Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Ülevaade kohtumisest Riigikogu fraktsioonide esindajatega
Print

13.12.05, ELL. Informatsioon ELL juhatuse 13. detsembri 2005. a koosolekule Riigikogu fraktsioonide 9. detsembri 2005. a teabepäevast ELL büroos teemal “Ökoloogiline maksureform” (ÖMR) ja Riigikogu poolt vastu võetud keskkonnatasude seadusega seonduvast

Riigikogu poolt osalesid infopäeval Taavi Veskimägi, Riigikogu aseesimees, kes oli ka teabepäeva moderaator, Eiki Nestor ja Jaanus Männik, rahanduskomisjon, Jaanus Tamkivi ja Küllo Arjakas, keskkonnakomsjon,  Henn Pärn, majanduskomisjon ja Riigikogu Riigikogu Kantselei pressi- ja infoosakonna juhataja Tõnu Kaljumäe.

Eesti Linnade Liidu poolt osalesid Aivar Nigol, Võru abilinnapea, Vabariigi Valitsusega peetavate eelarveläbirääkimiste keskkonna töörühma kaasesimees,  Allar Aron, Kunda linnapea, Villu Liiv Saue LV keskkonna- ja  maakorralduse spetsialist, Jüri Võigemast, Orm Valtson, Tiit Kirss, Irja Alakivi ja Kaidi Roots ELL büroost.

Kuulati komisjonide esindajate sõnavõtte ja seisukohti ökoloogilise maksureformi arendamise ning keskkonnatasude seaduse eelnõu menetlemise läbiviimisest.

Toodi välja:

J. Männik:

1.  Riigikogu keskkonnakomisjon tegi suhteliselt eelnõu menetlemise alguses otsuse katkestada seaduse eelnõu menetlemine, kuid hiljem muutis oma otsust. Igal juhul lõppmenetlus läks liiga kiireks ja eelnõu võeti vastu liiga kiiresti, kuigi tõenäoliselt jõuti mõistliku kompromissini.

2.  Keskkonnaministeeriumi käitumine ei vastanud kohalike omavalitsuste ootustele. Komisjonile esitati ebatäpset informatsiooni kohalike omavalitsustega ja üleriigiliste omavalitsusliitudega kokkulepete saavutamise kohta.

3.  Keskkonnatasude seaduse vastuvõtmise järel, käesoleva aasta lõpul, moodustavad keskkonnatasud 0,3 % SKP-st.

4.  Keskkonnatasudel on kasvatav ja majanduslikult mõtlema panev mõju.

5.  Keskkonnatasud võiksid käia märksõna alla “muud koormised”.

E. Nestor:

1. Murelikuks teeb

a)  see, mis Eestis maksustamise valdkonnas toimub. Otseste ja kaudsete maksude osakaal peaks olema ligikaudu võrdne. Eestis moodustavad otsesed maksud ~1/3 ja kaudsed maksud ~2/3.
b)  see, et riigimaksude osakaal on vaesele inimesele suurem kui rikkale.

2. Kogutav raha peaks minema kõik sinna tagasi kust kogutakse, s. o keskkonnakaitse + sotsiaalse keskkonna kaitse.

3. Keskkonnatasude seadust ei ole õnnestunud rahanduskomisjonis menetleda. Menetles keskkonnakomisjon. Sellist seadust peaks menetlema mõni muu ministeerium, mitte keskkonnaministeerium.

4. Seaduse eelnõu tase on olnud kõigi aegade viletsaimate hulgast.

5. Praegu ei toimu ÖMR. Alles tuleb arutama hakata, mis on ökomaksu “uba”.

H. Pärn:

Seaduse eelnõu juurde ei kuulunud arvestatava tasemega mõjude analüüsi. Täielikult puudus seaduse eelnõu teiste seadustega koosmõju analüüs. Pretsedenditu on aasta lõpus sellist eelnõu vastu võtta, anda ministrile sellised volitusnormid ja sätestada keskkonnatasude tõus vahemikena. Mõju ettevõtetele, eriti väikeettevõtetele analüüsimata.

Keskkonnatasude seaduse eelnõu arvelt oli teatud summa riigieelarvesse planeeritud ja asi tehti ära.

Keskkonnavaldkonnas on eesmärgid mõõdetavad. Strateegiajuttudest üksi ei piisa. Riigil on 80 strateegiat, ent riigieelarve loogikasse nad pole oma jälge jätnud.

J. Tamkivi: Keskkonna alal ei saa palju erinevaid eesmärke olla. Vabas ühiskonnas juhitakse protsesse läbi raha. Ükski ettevõte uksi kinni panema ei pea. Tegemist oli eelarvega seotud seadusega ja see võeti vastu.

Jüri Võigemast esitas ELL poolse nägemuse Power Point presentatsiooni kujul, milles kajastus nii see, miks teema on kohalike omavalitsuste seisukohast oluline, kui ka loogikavead praegu toimuvate protsesside läbiviimisel. Ettekandes käsitleti ka kohalike omavalitsuste ootusi. Samuti toodi välja küsitavused, mida tekitab kiirustamine keskkonnatasude tõstmisel, mis kaugeltki pole ökoloogiline maksureform, milleks seda on nimetama hakatud, kui ka mitmeid seni veel lahendamata probleeme ja vastamata küsimusi. Teema ja olukorra näitlikustamiseks toodi ka mõned diagrammid ja tabelid (keskkonnatasude tõus aastatel mõnede komponentide osas aastatel 1993-2001 ja kavandatav tõus aastateks 2006-2009, samuti näiteid juba toimunud muutustest põhjavee kasutamise valdkonnas jne.

Endiselt on saavutamata kontseptsioonide üle läbirääkimine ministeeriumiga. Üleriigilised omavalitsusliidud soovivad, et vähemalt 10% vahenditest, mis keskkonnainvesteeringute vahendite üldise vajaduse, 15 miljardit EEK, juures tähendab 1,5 miljardit  eelarvevahendeid oleks tulubaasis. Keskkonnaministeerium ei soovi sellest aru saada.

Riigikogu poolt täpsustati, et keskkonnaministeerium prognoosib juba praegu vajalike vahendite mahuks aastani 2013 mahus 25 miljardit.

T. Veskimägi: Ükski EL liikmesriik ei jaksa enam täita kõiki EL nõudeid ja norme. Kas meie oleme ainsad, kes kinnitavad, et see on võimalik?

Aivar Nigol: Kohalikud omavalitsused vajavad selgust KOV kohustuste mahtudes ja ülesannete ning vahendite mahu jaotuses riigi ja omavalitsuste vahel. Kohalikud omavalitsused ei saa kanda vastutust EL ees võetud kohustuste täitmise osas.

Üleriigiliste omavalitsusliitude ettepanekuid seaduse eelnõu menetlemisel ei arvestatud. Need peaksid jääma jätkuvalt läbirääkimiste objektiks, kuni saavutatakse mõlemaid osapooli rahuldavad, nii keskkonnakaitseliselt kui ka elanikkonna sotsiaalse kaitse seisukohast vastuvõetavad lahendused.

Riigikogu teabepäeva hinnati mõlema osaleva poole poolt kasulikuks ja vajalikuks. Korrapärased kohtumised võiksid kujuneda heaks tavaks.

Ökoloogilise maksureformi teema käsitlemine on kavas ka Linnade ja valdade päeva keskkonnaseminaril 16. veebruaril kell 14.30, mis toimub Viru hotellis.

 OTSUSTATI:

  1. Võtta informatsioon teadmiseks.
  2. Pidada vajalikuks teema jätkuvat käsitlemist, seisukohtade konkretiseerimist  ja läbirääkimisi keskkonnaministeeriumiga kõne all olevas valdkonnas.

Kokkuvõtte koostas: I. Alakivi

ELL ökoloogilise maksureformi teemadel


13.12.2005

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit