Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Hooldajatoetuse üleminek KOVidele on olnud ettevaatlik

5. oktoober 2005, BNS Newswire. Alates käesoleva aasta aprillist hakkasid hooldajatoetust maksma kohalikud omavalitsused. Juuni lõpus oli riigieelarvest hooldajatoetuseks eraldatud rahast kulutatud kokku ligi 25 miljonit krooni ehk kogu rahast ligi 23%.

Selle põhjal võib kindlalt väita, et rahalist puudujääki hooldajatoetuse maksmiseks kohalikel omavalitsustel ei teki. Pigem võib tekkida vahendite ülejääk. Omavalitsused hakkasid täpselt üle vaatama, kuidas iga puudega inimest kõige paremini aidata ja vastavalt sellele määrasid hooldajaid, maksid hooldajatoetust või osutasid hooldusteenuseid. Muudatuste eesmärk oli muuta abi puuetega inimestele paremini kättesaadavaks.

Juuni lõpus oli Eestis registreeritud 19 492 hooldajat, kellest 18 683-le maksid kohalikud omavalitsused hooldajatoetust, sotsiaalmaksu maksti 878 hooldajatoetust saanud hooldaja eest. Hooldatavate üldarv oli sama aja seisuga 21 698.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmera sõnul ei olnud toetuse üleminekul kohalikele omavalitsustele eesmärgiks, et kõik inimesed saaksid hooldajatoetust samal viisil edasi, vaid et anda igale inimesele just sellist abi mida ta vajab, olgu see siis toetuse või teenuse näol.

Võrreldes olukorda enne puuetega inimeste hoolekande korraldamise üle andmist kohalikele omavalitsustele, on hooldajatoetuse saajate arv vähenenud 36%. Hooldajatoetuse saajate arvu vähenemine oli ka eeldatav, kuna enne muudatust maksti hooldajatoetust ka inimestele, kes tegelikult ei hooldanud. Samuti on kohalikel omavalitsustel suurenenud omavastutus ning on saadud parem ülevaade inimeste tegelikest vajadustest.

Muudeks kulutusteks (sh hoolekandeteenusteks) ei olnud juuni lõpu seisuga riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutanud ligikaudu 100 omavalitsusüksust. Siiski tuleb arvesse võtta, et uus süsteem on alles käivitumas ning korrastamisel, samuti ei ole kohalikud omavalitsused teadlikud tulevaste rahaliste väljamaksete suurusest aasta lõpuni.

Seetõttu on omavalitsusüksused eelistanud pigem kas hoida eelarvelisi vahendeid muude kulude (sh sotsiaalteenuste) pealt kokku ning teha suuremad kulutused aasta viimases kvartalis või rahastada hoolekandeteenuseid omavalitsusüksuste eelarvetest.

Sirlis Sõmera sõnul on murettekitav teenuste osutamise ja arendamise nii väike osakaal, kuna täna ei saa väita, et hooldusteenuste kättesaadavus kõikides omavalitsustes oleks väga hea.

„Omavalitsused on olnud pigem ettevaatlikud teenuste käivitamisel. Loodame, et nad muutuvad julgemaks ja teenuste osakaal abi osutamisel suureneb, näiteks võetakse tööle rohkem sotsiaal- ja hooldustöötajaid“, sõnas Sõmer.

Segadusi on olnud ka pereliikmetele hooldajatoetuse maksmisel. Üldiselt näeb põhiseadus ette, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajaja pereliikme eest. Sellest tulenevalt on mõned omavalitsused välistanud hooldust vajava inimese abistamise juhul,

kui tal on pereliikmed olemas, mis ei ole aga õige. Oluline on lähtuda sellest, et inimene vajab hooldust. Kohalikul omavalitsusel on kohustus aidata perekonda, kes ei tule kohustuste täitmisega toime.

Samuti on mõistlik toetada perekondi hooldamise kohustuse täitmisel, et nad saaksid tööl käia ning ei satuks vaesusesse. Seega tuleb iga perekonna juhtumit vaadata eraldi ning pereliikmete olemasolul ei saa välistada hooldust vajava inimese abistamist.

Katrin Pärgmäe
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
+372 626 9321
+372 56 623 823
Katrin.Pargmae@sm.ee


05/10/05

Kommentaare: 0
Loe kommentaare ja lisa oma arvamus

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit