Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2006


Korraldatud jäätmetevedu optimeerib prügiveole tehtavaid kulutusi
Print

30. jaanuar 2006, BNS Newswire. Korraldatud jäätmetevedu ja Tallinna linna jäätmeveopiirkondadeks jagamine vähendab prügiveoautode poolt tekitatavat liikluskoormust ning müra- ja õhusaastet ja ennetab keskkonna prahistamist.

Abilinnapea Olga Sõtniku sõnul on korraldatud jäätmeveo eesmärgiks liita kogu elanikkond jäätmeveoga ning seeläbi ennetada keskkonna prahistamist. "Oluline aspekt on jäätmeveo teenuse kvaliteedi parandamine ja teenuse hinna kontrollimine," ütles Sõtnik. "Tänu
paremale jäätmeveo logistikale vähenevad prügiveole tehtavad transpordikulud, mis teeb prügiveoteenuse elanikele soodsamaks."

Konkreetses jäätmeveo piirkonnas jäätmeveo ainuõigust omav jäätmevedaja vastutab oma piirkonnas jäätmemahutite ümbruse korrashoiu ja puhtuse eest prügivedamisel.

"Keskkonna prahistamist väldib eelkõige see, et korraldatud jäätmeveoga liitumine on
kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Tallinna haldusterritooriumi piires," rõhutas Sõtnik

(Olmejäätmete valdaja on korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub
suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik).

Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul, kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on
korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine ja mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.

Linnavalitsuse korraldusega antakse kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveo ainuõigus prügiveofirmadele, kes tegid parimad pakkumised Tallinna Keskkonnaameti 5. septembril 2005 väljakuulutatud avaliku konkursi "Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud
jäätmeveoks Tallinna linna viies jäätmeveopiirkonnas.

Nömme kahes piirkonnas tegi parima pakkumise AS Ragn Sells, Pirital OÜ Resk, Mustamäel Szolnoki piirkonnas Adelan Prügiveod AS ja Tallinna vanalinnas AS Cleanawayle. Tallinna linna nimel volitatakse jäätmeveo lepinguid allkirjastama keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits.

Lepingu järelevalvet teostab Tallinna Keskkonnaamet ja Tallinna Keskkonnaameti allüksus Munitsipaalpolitsei. Vedaja kohustub sõlmima jäätmekäitluslepingud veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega ja tagab jäätmevaldaja vajadustele vastava
jäätmemahutite tühjendamissageduse.

Linnaosa ajalehes avaldatakse teade vedajale antud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse kohta, milles on näidatud vedaja nimi, aadress ja vedaja ainuõiguse kestus, jäätmeveo teenustasud ning asjaolu, et kõik veopiirkonnas asuvad jäätmevaldajad loetakse korraldatud
jäätmeveoga liitunuks.


Tallinna pressiteenistus
Tallinnapressiteenistus@tallinnlv.ee


01.02.2006

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit