Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2006 Brüssel


6.-10. veebruar 2006
Print

E-nädalakiri 5/2006 

Sisukord:

1. Regioonide Komitee  poliitiliste gruppide  esimeeste valimistest
2. Regioonide Komitee 63. täiskogu istungist
3. Euroopa Parlamendi PES grupi üldhuviteenuste alane seminar
4. Puiduteemaline näitus Euroopa Parlamendis
5. VADEREGIO võrgustiku konverents "Local meets Europe" Euroopa Parlamendis
6. ELAN võrgustiku koosolek
7. Eurostati kodulehekülg Euroopa regioonidest
8. Soome Kuntaliitto Brüsseli esindusele valitud uus juht
9. Komisjoni aruanne töötajate vabast liikumisest
10. Euroopa Komisjonil biokütuste strateegia
11. Konverentsid, seminarid, muu info

1. Regioonide Komitee poliitiliste gruppide esimeeste valimistest

Regioonide Komitees jätkub  fraktsioonide nädal, kus poliitilised grupid korraldavad kohtumisi ning seminare järgmise täiskogu istungjärgu ettevalmistamiseks.

Euroopa Sotsialistide Erakond  (PES) kinnitas 3. veebruaril Regioonide Komitee juhatuse liikmekandidaadiks prantslase Michel Delabarre, Dunkerque`i linnapea, endise . Poliitilise grupi juhiks valiti Piedemonte (Itaalia) regiooni esinaine Mercedes Presso.

Luc van Brande, Belgia Senati ja Flaami Parlamendi liige, valiti 6. veebruaril Euroopa Rahvapartei (EPP) grupi poolt Regioonide Komitee juhatuse liikmekandidaadiks. Friuli Venezia Giula valiti tagasi EPP grupi presidendiks.

Täiendav teave

2. Regioonide Komitee 63. täiskogu istungist

15-16.veebruaril toimub Brüsselis Regioonide Komitee 63.täiskogi istung, kus valitakse ka komitee uus president  2006-2010.a. valimisperioodi esimeseks pooleks. Presidenditoolile kandideerivad nii sotsialistide grupi (PES) kandidaat Michel Delabarre, kui ka senaator Luc van Brande (EPP grupp). Valimised toimuvad neljapäeval, 16.veebruaril kell 9 hommikul Euroopa Parlamendi hoones, kus toimub ka kogu plenaaristung. Regioonide Komitees on 317 liiget, president osutub valituks, kui saab rohkem kui 50% liikmete häältest, ehk vähemalt 159 häält.

Tõenäoliselt valitakse Michel Delebarre, Regioonide Komitee sotsialistide grupi esimees, Regioonide Komitee uueks presidendiks perioodil 2006-2008. PES on Regioonide Komitee suurim poliitiline grupp, suuruselt teisel kohal on EPP  120 alalise liikmega. Euroopa demokraatide ja liberaalide liit ALDE on suuruselt kolmandal kohal 49 alalise liikmega ja UEN-EA (Nations-European Alliance – Rahvusriikide Euroopa eest) on 16 alalist liiget. Ametist lahkuv president Peter Straub esindab EPP poliitilist gruppi.

Istungil esitleb Austria välisasjade riigisekretär Hans Winkler eesistumisperioodi prioriteete, Franco Frattini, Euroopa Komisjoni asepresident, puudutab oma kõnes Haagi programmi elluviimist puudutavaid küsimusi.

Täiendav teave

3. Euroopa Parlamendi PES grupi üldhuviteenuste alane seminar

7. veebruaril toimus Euroopa Parlamendis PES  (Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon)  grupi seminar “Üldhuviteenused: kelle juhtimisel? Euroopa siseturg või avalik sektor?”. Lissaboni strateegia rakendamisega kaasnevad strukturaalsed reformid (Euroopa siseturgude avamine ja turgude koordineerimine) on kaasa toonud juriidilisi probleeme ja ebakindlust teenuste osutamisel. Sellega seonduvalt korraldas sotsialistide fraktsioon  avaliku arutelu Euroopa Komisjoni Valge raamatu ning avalike-ja erateenuste arengute üle Euroopa Liidus. Arutelu juhtis PES grupi ekspertgrupi esinaine, Euroopa Parlamendi saadik Ieke van der Burg.

Arutlusel oli Komisjoni aruanne teenuste siseturu olukorra kohta /KOM(2002) 441 (lõplik), mis  sisaldab ülevaadet arvukatest takistustest, mis tõkestavad või aeglustavad liikmesriikidevaheliste teenuste arendamist, eelkõige selliste teenuste puhul, mida osutavad teenuste valdkonnas valdavalt tegutsevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Aruandes jõutakse järeldusele, et kümme aastat pärast siseturu kavandatud lõpuleviimist eksisteerib eesmärgiks seatud Euroopa Liidu integreeritud majanduse ning Euroopa kodanike ja teenuseosutajate poolt kogetava reaalsuse vahel endiselt suur lõhe. Loetletud takistused mõjutavad väga mitmesuguseid teenuste osutamisega seotud tegevusi nende põhjuseks on sageli halduskoormus, piiriülese tegevusega seonduv õiguskindluse puudumine ning vastastikuse usalduse puudumine liikmesriikide vahel.

Üldhuviteenuste puhul hõlmab direktiiv üksnes neid teenuseid, mida osutatakse majanduslikel kaalutlustel, s.t üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Lisaks on direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teatud üldist majandushuvi pakkuvad teenused, näiteks transpordi valdkonnas, ning päritoluriigi põhimõtet ei kohaldata teatavate muude üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, näiteks postiteenuste suhtes.

Avaliku huviga seotud oluliste põhjuste mõiste on järk-järgult välja arendanud Euroopa Kohus oma kohtupraktika käigus. Lisaks asutamislepingu artiklis 46 sätestatud avalikule korrale, avalikule julgeolekule ja rahvatervisele on Euroopa Kohus näiteks juba tunnustanud, et töötajate, tarbijate, teenuste kasutajate kaitse, sealhulgas patsientide ohutuse, ning hariduse suhtes kõrgete nõuete kindlustamine, keskkond (sealhulgas linnakeskkond ja asulaplaneerimine), loomade tervis, intellektuaalne omand, rahvusliku ajaloolise ja kunstipärandi säilitamine või sotsiaalpoliitika eesmärgid, kultuuripoliitika, meedia mitmekesisuse säilitamine ja riigikeele edendamise poliitika on avaliku huviga seotud olulised põhjused.

Avalikud teenused on teenused, mis on tagatud ja rahastatavad riigi ametiasutuste poolt sotsiaalsetel, hariduslikel või kultuurilistel eesmärkidel. Sinna kuuluvad haridus, kultuur, audio-visuaalsektor, tervishoid, sotsiaalteenused, tööhõive (sealhulgas töötajate ajutised töösuhted ja kutsekoolitus), vee jaotamine ja puhastamine, energiajaotus, jäätmehooldus ja keskkonnakaitse.

Püstitav küsimus – kas Euroopa suudab kaitsta ja parandada majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda globaliseerumise kontekstis, paneb muretsema praeguse põlvkonna  tuleviku pärast. Euroopas võib eristada Lääne-, Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopat – mis on nende standardid teenuste osas? Kas defineerida standardid või  teha nimekiri vajalikest teenustest, mis oleks ajarohke, kulukat eksperditööd nõudev ja lõppkokkuvõttes mõttetu tegevus?. CEMR-i peasekretäri Jeremy Smith’i sõnul pole kohalike eripärade arvestamine protektsionism. Välja töötamist vajaksid teenuste osutamise üldprintsiibid, mis annavad võimaluse teenuste hindamiseks. Vahet tuleb ka teha majanduslike ja mittemajanduslike huvide vahel, kõike on sama definitsiooni alla raske koondada.

Täiendav teave: PES grupi positsioonid „Üldhuviteenuste tulevik Euroopas”
CEMR-i positsioon üldhuviteenuste kohta

4. Puiduteemaline näitus Euroopa Parlamendis

7.-9. veebruarini  korraldas Euroopa Paneeli Föderatsioon (European Panel Federation = EPF) ja Euroopa Puidutööstuste Konföderatsioon (The European Confederation of woodworking industries = CEI-Bois) Brüsselis Euroopa Parlamendis  näituse „ Takista kliimamuutusi: kasuta puitu” (Tackle climate change: use wood!). Näituse korraldamise mõte on seotud kliimamuutustega, mis teeb järjest aktuaalsemaks vajaduse kasutada puitu kui CO2 (süsinikdioksiidi) siduvat materjali ühiskonna säästlikus arengus. Juhtimaks avalikkuse ja Euroopa Parlamendi liikmete tähelepanu antud teemale korraldasid CEI-Bois ja EPF vastavateemalise näituse Euroopa Parlamendis. Näituse võõrustajateks  olid prantsuse Euroopa Parlamendi liikmed Catherine Guy-Quint (eelarvekomisjoni ja sotsialistide fraktsiooni liige) ja Gérard Onesta, Euoopa Parlamendi asepresident, roheliste fraktsiooni liige).  Avamisel osalesid kõik EPF liikmed erinevatest Euroopa maadest, s.h AS Repo Vabrikud juhatuse esimees Stephan Germuth.

AS Repo Vabrikud on suurim melamiinkattega puitlaastplaadi tootja mööblitootjatele Balti- ja Põhjamaades ning üks suurimaid eksportööre Eestis. AS Repo Vabrikud on oluline tööandja Ida-Virumaal andes tööd 580 töötajale.

Puitlaastplaate toodetakse Püssis 1974. aastast. Aastal 1995 erastati riiklik aktsiaselts Püssi Puitlaastplaatide Kombinaat AS Repo poolt ja ettevõte kannab sellest ajast nime AS Repo Vabrikud. Detsembris 2003 ostis ettevõtte enamusaktsiad ¦veitsi investeerimisfirma Sorbes AG. Augustist 2005 on ¦veitsi omanikud ettevõtte ainuomanikud

Täiendav teave
Täiendav teave 2

5. VADEREGIO võrgustiku konverents "Local meets Europe" Euroopa Parlamendis

9. veebruaril toimus VADEREGIO võrgustiku konverents "Local meets Europe" . Konverentsi eesmärgiks oli tutvustada avaliku sektori rolli vastutustundliku ettevõtluse arendamisel.

Projekti juht Kyla Brand tutvustas lühidalt projekti eesmärke. Ettevõtete ühiskondlik vastutus on  Euroopa Liidu ametlike poliitikate osa, mis viitab ettevõtete ühiskondlikule vastutusele kui ühele Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet tõstvale faktorile.  Euroopa Liidu Lissaboni strateegia eesmärgiks on aastaks 2010. kujundada Euroopa Liidust konkurentsivõimeline dünaamiline teadmistel põhinev majanduskeskkond, mis on võimeline jätkusuutlikuks majanduslikuks arenguks luues rohkem ja paremaid töökohti ning sotsiaalse sidusust.

Vastutustundlik ettevõtlus (Responsible Entrepreneurship) on esimesena ÜRO poolt sõnastatud kontseptsioon, mis tunnistab erasektori rolli jätkusuutliku arengu saavutamisel ja seda, et ettevõtted saavad toimida majanduskasvu soodustaval ja konkurentsivõimet tõstval viisil, tagades samal ajal keskkonnakaitse ja olles sotsiaalselt vastutustundlik. Samasisuline on ka ettevõtte ühiskondliku vastutuse (CSR – Corporate Social Responsibility) mõiste.

CSR ei ole ellu kutsutud aval sektori poolt, see on algselt ärisektori poolne initsiatiiv koostööks ärisektori ja riigi (avaliku sektori) vahel, püüdes panustada jätkusuutlikku arengusse. CSR kaudu püütakse, et erinevad osapooled (ettevõtted, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid) mõistaksid ettevõtete ühiskondliku vastutuse sisu. Vastutustundlik ettevõtlus ühiskonna tasandil aitab kaasa sotsiaalse sidususe suurenemisele ja on  seotud ettevõtluskultuuri ja ettevõtlikkuse arendamisega. Paljud Euroopa suured ettevõtted on juba aktsepteerinud CSR põhimõtteid. Vastutustundlik ettevõtlus on majanduse konkurentsivõime mõjutaja ja aitab kaasa jätkusuutlikuma ühiskonna/elukeskkonna loomisele riigis. Vastutustundlik ettevõtlus on Euroopas ja ka mujal maailmas üha suuremat tähelepanu pälvimas ning saamas üheks oluliseks ettevõtlusega seotud teemaks.

Parimate omavalitsustena vastutustundliku ettevõtluse edendamisel tunnustati 2005.aastal Narva linnavalitsust ja Järvakandi vallavalitsust.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on Eestis 2005-2006 aastal toimuv mittetulunduslik projekt. Projekti Eestipoolsed projektijuhid on Elina Rääsk ja Triinu Gröön.

Täiendav info: www.csr.ee  ja www.europa.eu.int/comm/csr

6. ELAN võrgustiku koosolek

8. veebruaril toimus Prantsuse Linnapeade Assotsiatsiooni (AMF) Brüsseli esinduses ELAN võrgustiku koosolek. Koosoleku keskseks teemaks oli Euroopa Komisjoni asepresidendi Margot Wallströmi D-plaani arutelu. CEMR on kaasatud konsultatsioonidesse, kuidas ja kui suurel määral saaksid kohalikud omavalitsused olla kaasatud D-plaani elluviimisesse. Üldine seisukoht oli, et omavalitsustest ei tohiks teha europropaganda vahendit. D-plaan, mille märksõnadeks on demokraatia, dialoog, diskussioon ja detsentraliseerimine,  püüab jälgida subsidiaarsuse põhimõtet ja leevendada tekkinud pingeid, mis seotud Euroopa põhiseaduslepingu hääletamise läbikukkumisega Madalmaades ja Prantsusmaal. Üleriigilised omavalitsusliidud on valmis osalema dialoogis komisjoniga, kuid koostöös tuleb leida mõlemaid osapooli rahuldav tasakaal.

Arutlusel oli ka 7. veebruaril PES grupi teenuste direktiivi käsitlenud seminar Euroopa Parlamendis. Hollandi omavalitsusliidu esindaja Frank Hiltermanni sõnul on seda teemat  raske ühise ja reglementeeritud direktiiviga reguleerida, kohalikele omavalitsuste volikogudele tuleks jätta suurem otsustusõigus üldhuviteenuste osutamisel.

7. Eurostati kodulehekülg Euroopa regioonidest

Euroopa Liidu statistikabüroo Eurostat on avaldanud kodulehekülje ”Regioonide portree”  faktidega EL regioonidest, kus võib leida fakte 254 regioonist. Kodulehekülg on jätk 1993-2001. aastal avaldatud ja REGIO peadirektoraadi poolt rahastatud publikatsiooniseeriale.

Täiendav teave: http://forum.europa.eu.int/irc/dsis/regportraits/info/data/en/index.htm

Eestit kajastav lehekülg: http://forum.europa.eu.int/irc/dsis/regportraits/info/data/en/ee_national.htm

8. Soome Kuntaliito Brüsseli esindusele valitud uus juht

Lauri Lamminmäki, Soome Kuntaliito Brüsseli alaline esindaja  lahkub käesoleva aasta juunis  ametist. Uueks esindajaks on valitud Hannele Häkkinen, kes võtab augustis Soome kohalike ja regionaalsete omavalitsuste liidu esinduse  juhtimise üle.

9. Komisjoni aruanne töötajate vabast liikumisest

8. veebruaril avaldatud Euroopa Komisjoni aruandes, mis on kooskõlas ühinemislepinguga,  toob komisjon esile Euroopa Liidu uutest riikidest vanadesse liikmesriikidesse liikuva tööjõuga seotud statistika ja kogemused pärast ELi laienemist 2004. aasta mais. Selle eesmärk on anda faktiline alus, mis aitab liikmesriikidel otsustada, kas säilitada riiklikud tööturupiirangud töötajate vaba liikumise suhtes.

Aruandes väidetakse, et töötajate liikumine Kesk-ja Ida-Euroopa liikmesriikidest Euroopa Liidu vabadesse liikmesriikidesse on enamasti avaldanud positiivset mõju. Riikides, mis pärast 2004. aasta maikuud piiranguid ei kohaldanud, on majanduskasv olnud kiire, tööpuudus on vähenenud ning tööhõive suurenenud. Üleminekukorda kohaldanud 12 liikmesriigis viitavad tõend sellele, et nendes riikides esines rohkem soovimatuid kõrvalmõjusid, nagu näiteks deklareerimata töötamist ja fiktiivseid füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Uute liikmesriikide (EL10) kodanikud moodustasid alla 1% tööjõust kõikides riikides, v.a Austrias, kus nende osa 2005. aastal oli 1,4% ja Iirimaal (2,0% 2005. aastal). Riiklike piirangute otsene mõju töötajate liikumise kontrollile olnud väike. Töötajate liikuvust kujundavad pakkumise ja nõudlusega seotud tegurid.

2003. aasta 16. aprillil allakirjutatud ühinemislepingu kohaselt on liikmesriikidel kuni 30. aprillini 2006 aega otsustada, kas lõpetada riiklike piirangute rakendamine töötajate vaba liikumise suhtes ELis.

Mais 2004 kehtestasid kõik vanad liikmesriigid (EL15), v.a Iirimaa, Rootsi ja Ühendkuningriik, piirangud kaheksast Kesk- ja Ida-Euroopa uuest liikmesriigist pärit töötajate suhtes. Kolm uut liikmesriiki (Ungari, Poola ja Sloveenia) kehtestasid omapoolsed piirangud vastassuunalise tööjõuvoo suhtes. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimir ¦pidola sõnul on liikmesriikidel õigus otsustada üleminekukorra jätkamise üle, kuid soovitab nimetatud riikidel siiski tõsiselt kaaluda üleminekukorra säilitamise vajalikkust. Käesolev aruanne tõestab, et töötajate vaba liikumine ei ole häirinud Euroopa Liidu vanade liikmesriikide tööturu toimimist.

Täiendav teave
Täiendav teave 2

10. Euroopa Komisjonil biokütuste strateegia

Euroopa Komisjon võttis 8.veebruaril  vastu biokütuste strateegia, et hoogustada kütuste tootmist põllumajanduslikest toorainetest. Biokütuste suurenenud kasutamine vähendaks Euroopa sõltuvust fossiilkütuse impordist, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid, luues uusi turustusvõimalusi talupidajatele ja avades uusi majanduslikke võimalusi mitmel arengumaal.  Põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Mariann Fisher Boeli sõnul on hiljutised Vene gaasi impordiga seotud lahkarvamused  rõhutanud Euroopa energiavarustuse iseseisva toimetuleku suurendamise tähtsust. Kõnealuses strateegias tuuakse välja seitse poliitikavaldkonda eesmärgiga koondada meetmed, mida komisjon võtab biokütuste tootmise ja kasutamise edendamiseks. Komisjoni eesmärgiks on ka , et meetmeid, mis hõlmavad ELi suhkrureformiga seotud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna suhkruprotokolli riike, saaks kasutada bioetanooli tootmise arendamiseks.

Biomassist – taastuvast loodusvarast – toodetavad biokütused asendavad otseselt transpordis kasutatavaid fossiilseid kütuseid ning neid on võimalik hõlpsasti kasutusele võtta mootori toitesüsteemis.

Biokütuste sektori toetamine pakub samuti uusi sissetulekuvõimalusi maapiirkondades ja aitab kaasa Lissaboni tegevuskava elluviimisele, arendades pikaajalisi asendusaineid fossiilsetele kütustele.

Täiendav teave

11. Konverentsid, seminarid, muu info

21. veebruaril toimub Brüsselis Rootsi alalises esinduses EL juures seminar teemal „Sotsiaalselt motiveeritud uurimisplatvormid – avalikud organisatsioonid ja ühiskondlikud huvigrupid osalemas Euroopa Liidu teadustöö agendas”.

Euroopa Liidu liikmesmaades on tekkinud idee moodustada sotsiaalselt motiveeritud uurimusplatvormid  (Societally Motivated Research Platforms – SMRP), mis oleksid  osa seitsmenda teaduse, tehnoloogia arengu raamprogrammist ning annaksid võimaluse kaasata poliitikakuid programmi tegevustesse.

Seitsmes raamprogramm on kavandatud aastateks 2006–2013 ja  peaks parandama kuuenda suurimat viga – vähendama asjaajamise bürokraatiat.

16.-18. mail toimub Brüsselis kolmeteistkümnendat korda tööhõive nädal „Employment Week 2006”, korraldajaks Euroopa Komisjoni  tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste peadirektoraat. Ürituse jooksul toimub konverents, näitused, diskussioonid ja projektide esitlused. Üle kogu Euroopa oodatakse tuhandet osalejat.

Täiendav teave: www.employmentweek.com

13.-17. veebruarini toimuvad Flaami televisioonis Eesti päevad. Televisioonimaja kohvikus pakutakse eesti toite.  Lisaks näidatakse kohvikus taustaks ETV
saateid.  17. veebruaril keskpäeval esineb telemajas Brüsseli eesti koor.

21.-24. veebruarini toimub Euroopa Parlamendis eesti klaasikunstniku Meeli Kõiva-Vällo näitus ”Reactive River”. Näituse võõrustajaks on Europarlamendi saadik Marianne Mikko. Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 88. aastapäevale.

Koostas:

Anne-Ly Reimaa
Rue de Luxembourg, 3
B-1000 Brüssel, Belgia
e-post: annely.reimaa@ell.ee
10.02.2006


14.02.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit