Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Regioonide Komitee presidendi Peter Straubi tervitus seoses Eesti visiidiga

Regioonide komitee on Euroopa Liidu institutsioon, mis esindab enam kui 350 piirkondliku ametiasutuse ja rohkem kui 100 000 omavalitsuse huve kõigis 25 liikmesriigis. Kõnealuse komitee presidendina on mul heameel 2005. aasta septembris külastada Eestit. Mul on kavas kõnelused Eesti riigiasutuste, kuid esmajoones regioonide komitee Eesti delegatsiooni liikmetega, samuti kohalike ühenduste esindajatega, kes aitavad mul saada paremat ülevaadet teie riigi praegusest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast.

Kõige kõrgemal tasemel toimuvatel kohtumistel edastan ma regioonide komitee tugeva poolehoiu Eesti kohalike omavalitsuste detsentraliseerimisalastele ideele ning rõhutan õiguste delegeerimise ja piirkondadeks jaotamise poliitilisi ja majanduslikke eeliseid. Jään ootama kõnealuseid kohtumisi, mis võimaldavad mul Eesti juhtidega arutada väljakutseid, millega taasühendatud ja laienenud Euroopa peatselt vastamisi seisab.

Regioonide komitee üks peamisi prioriteete kõnealuste väljakutsete kajastamisel on tagada Euroopa jätkusuutliku ühtekuuluvuspoliitika jätkumine kõigi Euroopa piirkondade tuleviku nimel.

Meie arvates on territoriaalne, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus just see sammas, millele saame toetuda niisuguse Euroopa ülesehitamisel, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad ise määratleda oma vajadusi ja arengueesmärkide saavutamiseks sobivaimaid vahendeid. Nimetatud poliitika on määrava tähtsusega 25-liikmelise Euroopa Liidu integreerumise õnnestumiseks ja me toetame seda täielikult.

Sellega seoses oleme Euroopa Komisjonil tungivalt palunud integreerida tulevikupoliitikasse meie juhtpõhimõtted:

* edendada ühenduse tõelise piirkondliku arengu ja ühtekuuluvuse poliitikat
 
* toetada tõelist üleeuroopalist lähenemist ja meetodit, mis lihtsate, võrreldavate ja läbipaistvate kriteeriumite alusel võimaldaks õiglaselt hinnata laienemisjärgset arenguolukorda Euroopas

* lisada tasakaalustatud ja mitmekeskuselise arenguga majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgile territoriaalne mõõde, linna- ja maapiirkondade parem integratsioon ning regionaalpoliitika tõhusam kooskõlastamine peamiste valdkondade poliitikaga

* subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes saavutada Euroopas kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse suurem kaasatus, sest piirkonnad ja kohalikud asutused on kõige kohasemaks regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikat puudutavate otsuste vastuvõtmise tasandiks ning samuti tõhusaimaks tasandiks nende elluviimise tagamisel.

Euroopa Komisjoni poolt 2004. aastal soovitatud struktuurifondi reformi pakett annab piirkondadele suurema õiguse rahastamise korraldamise üle, kusjuures peamisteks sihtideks on:

* keskendumine vähemarenenud piirkondadele ja riikidele sihtala 1 kaudu;

* uue sihtala 2 loomine piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive valdkonnas kõigi sihtala 1 alla kuuluvate Euroopa piirkondade jaoks;

* territoriaalse ühtekuuluvuse mõõtme rõhutamine, tunnustades üleeuroopalist koostööd kui struktuurifondide peamist eesmärki ja luues üleeuroopalise koostöö õigusliku aluse.

Kõnealune oluline samm majanduse detsentraliseerimisel parandab piirkondade mainet ja tähtsust ning näitab, et nemad on arengumootoriteks.

Loomulikult on reformi käigu täpne jälgimine järgnevatel kuudel endiselt tähtis. Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatav osa Euroopa Liidu eelarvest on aruteludel jätkuvalt üks keerulisemaid küsimusi. Regioonide komitee on kindlalt seisukohal, et pärast 2006. aastat peaks regionaalpoliitika eelarve moodustama 0,41% ühenduse sisemajanduse kogutoodangust; samas me teame, et seoses laienemise ja globaliseerumise ebaühtlase territoriaalse mõjuga lisanduvad väljakutsed ning Euroopa Liidu netorahastajate-riikide keeruline eelarveseisund nõuavad meilt täiendavaid jõupingutusi.

Detsentraliseerimine ei ole pelgalt majanduslik teema. Oleme seisukohal, et detsentraliseerimine on suurema kodanike osaluse ja demokraatiaga Euroopa loomise võti, mis avab tee uutele valitsusvormidele globaliseerumisest tulenevatele väljakutsetele kohalike ja piirkondlike vastuste koostamisel.

Regioonide komitee on veendunud, et Euroopa projekti edu sõltub tugevalt piirkondade ja kohalike omavalitsuste ning nende vastavate demokraatlike institutsioonide osalusest. Sellest lähtudes on selge, et Eesti linnadel ja valdadel saab ja peab laienenud Euroopas olema oluline roll. Edukas detsentraliseerimisprogramm, mida Eestis alates 1992. aastast on ellu viidud, on teel selle poole, et vallad ja linnad saaksid arenguprotsessis neile õigusega kuuluva koha. Kuigi piirkondlike omavalitsuste traditsioon võib sellistes riikides nagu Saksamaa ja Hispaania olla arenenum, arvan ma, et kõik Euroopa Liidu piirkonnad peaksid detsentraliseerimise omaks võtma – sest piirkonnad on kasvu ja stabiilsuse arengumootoriteks – ja edendama kodanike osalust demokraatias.

Minu visioonis on Eesti valdadel ja linnadel oluline osa Euroopa Liidu üldises arengus.  Euroopa põhiseaduse leping, millele riigi- ja valitsusjuhid 29. oktoobril 2004 alla kirjutasid, tunnustab esmakordselt linnade ja piirkondade olulist rolli Euroopas ning tugevdab regioonide komitee rolli. See paneb regioonide komiteele olulise vastutuse subsidiaarsuse põhimõtete kohaldamise jälgimise eest. Tõepoolest saab regioonide komitee Euroopa põhiseaduse alusel õiguse pöörduda Euroopa Kohtu poole, kui komitee arvates on mõni ELi õigusakt vastu võetud olemasolevat piirkondlikku ja kohalikku võimkonda eirates. Lisaks annab põhiseadus piirkondadele suurema rolli Euroopa Liidu ostuste kujundamise protsessis osalemiseks, kuna Euroopa Komisjoni pädevuses on laiaulatusliku, seadusandlikule protsessile eelneva konsultatsiooni korraldamine. 

Kuigi regioonide komitee tervitab põhiseaduse tuleviku osas väljakuulutatud järelemõtlemisaega, mis tehti teatavaks pärast Ülemkogu 16.–17. juuni 2005 kohtumist, ei kõiguta see meie usku, et põhiseadus oleks Euroopa Liidu demokraatia jaoks suureks sammuks edasi. Euroopa põhiseadus tugevdab kaheldamatult Euroopa piirkondlikku ja kohalikku mõõdet, menetlused lihtsustuvad ning esmakordselt ELi lepingu ajaloos tagatakse kodanikele põhiõigused ja võimalus algatada Euroopa õigusakte. Selleks tuleb esitada avaldus, millele on alla kirjutanud vähemalt 1 miljon Euroopa kodanikku. Ma olen veendunud, et valmistudes ratifitseerimisprotsessiks riigikogus, teevad Eesti kohalikud omavalitsused veelgi ulatuslikumat koostööd ELi teiste piirkondadega selgitamaks Euroopa põhiseaduse eeliseid oma kodanikele. Peame kõik üheskoos seisma vastu Euroopa kohta levitatavatele väljamõeldistele ja valejuttudele, sest igaüks meist, eraldi ja ühiselt, kannab vastutust Euroopa homse päeva eest, meie laste ja lastelaste Euroopa eest.


30/08/05

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit