Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Uuring "Kohalike omavalitsuste ootused ja vajadused Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamise programmperioodil 2007-2013"
Print

SEB Eesti Ühispanga ja Innopolis Konsultatsioonid koostöös valminud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti kohalike omavalitsuste peamised probleemid Euroopa Liidu Struktuurifondide vahendite kasutamisel ning omavalitsuste ootused nende vahendite jaotamisel järgneval 6 aastal.  

Samuti on eesmärgiks ka tulevikuvajaduste kaardistuse kokkuvõte heaks suunanäitajaks tuleviku regionaalpoliitika väljatöötamisel ning Riikliku Arengukava 2007-2013 koostamisel.

Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda: 

http://www.seb.ee/kovuuring

Uuringu sihtgrupiks olid kõik Eesti kohalikud omavalitsused. Suve algul kõigile kohalikele omavalitsustele laiali saadetud küsimustikule vastas 35% omavalitsustest, hõlmates 24% Eesti elanikke. Saadud tulemused on piisavad, et teha üldisi järeldusi ja hinnanguid selles osas, mida omavalitsused valdavalt uuelt rahastamisperioodilt ootavad ning toovad välja teatud tendentsid toetuste kasutamise ning ootuste osas omavalitsustes. Võimalik on ka välja tuua teistest ülekaalukalt olulisemad valdkonnad.

Oma senise kogemuse põhjal tõid vastanud omavalitsused põhjustena, miks nad ei ole toetust taotlenud, välja kõige rohkem toetuse saamiseks vajaliku omafinantseeringu puudumist ning projekti ettevalmistuskulude kallidust. Üle pooled vastanud omavalitsustest olid seni kasutanud EL-projektide omafinantseeringu allikana omavalitsuse eelarvet ning 40% olid kasutanud laenuvahendeid. Tulevikus aga nähakse laenuraha peamise omafinantseeringu tagamise allikana. Siin tuleb aga meeles pidada, et seadusega on omavalitsustele seatud laenuvõtmisele piirangud, ning nii mõnelgi omavalitsusel on need piirid juba lähedal ning laenuvõtmine raskendatud. See aga seab kindlasti ohtu ka nende omavalitsuste võimalused tulevikus suuremaid EL toetust kaasavaid projekte teostada.

Toetusi vajavaid valdkondi analüüsides nähtus, et eelnevatel aastatel kõige rohkem toetusi saanud valdkonnad on jätkuvalt pidevas rahapuuduses. Nii-öelda "pehmete" projektide puhul hindasid omavalitsused väga vajalikuks toetusi planeerimistegevustesse, sealhulgas ka suurte arendusprojektide ettevalmistuskulude katteks. Sel perioodil saavad näiteks ettevõtted EAS'ist taotleda nõustamistoetust aga omavalitsustel sellist võimalust ei ole. Investeeringuprojektide puhul hinnati prioriteetseteks investeeringuid transporti ning avalikku infrastruktuuri, peamiselt kohalikud teed ja tänavad, millele antud hetkel toetusvõimalused praktiliselt puuduvad. Toetust vajava valdkonnana toodi välja ka elamumajandust. See on probleemiks osadele omavalitsustele, kus on ajaloo pärandina tõsiseid investeeringuid vajavaid korterelamuid.

Kuna KOV baasinfrastruktuuri toetusi vajatakse väga suurel hulgal, siis on praegusel perioodil põhjendatult kasutatud kahe-voorulist süsteemi: esitatud eeltaotluste alusel lõpptaotluste selekteerimine ja hindamine. Kuid kui samal ajal on kõigil omavalitsustel võimalik vabalt taotleda toetust ka kohalikuks arendustegevuseks ning piirkonna konkurentsivõime suurendamiseks läbi turismi, ei pruugi olla tegu õigete investeeringutega. Arenguiseloomulisteks investeeringuteks peaks eksisteerima esiteks elanikele kvaliteetne baasinfrastruktuur, mis muudaks asukoha neile atraktiivseks. Seega oleksid ka järgnevad arenguiseloomulikud investeeringud piirkonnas mõttekamad ja efektiivsemad, kui on korras kohalik baasinfrastruktuur.

Uuringu esitlusel 11. oktoobril SEB Eesti Ühispanga peahoone 23 korrusel kommenteerisid tulemusi ka Siseministeeriumist regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok ja Rahandusministeeriumist asekantsler Renaldo Mändmets. Mõlema ministeeriumi esindajad nõustusid mitmete uuringust välja tulnud tähelepanekutega ning väljendasid usku, et uuring on abiks uue programmperioodi arengukava koostamisel.


25.10.2005

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit