Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Teadustööd


Tallinna linna juhtimine - võimalused ja väljakutsed

Autor: Mikk Lõhmus, Toomas Sepp
Lisatud: 22.09.2005

Tallinna kui pealinna ja riigi suurima linna juhtimise probleemid on õigupoolest üldistavalt jagatavad kolme gruppi:

1. Suhted riigi kesktasandiga (selles valdkonnas on Tallinn ilmutanud juba kümme aastat omapoolset initsiatiivi, et seadustes reguleerida pealinna staatusest tulenevad õiguslikud ja majanduslikud probleemid).

2. Suhted horisontaaltasandil eelkõige Harju maakonna teiste valdadega ja linnadega, aga ka laiemalt regionaalne koostöö Tallinna ja tema sotsiaalmajandusliku tagamaa vahel ning samuti koostöö Tartu ja teiste Eesti suuremate linnadega.

3. Linnasisesed suhted, sest Tallinnas on 1993. aastast linnaosad, kelle koht linna juhtimises ja seosed teiste linna juhtimisstruktuuridega, eelkõige linna funktsionaalset juhtimist teostavate ametitega on tekitanud sageli vaidlusi ja vastakaid arvamusi.

Kolmest probleemide grupist keskendutakse siinkohal kolmandale valdkonnale st linnasisesele juhtimisele. See on valdkond, kus Tallinna enda võimalused probleemide lahendamiseks on kõige suuremad. Näeb ju ka Riigikogus 1994. aastal ratifitseeritud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi “EKOH”)  artikkel 6 ette „Kui see ei kahjusta üldisemaid seadusandlusega sätestatud tingimusi, võivad kohalikud võimuorganid oma sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need kohalikele vajadustele ning tagada efektiivne juhtimine.“ Pole ka tähtsusetu märkida, et vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 123 „Kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.“ Muidugi on ka linnasiseses juhtimises probleeme, mida ei saa lahendada ilma seadustes (eelkõige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses , edaspidi “KOKS”) muudatusi tegemata.

Ettekandes on viidatud Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiivi (tähis ERA) materjalidele. Arhiiviviites tähendab esimene number fondi, teine nimistut ja kolmas säilikut.

Tallinna ja tema linnaosade kohast Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemis

Eesti Vabariigis on 01.11.2004 seisuga kokku 241 KOV üksust, nende hulgas 39 linna ja 102 valda. Kui vaadata Tallinnas 1993. aastal moodustatud 8 linnaosa kohta Eesti linnade ja valdade hulgas, siis ilmneb, et oma suuruse poolest kuuluksid kõik Tallinna linnaosad Eesti 21 suurima KOV üksuse hulka, kusjuures esimese kümne hulka kuuluksid neist tervelt kuus.

Loe edasi siit: Tallinna linna juhtimine


22/09/05

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit