelepanu Viinis 7.märtsil toimuvale seminarile teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus vähemuste õiguste kaitsesse Euroopa Liidus”. Kõnealusel üritusel saavad osaleda vaid 25 CONST komisjoni liiget.

 

Andreas Schieder (Austria) esitles arvamuse eelnõud kolmandate riikide kodanike ühtse integratsioonikava kohta. Euroopa Liidus ei tohiks hakata võidutsema nn. piirav lähenemine ja et õigusaktide koostamisel lahtutakse inimõigustest, nii nagu need on määratletud ühenduse õigustikus ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Samuti on soovituslik luua keskne arvutisüsteem, kus on liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibijate või väljasaatmist ootavate kolmandate riikide kodanike isikuandmed. Üksikute liikmesriikide täitevasutustel peab olema kõnealusele süsteemile juurdepääs ja nad peavad olema kohustatud tegema vajalikku andmesisestust.

 

Täiendav teave

Valge Raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta

 

 

7. Territoriaalne dialoog Regioonide Komitees

 

1. märtsil leidis Regioonide Komitees aset kõrgetasemeline poliitiline kohtumine – Territoriaalne dialoog, mille sisuks regionaalne ja kohalik dimensioon Lissaboni strateegias.

Günther Verheugen, Euroopa Komisjoni asepresident ettevõtluse ja tööstuse alal,  kritiseeris oma sõnavõtus vähest  Euroopa avatud turu poliitikat maailmakonkurentsi tingimustes. Euroopa peab pühenduma tööjõu kulu vähendamist nõudvale tootmisele, tehnoloogilisele kvaliteedile, kõrgetele keskkonnastandarditele ja haridustaseme tõstmisele. Lähiaastate võtmesõnaks saab konkurentsivõime.  Enam tähelepanu tuleb pöörata väike ja keskmise suurusega ettevõtetele. Integratsioonis on suur jõud, kus saame oma jõupingutused mitmekordistada.

Käsitlemist leidis ka struktuurfondide osa Lissaboni strateegia rakendamises ja ühtekuuluvuspoliitika osa selles. Danuta Hübner selgitas oma sõnavõtus 2005.a. juulis sõnastatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärke: muuta Euroopa Liit atraktiivseks investeerimis- ja tööpaigaks, panustada konkurentsivõimesse, innovatsiooni, luua uusi paremaid töökohti ja taastada Euroopa täielik tööhõive.

Tähtis on mõelda strateegiliselt õieti, mitte teda vaid kosmeetilisi muutusi. Lissaboni strateegia on liikmesriikide ühine visioon, kuidas tugevdada liidu majanduslikku tulevikku. Programmi elluviimisesse tuleb julgemalt kaasata regionaalseid ja kohalikke partnereid.

Kevadiseks Euroopa Ülemkoguks on komisjon välja töötanud neli prioriteeti: investeerimine teadmistesse ja innovatsiooni, äripotentsiaali kasutamine, eriti väike ja keskmiste ettevõtete näol, toimetulek globaliseerumise ja vananeva elanikkonnaga, efektiivne ja  integreeritud Euroopa Liidu energiapoliitika. Väikeettevõtluse toetamiseks on avatud aastast 2007 JEREMIE initsiatiiv.

 

Täiendav teave

 

Danuta Hübneri kõne

 

Koostas:

 

Anne-Ly Reimaa

 

Rue de Luxembourg, 3

B-1000 Brüssel, Belgia

e-post: annely.reimaa@ell.ee

03.03.2006


13.03.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit