Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Maaomavalitsused on linnadest lapsesõbralikumad
Print

TALLINN, 6. detsember, BNS - Maaomavalitsused kulutavad lastele aastas keskmiselt tuhat krooni rohkem kui linnad, selgub statistikaameti analüüsist.

Ajavahemikul 2001-2003 kulutas Eesti keskmine omavalitsus aastas lapse kohta keskmiselt 10.831 krooni, selgub statistikaameti väljaandest "Linnad ja vallad arvudes 2005".

Uuring jagab omavalitsused lastele tehtud kulutuste põhjal kolme gruppi: kõrge, keskmise ja madala lapsesõbralikkusega omavalitsused. Esimesse (kus lapse kohta kulutati üle 12.357 krooni aastas) kuulus 60, teise ehk keskmike gruppi 103 ning kolmandasse ehk madala lapsesõbralikkusega (kus lapse kohta kulutati aastas alla 9305 krooni) 78 omavalitsust.

Kõrge lapsesõbralikkusega omavalitsused kulutasid aastatel 2001-2003 lapse kohta aastas keskmiselt 14.915 krooni, kusjuures maaomavalitsused keskmiselt 15.022 ning linnad 14.102 krooni. Teise gruppi kuuluvad omavalitsused kulutasid sel ajavahemikul lapsele aastas keskmiselt 10.703 krooni, sealhulgas maaomavalitsused keskmiselt 10.731 ja linnad 10.580 krooni.

Madala lapsesõbralikkusega omavalitsused kulutasid aastatel 2001-2003 lapse kohta keskmiselt 7859 krooni aastas, sealhulgas linnad keskmiselt 7579 ja maaomavalitsused 7915 krooni.

Uuringust selgub, et sel ajavahemikul kasvasid linnades omavalitsuse kulutused ühele lapsele keskmiselt 2700 ja maaomavalitsustes keskmiselt 2000 krooni aastas.

Piirkonniti muutusid sel ajavahemikul lapsesõbralikumaks Põhja-Eesti ning Järvamaa omavalitsused, lapsesõbralikkus langes Lääne-Eestis.

Samuti märgivad uuringu koostajad, et sel ajavahemikul parandasid linnad lapsesõbralikkust rohkem kui vallad, eriti kasvas satelliitlinnade ja väikelinnade lapsesõbralikkuse tase.

Aastatel 2001-2003 tõusis lapsesõbralikkus märgatavalt 11 linnas ja 38 maaomavalitsuses ning langes oluliselt kolmes linnas ja 46 maaomavalitsuses. 25 linnas ja 118 maaomavalitsuses püsis lapsesõbralikkus stabiilsena.

Omavalitsuse lapsesõbralikkuse arvutamisel liidetakse kogu kohaliku omavalitsuse panus lastesse ja lastega peredesse, sealhulgas näiteks koolidele, laste päevahoiule, peretoetustele, transpordile ning saadud summa jagatakse omavalitsuse territooriumil elavate kuni 18-aastaste laste arvuga.

Analüüsi koostajad märgivad, et linnades ei olnud lapsesõbralikkus ennustatav ühegi kohaliku omavalitsuse taustanäitajaga. Valdades seevastu oli täheldatav tugev seos omavalitsuse jõukuse ja inimeste sissetulekute vahel ning jõukamad vallad olid ka lapsesõbralikumad.

Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee

Baltic News Service


08.12.2005

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit