Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Omavalitsusliidud keskkonnatasude seaduse eelnõust
Print

11. november 2005, ELL (+ BNS-i uudis ja ministeeriumi vastulause). Üleriigilised omavalitsusliidud said Riigikogu keskkonnakomisjonilt ametliku vastuse seoses keskkonnatasude seaduse eelnõu lugemisega Riigikogus ja liitude poolt oktoobri lõpus esitatud protestiga kavandatavate keskkonnatasude tõusu ja jaotuse korra muudatuste vastu.

Keskkonnakomisjoni vastuses märgitakse, et komisjon on edasi lükanud keskkonnatasude seaduse eelnõu teise lugemise, eesmärgiga anda Keskkonnaministeeriumile aega enne teist lugemist selgitada seaduseelnõu põhiseisukohti ja eesmärke ning nende seotust riigieelarve, kohalike omavalitsuste eelarvete ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

Omavalitsusliidud protestisid oma pöördumises peaasjalikult ökoloogilise maksureformi nime all kavandatavat ligi miljardi krooni mahuni küündivat keskkonnatasude jäika ja kiirkorras läbiviidavat ümberkorraldamist, mis seab löögi alla kohalikud omavalitsused ja mõjutab elanike toimetulekut.

Samuti juhtisid omavalitsused tähelepanu, et seaduse eelnõus kavandatakse keskkonnatasude (sisuliselt siiski maksude) kaudu kogutavate vahendite ümberjaotamist riigi ja kohalike eelarvete vahel selliselt, et kaotajaks on kohalike omavalitsuste eelarved.

Eelnõu kohaselt kavatsetakse näiteks sätestada muudatus kohalike omavalitsuste eelarvete kahjuks võrreldes senikehtivaga maavarade kaevandamisõiguse tasu osas.  Kui seni laekus kohaliku omavalitsuse eelarvetesse 70 protsenti tasust, siis uue eelnõu kohaselt 50 protsenti. Seejuures näeb seaduseelnõu ette ka enamikule maavaradele umbes kahekordse kaevandustasu tõusu.

Omavalitsusliidud protestivad ka saastetasu kolmekordistamisega 1. jaanuarist 2006. Kui seni oli saastetasu maksumuseks tavajäätmete osas 30 krooni tonn, siis eelnõu kohaselt hakkab see olema uuest aastast 90 krooni  tonn.

Eelnõu kohaselt peaks uute maksumääradega keskkonnatasude seadus hakkama kehtima 2006. aasta 1. jaanuarist.

Omavalitsusliidud näevad probleemi ka selles, et Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogusse menetlemiseks suunatud keskkonnatasude seaduse eelnõu ei ole olnud kooskõlastamisel Eesti Linnade Liidus ega Eesti Maaomavalitsuste Liidus.

Kuna menetletava seaduse eelnõuga kavandatakse olulisi ümberkorraldusi, mis mõjutavad kohalike omavalitsuste tulubaasi ja leibkondade eelarveid ning mõjusid riigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale tervikuna ei ole piisavalt  põhjalikult uuritud ega avalikkusele tutvustatud, siis ei pea  omavalitsusliidud võimalikuks seaduse vastuvõtmist ilma kõiki üksikasju  hõlmavate läbirääkimisteta ja seaduse eelnõu avalikustamiseta e-Õiguses ja  massiteabevahendites ning mõjude ja võimalike tagajärgede kohta lisauuringute läbiviimiseta.

Omavalitsusliitude pöördumises juhiti tähelepanu, et Euroopa Liit ei reguleeri eelnõus kehtestatud keskkonnatasude kehtestamist, kehtestamise korda ega muid keskkonnatasudega seonduvaid küsimusi. Eestil ei ole ka  otseseid siduvaid kohustusi ega üleminekuperioode keskkonnatasude osas, välja arvatud kasvuhoonegaasidega kauplemise direktiiviga seoses. Ajal kui Eestis elab suur osa elanikkonnast allpool vaesuspiiri või selle lähedal,  tähendab kaudse maksukoormuse lisandumine sellele osale elanikkonnast märgatavat koormuse kasvu perekonna eelarvele.

Kaidi Roots
Linnade Liidu pressiesindaja
56 622 811, 694 34 23
kaidi@ell.ee

*

Keskkonnatasude seaduse teine lugemine lükkub edasi

TALLINN, 11. november, BNS - Riigikogu keskkonnakomisjon lükkas edasi proteste tekitanud keskkonnatasude seaduse eelnõu teise lugemise, et anda keskkonnaministeeriumile aega eelnõu põhiseisukohtade ja eesmärkide selgitamiseks.

Linnade Liidu teatel saatis keskkonnakomisjon neile ametliku vastuse omavalitsusliitude oktoobri lõpus tehtud pöördumisele, millega protesteeriti keskkonnatasude seaduseelnõu menetlemise vastu praegusel kujul.

"Kuna menetletava eelnõuga kavandatakse olulisi ümberkorraldusi, mis mõjutavad kohalike omavalitsuste tulubaasi ja leibkondade eelarveid ning mõjusid riigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale tervikuna ei ole piisavalt põhjalikult uuritud ega avalikkusele tutvustatud, siis ei pea omavalitsusliidud võimalikuks seaduse vastuvõtmist," märgitakse pöördumises.

Keskkonnakomisjon kinnitas vastuses, et eelnõu menetlemisel on aeg maha võetud, et täiendavalt selgitada eelnõu eesmärke ning nende seotust riigieelarve, kohalike omavalitsuste eelarvete ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

Üleriigilised omavalitsusliidud protesteerivad eelnõuga järgmise aasta algusest kavandatud keskkonnatasude tõstmise ja nende jaotuse korra muudatuste vastu. Kui seni laekus kohaliku omavalitsuse eelarvetesse 70 protsenti tasust, siis uue eelnõu kohaselt 50 protsenti. Seejuures näeb seaduseelnõu ette ka enamikule maavaradele umbes kahekordse kaevandustasu tõusu.

Omavalitsuste hinnangul toob see kaasa omavalitsuste tulubaasi vähenemise, kuna maavarade kaevandamistasude oluline tõus sunnib ettevõtjaid tootmist koomale tõmbama ning samas väheneb ka omavalitsusele laekuv maksuosa.

Omavalitsusliidud protestivad ka saastetasu kolmekordistamise vastu alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Kui seni oli saastetasu maksumuseks tavajäätmete osas 30 krooni tonn, siis eelnõu kohaselt hakkab see olema uuest aastast 90 krooni tonn.

Omavalitsusliidud näevad probleemi ka selles, et valitsuse poolt riigikogusse menetlemiseks suunatud keskkonnatasude seaduse eelnõu ei ole olnud kooskõlastamisel Linnade Liidus ega Maaomavalitsuste Liidus.

Valitsus kiitis keskkonnatasude seaduse eelnõu heaks tänavu 8. septembril. Seaduse eesmärgiks on koondada ühte terviklikku õigusakti seni eri seadustes ja nende rakendusaktides sätestatud keskkonnatasude rakendamise alused, nende arvutamise, maksmise ja laekunud raha kasutamise, kontrollimise ja aruandluse regulatsioonid. Samuti määrab seadus kindlaks keskkonnakasutuse tasulisuse ulatuse ja saastetasumäärad kuni aastani 2009.

Kui seni oli kaevandamisõiguse tasu määr fikseeritud maapõueseaduses, siis nüüd on keskkonnatasude seaduse eelnõus sätestatud tasu alam- ja ülempiir ning otsuse tasu konkreetse suuruse osas teeb valitsus oma määrusega.

Näiteks on maapõueseaduses põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määr fikseeritud tasemel seitse krooni tonni kohta. Uue seaduse eelnõus on tasu alampiir kuus ja ülempiir 20 krooni tonni kohta.

Turba kaevandamisõiguse tasu on praegu kuus krooni tonni kohta. Keskkonnatasude seaduse eelnõus on turba puhul tasu alampiir üheksa ja ülempiir 20 krooni tonni kohta.

Liiva ja kruusa puhul on eelnõus tasumäärade alam- ja ülempiirid vastavalt 3,4 ja 20 ning 4,0 ja 25 krooni kuupmeetri kohta. Praegu kehtiv liiva tasumäär on 10 krooni ja kruusal 12 krooni kuupmeetri kohta.

Tallinna toimetus, tel +372 610 8827, majandus@bns.ee

Baltic News Service

Vastukaja:

Keskkonnatasude seaduse teine lugemine lükkub edasi
16:55, 11. november 2005


NB! Lisatud keskkonnaministeeriumi seisukoht.

TALLINN, 11. november, BNS - Riigikogu keskkonnakomisjon lükkas edasi proteste tekitanud keskkonnatasude seaduse eelnõu teise lugemise, et anda keskkonnaministeeriumile aega eelnõu põhiseisukohtade ja eesmärkide selgitamiseks, teatas Linnade Liit.

Liidu teatel saatis keskkonnakomisjon neile ametliku vastuse omavalitsusliitude oktoobri lõpus tehtud pöördumisele, millega protesteeriti keskkonnatasude seaduseelnõu menetlemise vastu praegusel kujul.

"Kuna menetletava eelnõuga kavandatakse olulisi ümberkorraldusi, mis mõjutavad kohalike omavalitsuste tulubaasi ja leibkondade eelarveid ning mõjusid riigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale tervikuna ei ole piisavalt põhjalikult uuritud ega avalikkusele tutvustatud, siis ei pea omavalitsusliidud võimalikuks seaduse vastuvõtmist," märgitakse pöördumises.

Keskkonnakomisjon kinnitas vastuses, et eelnõu menetlemisel on aeg maha võetud, et täiendavalt selgitada eelnõu eesmärke ning nende seotust riigieelarve, kohalike omavalitsuste eelarvete ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

Eelnõu ette valmistanud keskkonnaministeeriumi teatel aga ei vasta Linnade Liidu teade tõele ning riigikogu keskkonnakomisjon ei ole eelnõu teist lugemist edasi lükanud. "Keskkonnaministeerium on seni suutnud edukalt oma seisukohti kaitsta ning seaduse menetlemine käib," kinnitas ministeeriumi nõunik Eva Kraav BNS-ile saadetud teates.

Tema sõnul pole õige ka Linnade Liidu väide, nagu muudaks keskkonnatasude seaduse vastuvõtmine oluliselt kohalike omavalitsuste tulubaasi. "Esiteks moodustavad keskkonnatasud kohalike omavalitsuste tulubaasist vaid ühe protsendi. Teiseks kasvavad kohalikele omavalitsustele vee erikasutusõiguse tasust ja maavarade kaevandamisõiguse tasust laekuvad summad kokku ligemale 50 miljoni krooni võrra," selgitas ta.

Sihtotstarbeliselt kohalike omavalitsustele jäätmekäitluseks suunatav olmejäätmete saastetasu summa on Kraavi sõnul tõenäoliselt ligemale kümne miljoni krooni võrra suurem kui 2005. aastal - seega kohalike omavalitsuste tulubaasis keskkonnatasude summa kasvab kolmandiku võrra.

Kraav märkis, et eelnõus on tehtud ka mõningaid järeleandmisi - näiteks kõrgemargiliste maavarade kaevandamisõiguse tasumäärade tõus, mis oli algselt oli kavandatud 2006. aasta peale, jagati nüüd ära 2006. ja 2007. aasta peale.

Üleriigilised omavalitsusliidud protesteerivad eelnõuga järgmise aasta algusest kavandatud keskkonnatasude tõstmise ja nende jaotuse korra muudatuste vastu. Kui seni laekus kohaliku omavalitsuse eelarvetesse 70 protsenti tasust, siis uue eelnõu kohaselt 50 protsenti. Seejuures näeb seaduseelnõu ette enamikule maavaradele umbes kahekordse kaevandustasu tõusu.

Omavalitsuste hinnangul toob see kaasa omavalitsuste tulubaasi vähenemise, kuna maavarade kaevandamistasude oluline tõus sunnib ettevõtjaid tootmist koomale tõmbama ning samas väheneb ka omavalitsusele laekuv maksuosa.

Omavalitsusliidud protestivad saastetasu kolmekordistamise vastu alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Kui seni oli saastetasu maksumuseks tavajäätmete osas 30 krooni tonn, siis eelnõu kohaselt hakkab see olema uuest aastast 90 krooni tonn.

Omavalitsusliidud näevad probleemi ka selles, et valitsuse poolt riigikogusse menetlemiseks suunatud keskkonnatasude seaduse eelnõu ei ole olnud kooskõlastamisel Linnade Liidus ega Maaomavalitsuste Liidus.

Valitsus kiitis keskkonnatasude seaduse eelnõu heaks tänavu 8. septembril. Seaduse eesmärgiks on koondada ühte terviklikku õigusakti seni eri seadustes ja nende rakendusaktides sätestatud keskkonnatasude rakendamise alused, nende arvutamise, maksmise ja laekunud raha kasutamise, kontrollimise ja aruandluse regulatsioonid. Samuti määrab seadus kindlaks keskkonnakasutuse tasulisuse ulatuse ja saastetasumäärad kuni aastani 2009.

Kui seni oli kaevandamisõiguse tasu määr fikseeritud maapõueseaduses, siis nüüd on keskkonnatasude seaduse eelnõus sätestatud tasu alam- ja ülempiir ning otsuse tasu konkreetse suuruse osas teeb valitsus oma määrusega.

Näiteks on maapõueseaduses põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määr fikseeritud tasemel seitse krooni tonni kohta. Uue seaduse eelnõus on tasu alampiir kuus ja ülempiir 20 krooni tonni kohta.

Turba kaevandamisõiguse tasu on praegu kuus krooni tonni kohta. Keskkonnatasude seaduse eelnõus on turba puhul tasu alampiir üheksa ja ülempiir 20 krooni tonni kohta.

Liiva ja kruusa puhul on eelnõus tasumäärade alam- ja ülempiirid vastavalt 3,4 ja 20 ning 4,0 ja 25 krooni kuupmeetri kohta. Praegu kehtiv liiva tasumäär on 10 krooni ja kruusal 12 krooni kuupmeetri kohta.

Tallinna toimetus, tel +372 610 8827, majandus@bns.ee


Baltic News Service


Keskkonnatasude seaduse menetlemine jätkub
16:34, 11. november 2005

11. november 2005

Vastulause BNS uudisele: "Keskkonnatasude seaduse teine lugemine
lükkub edasi" (11:39, 11. november 2005)

Keskkonnaministeeriumi teatab: Riigikogu keskkonnakomisjon ei ole edasi lükanud keskkonnatasude teist lugemist. Keskkonnaministeerium on seni suutnud edukalt oma seisukohti kaitsta ning seaduse menetlemine käib.

Lisaks tuleb märkida, et Linnade Liidu väide, nagu muudaks keskkonnatasude seaduse vastuvõtmine oluliselt kohalike omavalitsuste tulubaasi, pole õige.

Esiteks moodustavad keskkonnatasud kohalike omavalitsuste tulubaasist vaid 1 protsendi.(2005 a. oli see 125 miljonit) . Teiseks kasvavad kohalikele omavalitsustele vee erikasutusõiguse tasust ja maavarade kaevandamisõiguse tasust laekuvad summad kokku ligemale 50 miljoni krooni võrra.

Sihtotstarbeliselt kohalike omavalitsustele jäätmekäitluseks suunatav olmejäätmete saastetasu summa on tõenäoliselt ligemale 10 miljoni krooni võrra suurem kui 2005. aastal. Seega kohalike omavalitsuste tulubaasis keskkonnatasude summa kasvab kolmandiku võrra.

On tehtud ka mõningaid järeleandmisi. Näiteks kõrgemargiliste maavarade kaevandamisõiguse tasumäärade tõus, mis oli algselt oli kavandatud 2006. aasta peale, jagati nüüd ära 2006. ja 2007. aasta peale.

Lisainfo:

Eva Kraav
Keskkonnaministeeriumi keskkonnaökonoomika ja kontrolli nõunik
Tel 626 2807

Mart Siilivask
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
Tel 626 2811
GSM 523 8402
Mart.Siilivask@envir.ee


11.11.2005

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit