Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


EMSL kutsus omavalitsusi kodanikuühenduste arengule kaasa aitama
Print
21.11.2005, BNS Newswire. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) saatis nädalavahetusel kirja Eesti 227 valla- ja linnavalitsusele, tehes ettepanekuid, kuidas need saavad kaasa aidata oma territooriumil tegutsevate kodanikuühenduste arengule.

Kirjas kutsub EMSL omavalitsusi üles koostama ja järgima selgeid põhimõtteid ühenduste kaasamiseks ja rahastamiseks, sõlmima nendega lepinguid avalike teenuste osutamiseks ning koostama keskkonnaaruandeid.

„Nii rahvusvahelised kui ka Eesti-sisesed uuringud on näidanud Eesti kodanikuühenduste kiiret arengut viimastel aastatel, kuid omavalitsuste kaupa on pilt väga erinev,“ ütles EMSLi juhataja Kristina Mänd. „Oma kirjaga soovime juhtida nii uute kui ka jätkama valitud omavalitsusjuhtide tähelepanu võimalustele, millega nemad saavad ühenduste arengut soodustada.“

Ühenduste areng ei ole eesmärk omaette, vaid võimalus kohalikku elu paremaks muuta, lisas Mänd. „Inimeste kaasamise ja kuulamisega saab ennetada probleeme ning kui omavalitsus seda ei tee, on see tohutu inimeste raiskamine,“ ütles ta. „Ka avalike teenuste puhul pole peaküsimus, kas neid pakub avalik sektor või mittetulundusühing, vaid kuidas nende kvaliteeti tõsta ning kogemused on näidanud, et ühendused suudavad seda sageli teha paremini.“

Kui riigi tasandil reguleerib suhteid kodanikuühenduste ja võimuorganite vahel 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon ning selle rakendamise tegevuskava, siis kohalikul tasandil on neid küsimusi võimalik lahendada omavahel läbi rääkides ja kokku leppides, sõnas Mänd.

„Oluline on, et põhimõtted oleksid läbi mõeldud, paika pandud ning kõigile ühtsed ja selged, vältimaks juhuslikkust ja korruptsiooni.“

Ettepanekud tuginevad EMSLi sel sügisel korraldatud kahele erakondade avalikule kuulamisele ning kõigis maakondades läbi viidud kodanikuühenduste jätkusuutlikkuse hindamistele. Selle raames arutati ühendustega nende majanduslikku elujõulisust, tegutsemisvõimet, mainet, poliitika mõjutamist, teenuste osutamist ning infrastruktuuri.

Hindamiste tulemused on kokku võetud 24.-25. novembrini toimuvaks IV Eesti kodanikuühiskonna konverentsiks välja antavas raamatus „Vabaühenduste arengust Eestis 2005“.

EMSL on Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste katusorganisatsioon. Eesti mittetulundussektor tähendab enam kui 10 000 vabaühendust ja sama palju korteriühistuid, kus töötab kokku ligi 30 000 inimest, lisaks neile tuhandeid
vabatahtlikke ja ühenduste liikmeid. Eesti mittetulundussektor on rahvusvahelise indeksi põhjal Kesk- ja Ida-Euroopas jätkusuutlikem.

Lisainfo:

Kristina Mänd
EMSLi juhataja
5690 9754
kristina@ngo.ee

Pressiteate koostas:
Urmo Kübar
urmo@ngo.ee

Kirja tekst:

Lugupeetav vallavanem/linnapea ja volikogu esimees,

Õnnitleme teid valimistulemuste puhul, mis andsid teile mandaadi
omavalitsuse juhtimiseks ning soovime jõudu ja kordaminekuid selles
töös.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on sellel
sügisel korraldanud kaks erakondade avalikku kuulamist, 15
maakondlikku kodanikuühenduste jätkusuutlikkuse hindamist, tegelenud
ühenduste riigieelarvelise rahastamise skeemide ning
kaasamispõhimõtete väljatöötamisega. Nendest tulenevalt sõnastame
mõned nõuanded, mida söandame nimetada kodanikuühenduste ootusteks
kohalikele omavalitsustele.

Nii Eesti-sisesed kui ka rahvusvahelised uuringud, rääkimata
igapäevastest kontaktidest ühendustega, näitavad Eesti
kodanikuühiskonna kiiret arengut viimastel aastatel. Mullune USA
Rahvusvahelise Arengu Agentuuri indeks asetas Eesti kodanikuühendused
Kesk- ja Ida-Euroopas ning Euraasias jätkusuutlikkuselt esikohale. Edu
on taganud just süsteemne ja tasakaalustatud, kõigi osapooltega läbi
räägitud lähenemine, mis on realiseerunud Eesti Kodanikuühiskonna
Arengukontseptsioonis (EKAK) ning selle rakendamise tegevuskavas
( http://www.ngo.ee/247/ ). See on loonud soodsa keskkonna ühenduste arenguks,
millele aga igal omavalitsusel on oma territooriumil võimalik
omakorda kaasa aidata. Muidugi ei ole ühenduste areng eesmärk
omaette, vaid küsimus on kohaliku elu paremaks tegemises, mis on nii
ühenduste kui omavalitsuste ühine eesmärk.

Järgnevad ettepanekud ei käi kitsalt ühegi valdkonna ega piirkonna
kohta – neis oskavad teile kindlasti head nõu anda vastavas
valdkonnas või kohapeal tegutsevad ühendused. Meie nõuanded
puudutavad üldisemaid kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid
aktuaalseid küsimusi, millest sõltub kodanikuühiskonna areng
tervikuna ja igal pool ning millele õigel ajal tähelepanu pööramine
võimaldab hoida ära probleemide tekkimist tulevikus.

1. Kaasamine. Soovitame omavalitsustel töötada välja oma põhimõtted
ja reeglid ühenduste kaasamiseks otsustusprotsessidesse või võtta
aluseks ühenduste ja Riigikantselei koostöös valmivad kaasamise head
tavad ( http://www.ngo.ee/4537/ ). See tagab kõigile osapooltele selguse,
protsessi läbipaistvuse ning aitaks välistada korruptsiooni ja
kaasamise juhuslikkust, sõltuvalt parajasti omavalitsusi või ühendusi
juhtivatest isikutest. Eesmärk ei ole kaasata kõiki kõikjale, samuti
ei pea selle tulemusena sündima otsused, millega kõik rahul on. Küll
aga on vajalik enne otsustamist konsulteerida nendega, keda otsus
puudutab ning kel on sel alal kogemusi ja pädevust, et arutada ja
ennetada otsuse võimalikke tagajärgi ning leida lahendused, mis
sobivad kohalike eesmärkidega. Seega on kaasamise aluseks
omavalitsuse prioriteedid, mille arutamisesse ja paikapanemisse tuleb
samuti kodanikke ühenduste läbi kaasata.

2. Rahastamine. Samad prioriteedid peaksid olema aluseks ka ühenduste
rahastamiseks omavalitsuste poolt – kui ühendus tegutseb
avalikes huvides ning kohapeal prioriteetsete eesmärkide
saavutamiseks, on ka nende tegevuse toetamine põhjendatud.
Omavalitsusel on võimalik ühendusi finantseerida projektitoetustena
(suunatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks) ja tegevustoetustena
(rahastatakse pikaajalisematele eesmärkidele suunatud tegevusi),
samuti mitterahaliste vahenditega (nt. ruumide ja tehnika kasutada
andmine, vabatahtlik tööjõud, koolitused jms). Mida selgemad,
lihtsamad ja ühtlasemad on kohapeal kasutatavad rahastamisskeemid,
seda parem. Seepärast oleks ka siin mõistlik need põhimõtted ja
reeglid sõnastada. Rahastamisel peab lähtuma ka ühenduse sõltumatuse
säilimisest ning aruandekohustusest.

EKAKi rakendamise ühiskomisjoni volitustega on EMSL tegelenud
ühenduste riigieelarvelise rahastamise võimalike skeemide
väljatöötamisega, selle töö esialgseid tulemusi tutvustame 2006.
aasta talvel kõigis maakondades.

3. Teenuste tellimine ühendustelt. Avalike teenuste sisseostmine
ühendustelt on üks olulisemaid viise, kuidas omavalitsus saab sektori
arengule oma piirkonnas kaasa aidata. Küsimus ei ole selles, kes
teenuseid osutab, vaid kuidas tõsta teenuste ja nende läbi kohaliku
elu kvaliteeti. Nagu on näidanud senine praktika, on ühendused sageli
seejuures avalikust sektorist inimlähedasemad, paindlikumad, loovamad
ja efektiivsemad. Ka siin peavad aluseks olema kohalikud
prioriteedid, millest lähtudes saaks otsustada, milliseid teenuseid
peaks osutama omavalitsus ise ning milliseid on otstarbekas
ühendustelt sisse osta või milliseid ühenduste poolt juba osutatavaid
teenuseid toetada. Teenuse sisseostmisel ühenduselt tuleb järgida
põhimõtet, et teenuse tellija tasub kõigi selle osutamiseks vajalike
kulutuste eest ning see peab toimuma lepingute põhjal.

Detsembris korraldab EMSL sel teemal ka seminari, selle jaoks
materjali kogudes oleme tänulikud, kui leiate umbes veerand tundi
aega, et vastata aadressil http://www.ngo.ee/teenused/
mõnele küsimusele oma kogemustest teenuste delegeerimisel.

4. Keskkonnaaruannete koostamine. Kutsume kohalikke omavalitsusi üles
koostama oma tegevuse keskkonnaaruandeid ning nendest tulenevalt
otsima võimalusi säästlikumaks tegutsemiseks. Keskkonnaaruanne
tähendab, et lisaks tegevusaruandele (kas saavutati endale seatud
eesmärgid?) ja finantsaruandele (kas seda tehti rahaliselt
otstarbekalt?), mõõdetakse ka, kui suur on tegevuse koormus
keskkonnale. Kutsume omavalitsusi olema siin eeskujuks teistele
piirkonnas tegutsevatele organisatsioonidele (olgu avalikus, era- või
kolmandas sektoris). Säästev toimimine saab alguse väikestest asjadest
kontoris (nagu paberi, vee, elektri ja kütuse mõistlik kokkuhoid,
prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine jms), jõuab aga välja kogu
omavalitsuse territooriumil toimuva tegevuse keskkonnamõjuni. Just
säästvuse põhimõttest lähtudes saadame ka selle kirja e-postiga,
mitte paberil ja ümbrikus.

Kui soovite, oleme neis ning teistes kodanikuühiskonda ja
mittetulundussektorit puudutavates küsimustes rõõmuga valmis teie
küsimustele vastama ning arutelu jätkama. Siin kirjas käsitletud
teemadele keskendub ka 24.-25. novembril 2005 Tallinnas Sokos Hotel
Viru konverentsikeskuses toimuv IV Eesti kodanikuühiskonna
konverents, kus heameelega näeksime ka teid või kedagi teie majast.
Lisainfot konverentsi kohta ja registreerida saab
http://www.ngo.ee/konverents/

Tervitades

Kristina Mänd
EMSLi juhataja


21.11.2005

Kommentaare: 0
Loe kommentaare ja lisa oma arvamus

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit