Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
  Eelteated
  Ettekandeid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Konverentsid, seminarid > Ettekandeid


Linnade Liidu asutamise 85. aastapäeva kõned

Aeg: 19. september 2005
Koht: Õpetajate Maja, Tallinn

Vabariigi President Eesti Linnade Liidu 85. aastapäeva seminari avamisel Tallinnas 19. septembril 2005

Austatud omavalitsusjuhid ja juubeliseminarist osavõtjad!

Eesti Linnade Liidu asutamine 85 aastat tagasi on oluline tähis Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ajaloos. Selle tähise meenutamisega väärtustame me ajalookogemuse elujõudu ja kinnitame tõdemust, et demokraatliku riigi ja elukorralduse aluseks on kohalik omavalitsus.

Eesti Linnade Liidu asutamine 85 aastat tagasi kandis iseseisva riigi rajamisele omaseid raskusi. Ajaloolises tagasivaates Linnade Liidu kahekümnele tegevusaastale Eesti riigi esimesel iseseisvusperioodil võib aga tõdeda üksmeelt kohaliku omavalitsuse autonoomia arendamisel, tema õigusliku aluse kindlustamisel, ühishuvide kaitsmisel majanduslike ja kultuuriliste ülesannete täitmisel ning ühistegevuse ja kohaliku omavalitsusüksuste koostöö korraldamisel.

Eesti riigi iseseisvuse taastamine kaheksakümnendatel aastatel ajaloo uute võimaluste tingimustes algas kohaliku omavalitsuse taasloomisest. Tollase Ülemnõukogu otsus taastada kohalik omavalitsussüsteem ja kohaliku omavalitsuse aluste seaduse vastuvõtmine 1989. aastal olid olulisteks eelpõhiseaduslikeks aktideks ja alusteks kogu ühiskonnaelu demokraatlikul ümberkorraldamisel. Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuse taastamisega 1. märtsist 1990. aastast sai iseseisvuse taastamise tee valinud riik endale tõhusa toe kavandatavate oluliste muutuste elluviimisel.

Ajalugu ja tänapäeva seob väärtuste side. Täna, mil me oleme üle aasta olnud Euroopa Liidu liikmesriik, on oluliselt avardunud kohaliku omavalitsuse võimalused ja samas mõõtmes suurenenud ka põhiseaduses toodud kohaliku omavalitsuse vastutusala inimeste sotsiaalse turvalisuse, elukeskkonna ja demokraatlike väärtuste kindlustamisel ja kaitsmisel. Mõiste “kõik kohalikud küsimused” on muutunud sisult mitmekülgsemaks ja mahult avaramaks. Seda muutust on oluline arvestada riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete edasisel korraldamisel, et kindlustada kogu ühiskonna tasakaalustatud areng.

On heameel märkida, et Linnade Liit on kujunenud nii iseseisvalt kui omavalitsusliitude koostöökogu kaudu arvestatavaks partneriks riigile nii eelarveläbirääkimisel kui ka kohalike omavalitsuste huvide esindamisel ja kaitsmisel. Ajalookogemust taaselustades on asutud arendama ka ulatuslikku rahvusvahelist koostööd. Selle kinnituseks on ka Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esinduse avamine Brüsselis.

Samas tuleb ka täna tõdeda, et kohaliku omavalitsuse areng ei vasta uuenenud võimalustele ja arengu vajadustele. Lahendamist ootavad probleemid on tegevusjuhisteks ka Linnade Liidule, kuhu kuuluvates linnades ja valdades elab kokku ligi miljon elanikku.

Üheks edasist arengut määrava küsimusena tooksin kohaliku omavalitsuse ja riigivõimu funktsioone täitvate institutsioonide teineteist arvestava ja toetava partnerluse. On mõistetav, et sellise koostöö aluseks on ühishuvi, mis väljendub vajaduses tagada riigi terviklik ja tasakaalustatud areng ning kus arvestatakse Euroopa hea valitsemistava vorme. Erinevatel foorumitel on korduvalt räägitud vajadusest täpselt kaardistada ja piiritleda funktsioonide jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ja sellele vastavalt kujundada ja kindlustada kohaliku omavalitsuse tulubaas. Nüüd on vajalik see töö riigi ja kohaliku omavalitsuste, nende maakondlike ja üleriigiliste liitude koostöös lõpule viia. Oluliselt peab kasvama ka riigi valmisolek kaasata eeskätt üleriigilisi omavalitsusliite, samuti maakondlike liite ning asjaomaseid kohaliku omavalitsuse üksusi riiklikke programmide koostamisse ja rakendamisse. Seda valmisolekut peab toetama aga omavalitsuste endi initsiatiiv ning läbikaalutud ja rakenduslike lahendusteede väljapakkumine.

Vabariigi Presidendi juures ellukutsutud kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud soovib samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse erinevate tasandite koostööd toetada ning tuua ka edaspidi ühise laua ümber kokku mõlema poole esindajaid, et ühishuvi kandvaid probleeme arutada ja neile lahendusi leida.

Teise teemana tooksin välja regionaalse haldusega seotud küsimused. Kohaliku elu areng tänapäeval sõltub suuresti kohaliku omavalitsusüksuste koostöö võimalustest piirkondlikul ja regionaalsel tasandil. Koostöövaldkondadeks on siin nii koolivõrgu arendamine, sotsiaalhoolekanne, teedevõrgu korrashoid, keskkonnalased ja paljud teised inimeste sotsiaalset turvalisust ja elukvaliteeti määravad küsimused.

Sobiva regionaalse halduse korraldamise mudeli otsinguteks on ajalimiit otsa saamas ning meie mahajäämus Euroopa Liidu liikmesmaadest on selles valdkonnas toimuvate arengutega võrreldes silmatorkav. Regionaalhalduse temaatika aktualiseerub ka seoses Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2007-2013 väljapakutud finantsperspektiivide võimaluste kasutamisega ning vajadusega viia pädevuste ja ressursside ülekandmine detsentraliseeritud haldustasandile.

Üleriigiliste omavalitsusliitude, sealhulgas Linnade Liidu tegevuse prioriteediks peab jätkuvalt olema demokraatlike arengute toetamine nii kohalikul kui regionaalsel tasandil.

Märgiksin siinkohal Euroopa Liidu piirkondade ja linnade volitatud esindajate poolt Wroclawis 19.-20. mail 2005 vastuvõetud deklaratsioonis toodud mõtet, mille kohaselt “… liikmesriikide eripäradele kohandatud detsentraliseerimine tugevdab piirkondlikku ja kohalikku demokraatiat ja autonoomiat ning hajutab elanikkonna kartusi globaliseerumise ja kogu maailmas toimuvate majanduslike ja sotsiaalsete muutuste eest”.

Kolmanda probleemina tooksin välja vajaduse alustada süsteemikindlat tööd meie omavalitsusmudeli kaasajastamisel. Eesti kohalik omavalitsus vajab täiustatud arengumudelit, mis arvestaks tulevikuvajadusi, tugineks kohaliku omavalitsuse ajaloo väärtusmõõtelisel pärandil ning arvestaks teiste riikide kriitiliselt hinnatud kogemusi.

Tuleb tõdeda, et kohaliku omavalitsuse korralduse funktsionaalne, organisatsiooniline ja õiguslik korraldus, mille konstruktsioonid loodi Eesti taasiseseisvumise käigus või vahetult sellele järgnenud aastatel, on mitmes valdkonnas arengut piiravad. Ilmselt on ka see üheks põhjuseks, et eelseisvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste künnisel oleme silmitsi murettekitava usalduskriisiga.

Kas valimiseelses kampaanias antavad suurejoonelised lubadused suudavad valija ja kohaliku võimu vahelist veelahet ületada, on küsitav. Pigem aitab usalduskriisi ületada inimeste vajadustele orienteeritud kohaliku võimu igapäevane tegevus, mille korrastavaks aluseks on uute võimaluste mõõtes sisustatud pikemaajaline tegevuskava. Oskus näha tänaste probleemide taustal kaugemaid sihte ja eesmärke on edu alus ning põhiseaduslike väärtuste kindel garantii.

Olen kindel, et 85. aastapäeva tähistav Linnade Liit asub ka kohaliku omavalitsuse tulevikuperspektiivide sisustamisel oma liikmetele tõsiseks toeks ja nõuandjaks.

Soovin teile kõigile uutes ettevõtmistes edu ja kordaminekuid!

Allikas: http://www.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=67773

*

Regionaalminister Jaan Õunapuu ettekanne

Austatud Vabariigi President, daamid ja härrad

Minul on meeldiv võimalus Vabariigi Valitsuse poolt õnnitleda Eesti Linnade Liitu 85. aastapäeva puhul ja soovida juubilarile jätkuvat energiat ja pühendumist Eesti linnade arendamiseks ning nende huvide esindamiseks. Olgugi et 85 aastat on juba paras meheiga, ei ilmuta Linnade Liit mingeid “vananemise märke” – otse vastupidi – Vabariigi Valitsusega peetavate läbirääkimiste  ühe osapoolena on meeldiv koos töötada konstruktiivse ja uusi ideid genereeriva partneriga.

Teisalt on tänane aastapäev märk auväärsest ajaloost ning selle hea tundmine ühes nende austamisega, kes Eesti omariiklust ning kohalikku omavalitsussüsteemi loonud, võimaldab luua põlvkondade vahelise seose. Eeltoodu on omakorda aluseks ühise ajaloolise mälu kujunemisele, tänu millele õnnestus meil ka möödunud sajandi 80. aastate lõpust alates taasluua meie oma  demokraatlik riik koos toimiva kohaliku omavalitsuse süsteemiga. 

Ajalooline kogemus on väga oluline ka tänapäeva arengute aspektist, kuna meil on mida oma rikkast ajaloost õppida. Oluline  on näiteks asjaolu, et peale eelnevaid diskussioone, milline peaks olema omavalitsuste koostöö ja kas seda üldse vaja on või siis millistes valdkondades ühistegevust arendada, loodi 19. septembril 1920 kõigepealt Linnade Liit omaette organisatsioonina.

Teadaolevalt loodi 1921. aastal Maakondade Liit, vaieldi, kas luua eraldi valdade liit jne. Märkimisväärne on fakt, et Eesti Linnade Liidu tegevuse taastamine otsustati järjepidevuse alusel taastada samuti 19. septembril, seekord aga juba 1989. aastal Tartus. Eeltoodud sündmus oli üheks oluliseks tähiseks uuel ärkamisajal ning see aitas lõpetada meile 1940. aastal pealesurutud totalitaarse ühiskondliku elukorralduse eksistentsi.

Ka Linnade Liidu taasloomisele eelnes ning järgnes aktiivne mõttevahetus, milline peaks liit olema, samuti kuidas teha koostööd teiste omavalitsusliitudega ning riigiga. Esimese iseseisvuse ajal leiti, et ühise koostöö on möödapääsmatu ning nii loodi omavalitsusliitude koostöökoda – analoogse struktuuri oleme loonud ka nüüd.

Oluline on märkida, et kui omavalitsuste koostöö uueks vormiks sai 1924. aastal omavalitsustegelaste kongressi kokkukutsumine, siis 1994. aastal toimus omavalitsuste üleriigilise nõupäev, nüüd aga korraldatakse valdade ja linnade päevi jne.

Usun, et meil on oma ajaloost veel palju õppida, loomulikult arvestades tänapäeva muutunud olustikku. Oluliseks on siin täna kindlasti Euroopa kohaliku omavalitsuse harta mõju, mille vastuvõtmise 20. aastapäeva me tähistame, Euroopas on üha olulisemaks muutumas linnastute areng jne.

Tulleski tänapäeva, tahaksingi kõigepealt rääkida lühidalt Vabariigi Valitsuse ja omavalitsusliitude koostöökogu läbirääkimistest. Läbirääkimised on jõudnud sinnamaani, et homme saavad delegatsioonid kokku ja kavas on fikseerida meie lõplikud seisukohad. Oluline on märkida, et meie koostöö on muutunud sisukaks ning sarnaselt möödunud aastaga, on võimalus allkirjastada lõpp-protokoll.

Viimastel aastatel oleme asunud rohkem tähelepanu pöörama omavalitsuste tulubaasi küsimustele. Üksikisiku brutotulult kohalikele omavalitsustele eraldatavat määra suurendatakse alates tulevast 1. jaanuarist 11,8 protsendini ning tasandusfondi k-valemiga jaotatavat kogusummat suurendatakse 55 miljoni kroonini. Tulubaasi prognoositav tõus järgmiseks aastaks on 10, 7%. Ka edaspidiseks peab tasandusfond suurenema vähemalt samas tempos riigieelarve keskmise kasvutempoga. Mitmete oluliste küsimuste arutamine jätkub järgmisel aastal seoses 2007. aasta eelarveläbirääkimistega.

Eelmisel aastal jõudsime kahe partneri – omavalitsuste ja riigi - tõelise kokkuleppeprotokollini. Ka sel aastal on läbirääkimised kulgenud konstruktiivselt, töögruppide liikmed töötavad professionaalselt. Käesolevast aastast on Koostöökogu esmakordselt kaasatud pika-ajaliste eelarvestrateegiate arutellu. Tahan öelda tänud ka Eesti Linnade Liidu büroole. Usun, et nii nagu meie siseministeeriumis, (ja ma julgen seda öelda ka teiste ministeeriumite nimel,) saame kasu teie inimeste asjatundlikkusest, tunnetavad seda ka liidu liikmed.

Eesti majanduse hae areng võimaldab meil käesoleval aastal vastu võtta ka lisaeelarve, mille kaudu saame arvestada ka mitmete kohalike omavalitsuste vajadustega.
Regionaalministri valitsemisalale nähakse 2005. aasta lisaeelarve eelnõus ette täiendavaid vahendeid 21,78 miljonit EEK, sellest 5 miljonit kohaliku arengu toetamiseks kohaliku omaalgatuse programmile, 6 miljonit kohalikele omavalitsustele saartega seonduvate probleemide lahendamiseks, 2,5 miljonit Eesti kodanikuühiskonna arenguks, 7 miljonit usulistele ühendustele.

Jätkuvalt on Eesti aktuaalne tasakaalustatud regionaalse arengu tagamine.
Käesoleva aasta 19. mai istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks uue Eesti regionaalarengu strateegia aastateks 2005-2015 heaks, seega on uus riigi regionaalse arengu suunamise raamistik veel üsna noor.

Püüdest tagada riigi terviklikku arengut ning pidurdada mõningaid ebasoovitavaid arenguid riigi regionaalses arengus on uue regionaalarengu strateegia üldeesmärgiks - kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisestele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele.

Riigi regionaalarengu üldise eesmärgi poole liikumiseks seab strateegia omakorda kolm suuremat alaeesmärki:

· inimeste põhivajaduste parem tagatus sõltumata asukohast: Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik kõikidele ühiskonnaliikmetele, sõltumata nende elukohast, tagada võrdsed võimalused nende põhivajaduste rahuldamiseks (töö ja hariduse saamise, erinevate teenuste tarbimise ning ka eneseteostusega seotud võimalused). Teiseks on vaja parandada inimeste liikumisvõimalusi ja kolmandaks töötada inimestele parema elukeskkonna saavutamise nimel igas Eesti paigas. Kindlasti on nende eesmärkide edukas täitmine ühest küljest seotud raskustega, eriti hajaastuspiirkondade ja väikesaarte puhul, kuid teisest küljest on see ka üpris möödapääsmatu.

· eri piirkondade püsiv konkurentsivõime: eesmärk on suunatud kõigi piirkondade majandusarengu kiirendamisele ja selle jätkusuutlikkuse tõstmisele. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik: piirkondade arengu kavandamisel kohalike spetsiifiliste eelduste senisest oskuslikum ja uuenduslikum ärakasutamine - selle tagatiseks on piirkonna majanduse püsivat konkurentsivõimet kindlustavad uuenduspotentsiaaliga keskused ja pidev erinevaid huvigruppe ja institutsioone kaasav interaktiivne arendustegevus; aeg-ruumiliste vahemaade vähendamine (eelkõige läbi investeeringute transpordiinfrastruktuuride arendamisse ja transporditeenuste paindliku korralduse ja optimeerimise); erinevate institutsioonide ja piirkondade vahelise koostöö tihendamine piirkonna arengu suunamisel ning arengutingimuste kujundamisel.

Jätkuvalt on aktuaalsed Tallinna linna ning tema tagamaa arenguga seotud küsimused. Tuleviku visioonina on selle alaeesmärgi eduka täitmise korral Tartu kui teine rahvusliku tähtsusega keskus, maakonnakeskused sh Pärnu ja teised Kirde-Eesti suuremad linnad kujunenud vastukaaluks Tallinna tõmbejõule elu- ja tööpaigana. Elatustaseme ja elu-kvaliteedi regionaalsed erinevused ei põhjusta enam selget elanikkonna ühesuunalist koondumist pealinnapiirkonda. Elanike kasvav mobiilsus ning kohalikel arengueeldustel põhinev majandusareng on sidunud tõmbekeskused ja nende tagamaad. Asustus, sealhulgas piirialadel ja väikesaartel, on piisav väärtusliku kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks ning mitmete riigi funktsioonide täitmiseks.

· tugevam sidustatus ülepiiri regioonide ja muu Euroopaga: Antud eesmärk on suunatud peamiselt Eesti väiksusest tulenevate negatiivsete mõjude leevendamisele. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik eelkõige Eestit muu Euroopaga siduvate kommunikatsioonide parandamine ning piirkondade piiriülese koostöö süvendamine. Selle tulemusena peaksid regioonide keskused olema omavahel ja oma tagamaadega hästi seotud ning toimima ka rahvusvahelises konkurentsis ühtse koostöövõrgustikuna, millega paraneb kogu Eesti riigi konkurentsivõime. Piirkondlikud institutsioonid osalevad aktiivsemalt rahvusvahelises koostöös ja tööjaotuses koos naaberriikide regioonidega.

Heaks näiteks naaberriikide koostööst on sellel aastal käivitunud ühistegevus Läti regionaalministriga eriti piirialase koostöö valdkonnas. Kõigile on tuntud Tallinna Helsingi ning Harjumaa ja Uusimaa Euregio tegevus. Samas peame vaatama regionaalset koostööd ka laiemalt, sh kolme Balti riigi ja viie Põhjamaa kontekstis.

Väga oluline on regionaalarengu seaduse väljatöötamine: strateegia õiguslikust staatusest tuleneva mõjuvõimu nõrkuse kompenseerimiseks peab selle elluviimine saama reguleeritud regionaalarengu seadusega. Regionaalarengu suunamist reguleeriv raamseadus peab lisaks seadustama piirkondade arendamise eest vastutajad, harukondlike ja piirkondlike arengukavade koostamise ja kinnitamise korralduse alused ning nende omavahelise seostatuse tõstmine ning roll investeeringutoetuste kavandamisel. Tänaseks päevaks on vastava seaduse väljatöötamise töörühm moodustatud ning oma tööd alustanud. Sarnane seadus on kehtiv paljudes EL liikmesriikides.

Eesti regionaalpoliitika tähtsaim muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist on võimalus taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest, et siis neid vahendeid võimalikult efektiivselt kasutada.

Euroopa Liidu liikmelisusega avanesid Eestile möödunud aastal struktuurifondide vahendid. Läbi riikliku arengukava meetmete suunatakse lähiaastatel Eesti arengusse ligikaudu 5,8 miljardit krooni, sellest kohalikuks sotsiaal-majanduslikuks arenguks kahe toetusskeemi kaudu 670 miljonit krooni.

Esimene skeem ehk alameede 4.6.1 “Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine”, mida viiakse ellu Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud KOIT kava alusel, toetab kohalike avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist ja ühtlustamist 465 miljoni krooniga, keskendudes peamiselt koolide ja lasteaedade renoveerimisele, kuid sellest meetmest toetatakse ka soojavarustuse ja tänavavalgustuse projekte.

Teine skeem ehk alameede 4.6.2 “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” jätkab põhimõtteliselt  sarnaste reeglitega, mida rakendati ka viimaste aastate jooksul Eesti regionaalarengu programmides. Alameetme eesmärk on arendada välja piirkondade konkurentsieelised ja kõrvaldada piirkondade arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavad tegurid. Põhirõhk  toetuste andmisel on kohaliku turismi- ja puhkemajanduse arendamisel, kuid toetatakse ka endiste militaar- ja tööstusobjektide ja –alade taaskasutusele võtmist. Selle alameetme rahaline maht koos Eestipoolse kaasfinantseerimisega on ligikaudu 205 miljonit krooni.

Siseriiklikult toetatakse riikliku arengukava kohaliku sotsiaal-majandusliku arengu meetme tõhusamat elluviimist regionaalarengu programmidest  ligikaudu 22 miljoni krooniga.

Kuna Eesti on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väike, siis tuleb abiprogrammide kasutamiseks teha koostööd ka oma naabritega.  Sellest koostööst sündivate regionaalprogrammide mõju on Eesti jaoks kindlasti tõhus, ulatudes mõningal juhul üle Eesti või haarates mitmeid piirkondi.

Rahvastikuregistri arendamine

Avalik teenus peab olema elanikule mugav ja hästi kättesaadav.
Siseministeerium on saanud rahastamisotsuse 40 miljonile kroonile EL struktuurfondidest projektidele “Rahvastikuregistri arendamine” ja “Pereregistri loomine”, mis muudab kodanikule riigiga suhtlemise lihtsamaks ning ametnikule tööprotsessi mugavamaks ja kvaliteetsemaks. Avaliku teenuse inimesele mugavamaks tegemine toimub maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega koostöös. Projektidest tulenevalt on koostatud kolm riigihanke pakkumist. Läbi viidud on juba riigihange “Perekonnaseisuaktide digitaliseerimine”. Hanke võitja AS Andmevara digitaliseerib kahe aastaga 4,3 miljonit perekonnaseisuakti. Menetlemisjärgus on kaks riigihanget “Rahvastikuregistri tarkvara täiendamine” ja “Perekonnaregistri tarkvara loomine.”

Ühiskonna demokratiseerimisel ning kohaliku elu arendamisel kannavad olulist rolli kodanikeühendused.  Tööle on rakendatud Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon. Sisutihedad arutelud kodanikuühiskonna teemadel on toimunud nii Riigikogus, Vabariigi Valitsuses, kui ka kohalikes omavalitsustes ja nende liitudes.

18. augustil alustas Siseministeerium koostöös Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlauaga Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni ellurakendamist tutvustava seminaride sarjaga Hiiumaal. Seminaride raames antakse ülevaade Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni tegevusest. 18 seminarist koosneval üle-eestilisel teavitustuuril räägitakse kodanike kaasamise headest tavadest, kodanikeühenduste rahastamise põhimõtetest, vabatahtlikust tegevusest ja selle õiguslikust reguleerimisest.

Üha tähtsamaks muutub vajadus kaasata inimesi avaliku sektori tegevusse, sealjuures kodanikuühiskonna põhimõtete järjekindel rakendamine, kuna ilma selleta on võimu rahvast edasise võõrandumise peatamine võimatu. Siingi aga on üks olulisemaid märksõnu riigi ja kohaliku omavalituse koostöö.

Omaltpoolt on Siseministeerium eraldanud 2005.aasta eelarvest 300 000 krooni kodanikeühenduste teavitustegevusele suunatud projektide rahastamiseks. Huvi konkursi vastu oli elav.


Austatud daamid ja härrad.

Eesti kohalikel omavalitsustel ja nende liitudel on olnud meie ajaloos eriline roll. Tuleb nõustuda seisukohaga, et Eesti riik loodi möödunud sajandi alguses ning samuti taasloodi paljuski tänu kohalike omavalitsuse  ja nende liitude aktiivsele tegevusele. Eeltoodut kinnitab ka tuntud riigimehe ja teadlase professor  Jüri  Uluotsa  1933. aastal  artiklis  „Omavalitsuste  tähtsus  Eesti  ajaloolisest  seisukohast” kirjutatu, tsiteerin:„…Üks  Inglise  kuulus  jurist  ütles,  et  ei  ole  vägevamat  asutust,  mis  võiks  võistelda  oma  vanaduse,  tähtsuse  ja  mõjukuse  poolest  sellega,  mida  esitab  endas  Inglise  parlament.  Seda  ütelust  võib  kohandada  ka  Eestile.  Ei  ole  õiguslikku  põhimõtet,  mis  võiks  Eestis  võistelda  omavalitsuse  ideega  vanuselt,  pidevuselt  ja  kasvatuslikult. Eesti omavalitsus on olnud nurgakiviks, millele praegune aeg tugineb”.

Hoiame ja arendame siis koos meie omavalitsussüsteemi ning hindame ka neid inimesi, kes tegelikult meie igapäeva elu korraldada aitavad. Demokraatlikus ühiskonnas ütleb rahvas oma arvamuse valmistel – seega edukaid valimisi teile kõigile. Peale valimisi aga jätkub tavapärane tegevus ning koos sellega ka valdade ja linnade ning ühistegevuse arendamine. Palju õnne ja energiat teile Eesti Linnade Liidu, kõigi Eesti omavalitsuste edasisel juhtimisel.

Tänan

*

Jaanus Tamkivi, ELL juhatuse esimehe ettekanne

Lugupeetud saalisviibijad!

Tahan minagi õnnitleda kõiki teid ELL märkimisväärse tähtpäeva puhul. ELL-organisatsioon, mis tegeleb  pea kogu valdkonnaga, mis puudutab elu ja tegemisi kohalikes omavalitsustes on  täpselt täna saanud 85 aastat vanaks. Muidugi on tuline kahju, et tervelt viiskümmend aastat liidu ajaloost on tegevus on olnud peatatud.

Seetõttu on meile täna teadmata, milline oleks liit täna – milline ta liikmeskond, eesmärgid ja mõjukus, kui seda poole sajandi pikkust varjusurma poleks olnud. Kuid see küsimus on ju vai üks omataoliste hulgas. Sama mõte vaevab meid ju aeg-ajalt kogu Eesti riigi arengu peale mõeldes. Paraku on selline meie ajalugu ja seda oma tahtest sõltuvalt  muuta ei õnnestu.

Kuid osakem näha  positiivset. Kui muidugi nõukogudeaegne  periood välja arvata, on liidu tegevus läinud tõusvas joones, liikmeskond on kasvanud. Kunagi kuue linnaga alustanud liit ühendab tänaseks kõiki Eesti linnu ja lisaks veel mitut valda.

Küllap on siis liit oma tegevusega näidanud, et ta on omavalitsustele vajalik organisatsioon ja liidu liige olla  on mitte ainult auasi vaid see liikmelisus omab ka sisulist tähendust.

Kuressaare linna esindajana on mul au olnud liidus aktiivselt tegutseda pea üheksa aastat, sellest viimased viis juhatuse esimehena. Seetõttu on mulle üsna tuttavad liidu viimaste aastate tegevused, arengud ja eesmärgid ning nendel kavatsengi nüüd mõneks minutiks peatuda.

Nagu juba mainisin, organisatsioonil liikmelisusega probleeme pole olnud ja kõik vabariigi linnad on oma volikogudes otsustanud  liidu töös osaleda. Ühelt poolt on see  suur tunnustus, kuid teisalt ka kohustus. Kuigi võetav tasu liidu käigus hoidmise eest on mõistlik, siiski ükski omavalitsus asjatuid kulutusi teha ei soovi ja nii on  liidu töö sisul ja tulemuslikkusel oluline tähtsus liikmeskonna püsimisel ning kasvatamisel.

Täna jaguneb ELL töö  põhiliselt kolme suure valdkonna vahel.

Esiteks – töö liidu liikmetega ja organisatsioonilised siseküsimused. Nagu eelnevalt juba märkisin, on see äärmiselt tähtis osa liidu töös, mida ei tohi kunagi unarusse jätta. Iga organisatsiooni esmased tugevuse näitajad on ju ta suurus ja liikmeta arv. See on see vundament , millele on võimalik rajada kogu ülejäänud tegevus ja arengud.

Oluline on, et kõik liidu liikmed – nii suured, kui väiksemad, tunneksid pidevalt , et nende osalus liidus on midagi rohkemat, kui kord kvartalis liikmemaksu tasumine.

Vajaliku informatsiooni kiire töötlemine ja laialisaatmine liikmetele, nende probleemidega tegelemine ning konsulteerimine, on liidu büroo igapäevased tegevused. Ringleva infrmatsiooni maht tõesti kasvab vaat, et päevadega, kuid õnneks pakuvad siin lahendusi tänapäevased infotehnoloogilised võimalused.

Ega me vist suudagi enam päris hästi ette kujutada olukorda, kui kogu kirjalik infovahetus käis paberkandjal ja posti teel.

Kui, naljaga pooleks, tõmmata siin parelleeli autovaba päevaga, siis ehk võiks korraldada nii mõnigi kord arvutivaba päeva või nädala. Kasvõi lihtsalt selleks , et mõista – ka arvuti ja elektrooniline infovahetus ei ole olnud inimese kaaslased aegade algusest.

See, et liikmete kaasamine organisatsiooni töösse on meile oluline, näitab ka aastatagune põhikirja muudatus, millega korraldati ümber liidu juhtimine. Arutelude tulemusena moodustati uus juhtimistasand – ELL volikogu, mis toimub regulaarselt kord kvartalis jaselle tööst on kutsutud osa võtma kõigi liikmete esindajad. Ikka selleks, et anda rohkem võimalusi kõigil liikmetel liidu juhtimises oma sõna kaasa ütelda ja mitte arendada mõtteid teemal- meist midagi ei sõltu.

Samuti kestab meil jätkuvalt traditsioon , et  igakuistele liidu juhatuse koosolekutele on kutsustud osalema kõikide liikmete esindajad.
 
Teiseks suureks valdkonnaks on  töö liidust väljapoole suunatuna siseriiklikule tasandile.

Demokraatliku riigi ülesehituses on  siseriiklikul tasandil keskvõimule tasakaalustavaks jõuks loodud omavalitsuslik tasand. Loogiline on , et selle ülesande täitmise juhtiv roll jääb üleriigiliste omavalitsusliitude kanda. Nii ka Linnade Liidule.

Selle töö valdkonna tulemuslikkusest sõltub otseselt , milline on omavalitsuste roll riigis ja kui palju neil on „hingamisruumi“ eelarvelises mõttes. Viimastel aasatel on läbirääkimised vabariigi valitsusega muutunud järjest süsteemsemaks, sisulisemaks  ja  ka tulemuslikumaks.

Sellest ei ole sugugi palju aastaid tagasi, kui läbirääkimised valitsusdelegatsiooniga algasid sügisel, kestsid ehk kuu – poolteist ja valdavalt lõppesid väljaütlemistega, et omavalitsused väidetavalt on jällegi hiljaks jäänud ning peavad leppima väiksema venna rolliga.

On olnud läbirääkimisi, mille sisekliima on kujunenud vägagi teravaks ja lõpp-protokoll jäänud koguni allkirjadeta. Selline olukord on loomulikult kahetsusväärne ja riigi arengule tervikuna midagi head kaasa ei too. Seda enam on olukord kummaline, et läbirääkimiste laua taga ajavad ju mõlemad pooled meie oma  „ eesti asja“.

Täna oleme siiski jõudnud olukorrani, kus läbirääkimiste komisjonid valdkondade kaupa töötavad praktiliselt aasta ringi ning selle tulemusena luuakse olukord, kus läbirääkimiste täiskogu kogunemise ajaks on tehtud kogu vajalik eeltöö. Ka on keskvõimu poolsed sammud muutunud omavalitsusi arvestavamaks , mille tulemusena ei pea  kumbki pool lahkuma laua tagant päris tühjade kätega  ja ebameeldiva sisetundega.

Usun ,et  igaastased läbirääkimised valitsusega on endiselt arenguteel ning mida aasta edasi, seda konstruktiivsemaks ja asjalikumaks nad muutuvad.  Ja ega teemadest puudust ei tule – omavalitsuste tulubaas, haridusvaldkonna korraldamine, sotsiaalteenuste parem tagamine, maaküsimuste lahendamine, teede korrashoid, regionaalarengu küsimused, seaduseelnõude kooskõlastamised, jne, jne. – tegevust jätkub!

Edu nendel läbirääkimistel ei saa aga sugugi mõõta vaid sellega, kui palju rahalisi vahendeid üks või teine osapool suutis „ välja lüüa“  või endale jätta, vaid eesmark saab ikkagi olla parimate lahenduste leidmine keerukate küsimuste lahendamisel olemasolevate võimaluste piires. Kusjuures liigne vastandumine omavalitsuste ja riigi vahel võib saada positiivsetele arengutele takistuseks.

Ning kolmas oluline töövaldkond, millel tahaks peatuda  on - välissuhted. Tegemist on valdkonnaga, mis viimaste  aastatega tõesti  on väga hoogsalt  kasvanud. Oleme eesmärgiks seadnud osaleda võrdväärse partnerina teiste Euroopa Liidu liikmesriikide omavalitsusliitude hulgas järgmistes rahvusvahelistes omavalitsusorganisatsioonides , töögruppides, projektides  ja programmides.

Ja järgneb tagasihoidlik loetelu:

- EU Regioonide Komitee
- Euroopa Kohalike ja Reg. omavalitsuste kongress
- Euroopa  Kohalike ja Reg. Omavalitsuste Nõukogu
- Ühinenud Linnad ja Kohalikud Omavalitsused
- Läänemere Subregionaalne Koostöö
- Läänemere Linnade Liit
- Euroopa  ja Vahemeremaade Regionaalsete ja Kohalike omavalitsuste Koostöö Alaline Komitee
- INTERREG III A; B; C
- Projekt Kohalikud Omavalitsused
- Programm URBACT 
                                                                                                         
Tööpõld välissuhtluses on  on tõesti väga lai nii, et praktilises tegevuses tekib  küsimus –kui palju ja kui süvitsi kõigi nende eelpool loetletud organisatsioonidega on võimalik ja vajalik suhelda. Nii nagu kõikjal, on ka siin prioriteetide seadmine täna ja edaspidi kahtlemata vajalik.

Rõõmu teeb , et tänaseks on realiseerumas Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste liidu ühine pikaajaline  kavatsus avada Brüsselis oma esindus.

See samm omab liidu välissuhtluse  tulevikuarengute suhtes kindlasti suuremat tähtsust, kui  vaid tehniline fakt.

Austatud siinviibijad!

Me ei tea  kunagi täpselt, mida toob meile tulevik. Nii ei tea me täna ka seda, kuidas näeb välja ja tegutseb Eesti Linnade Liit  täna  85 aasta pärast. Ei ole ka meie võimuses seda protsessi nii kauge aja taha kuidagi  suunata. See saab olema nende meeste ja naiste otsus, kes siis selles valdkonnas tegutsevad.

Küll aga saame teha täna oma liidus igapäevast järjekindlat tööd selle nimel, et Eesti riigi omavalitsuste käekäik ja areng oleks igati loogiline ning mõistlik.

Ma tahangi siikohal tänada just neid inimesi, kes igal hommikul tulevad oma igapäevast tööd tegema Eesti Linnade Liitu ehk siis inimesi meie  liidu büroost. Neid ei ole küll palju, kuid see-eest on nad väga tublid ja asjalikud. Kui ma hakkaksin nimetama nimesid, siis tuleb kindlasti nimetada kõiki. 

Just neist sõltub meie liidu igapävane tegu ja nägu. Edu ja tervist teile! Tänan kuulamast!

*

Professor Sulev Mäeltsemehe (TTÜ) ettekanne: Eesti Linnade Liit 1920-2005
Tallinna linnasekretär Toomas Sepa ettekanne: ELL 85 slaidikava


28/09/05

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit