Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised


II vaheprotokoll "Riigi eelarvestrateegia 2006–2009” ja 2006. aasta riigieelarve osas

Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste II vaheprotokol "Riigi eelarvestrateegia 2006–2009” ja 2006. aasta riigieelarve osas

Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud inisteeriumidevaheline komisjon ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon. Vabariigi Valitsuse inisteeriumidevahelist komisjoni juhib minister Jaan Õunapuu, Omavalitsusliitude oostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade Liidu esimees Jaanus Tamkivi ja Eesti aaomavalitsuste Liidu esimees Kurmet Müürsepp.

Pooled juhinduvad oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, 7. veebruaril 2005 poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast ja läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

Eelarveläbirääkimisi alustati 7. veebruaril 2005 ning 15. märtsil 2005 kirjutati alla I vaheprotokoll.

I Läbirääkimiste lähtealused

Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad

• Tuua “Riigi eelarvestrateegia 2006-2009” kõikide tegevusvaldkonna meetmete maksumuste raames välja ministeeriumi haldusalas riigieelarvest kohalikele eelarvetele suunatavate vahendite mahud.
• Lisaks eemärkide saavutamiseks vajalikele meetmetele tuua välja ka vastavad indikaatorid.
• Välisabi vahendite ja Norra ning EMP finantsinstrumendi meetmete maksumuste raames kajastatakse “Riigi eelarvestrateegias 2006-2009” eraldi kohalikele omavalitsustele suunatavad vahendite mahud.

Omavalitsusliitude Koostöökogu on esitanud Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelisele komisjonile järgmised dokumendid:

• Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud riigi eelarvestrateegia aastateks 2006-2009 küsimustes (lisatud).
• Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarvetaotlus aastaks 2006 (lisatud).

Poolte kokkulepe läbirääkimiste lähtealuste osas

1. Jätkata läbirääkimisi, tuginedes Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni 15.09.2004 allkirjastatud läbirääkimiste lõpp-protokollis ja 15. märtsil 2005 allkirjastatud läbirääkimiste I vaheprotokollis fikseeritud kokkulepete järjepidevusele.

2. Kindlustada omavalitsustele stabiilne, seaduste alusel kujunev tulubaas, mis katab neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud ja võimaldab teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid.

3. Jätkata läbirääkimisi olemuselt omavalitsuslike funktsioonide kohalikele omavalitsustele üleandmise küsimustes. Funktsioonide üleandmisel peavad üleantavad vahendid olema vastavuses kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide maksumusega.

4. Iga uue funktsiooni või ülesande lisandumisel täiendada kohalike omavalitsuste tulusid lisanduva funktsiooni täitmiseks vajalike vahenditega.

5. Riigieelarve strateegias kajastatakse võimalusel kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon, et tagada omavalitsustele eelarvete planeerimisel täiendav stabiilsus ning tuuakse võimalusel eraldi välja ministeeriumite haldusalade tegevusvaldkondade meetmete maksumuste raames riigieelarvest kohalikele eelarvetele suunatavate vahendite mahud.

6. Omavalitsusliidud kaasatakse Euroopa Liidu struktuurifondide järgmise programmeerimisperioodi kavandamise protsessi.

Kohalikele omavalitsustele stabiilse seaduse alusel kujuneva tulubaasi kindlustamine
Omavalitsusliitude Koostöökogu on jätkuvalt seisukohal, et riigi eelarvestrateegia dokumendis on oluline kajastada ka kohaliku omavalitsuse kui avaliku sektori ühe osapoole jaoks olulised lähtekohad eelarvestrateegilistes küsimustes.

Omavalitsusliitude Koostöökogu poolt “Riigieelarve strateegia 2006-2009” osas esitatud ettepanekud:

1. Täiendada riigi eelarvestrateegiat kohalike omavalitsuste tulubaasi käsitleva eesmärgiga järgmiselt:

• Kohaliku omavalitsuse infrastruktuuri taseme ja osutatavate avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks kindlustada kohalikele omavalitsustele stabiilne, seaduste alusel kujunev tulubaas, mis katab neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud ja võimaldab teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid.

2. Kavandada selleks vastavad meetmed:

Meede: Kohalike omavalitsuste funktsioonide täpsustamine ja tulubaasi vastavusse viimine nendele pandud kohustustega.

Sealhulgas kavandada riigi eelarvestrateegias:

2.1. Käesolevaks ajaks jõustunud õigusaktidega kohalikele omavalitsustele lisandunud kuid tulubaasiga katmata kohustuste täitmiseks 2006. aastal omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa kasvuks mitte vähem kui 0,4 protsendipunkti.
2.2. Piisavad vahendid omavalitsuste eelarvetest töötasu saava pedagoogilise personali (välja arvatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §44 alusel riigieelarvest eraldatava haridustoetuse arvel töötasu saavate munitsipaalkoolide pedagoogide) ning kultuuri- ja sporditöötajate palkade ühtlustamiseks vahetult riigieelarvest palka saavate vastava valdkonna töötajatega.
2.3. Vahendid omavalitsuste tulubaasi kohaliku infrastruktuuri põhivara kulumi korvamiseks ja investeeringuvajaduste katmiseks.
2.4. Vahendid kohalikele omavalitsustele loodushoiu aladel tehtud soodustuste tõttu maamaksu vahendite vähenemise kompenseerimiseks.
3. Tuua riigi eelarvestrateegias välja kohalike omavalitsuste tulubaasi iseloomustavad näitajad:
3.1 Riiklikest maksudest (üksikisiku tulumaks, maamaks, tasu loodusvarade kasutamise eest) kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvad mahud ning kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuva üksikisiku tulumaksu protsent.
3.2 Kohalike omavalitsuste eelarvetulude tasandamiseks tasandusfondi valemi alusel (riigieelarve seaduse § 5 lg 1) eraldatavate vahendite maht.
3.3 Kohalike omavalitsuste sotsiaalmajanduslikku olukorda ja arengut iseloomustavad indikaatorid, sealhulgas kohalike omavalitsuste tulubaasi (tulumaks ja tasandusfond) osakaal SKP-s (%), kohalike omavalitsuste eelarvete tulude osakaal SKP-s (%).
4. Juhul kui funktsioonide jaotus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ei muutu:
• Järgida põhimõtet, et kohalike omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi (riigieelarve seaduse § 5 lg 1) vahendite osakaal SKP suhtes kasvaks stabiilselt.
5. Omavalitsusliitude osas täiendada riigi eelarvestrateegiat:
5.1 Maakondlikele omavalitsusliitudele seadusega pandud ülesannete (maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine (Kohaliku omavalitsuse üksuse liitude seadus), maakonna ühistranspordi kavandamine ja korraldamine (Ühistranspordiseadus), omavalitsusametnike atesteerimine (Avaliku teenistuse seadus) jne. täitmiseks vajalike vahendite kindlustamise meetmega.
5.2 Vahendite kasvu kavandamisega üleriigiliste omavalitsusliitude tegevuse toetamiseks.
6. Üldised ettepanekud:
6.1 Näha Euroopa Liidu struktuurfondide tehnilise abi meetme all ette vahendid ka omavalitsuste administratiivse suutlikkuse tõstmiseks.
6.2 Kaasata omavalitsusliidud Euroopa Liidu struktuurifondide järgmise programmeerimisperioodi kavandamise protsessi.
7. Riiklikud maksud
Riigi eelarvestrateegia dokumendi kavandamisega seonduvalt esitame järgmised ettepanekud kohalikele omavalitsustele laekuvate riiklike maksude osas:
7.1 Alustada 2006. aastal läbirääkimisi järgmistes valdkondades:
7.1.1 Omavalitsustele laekuva füüsilise isiku tulumaksu kohalikuks maksuks kujundamiseks, mille määra otsustamine seadusega kehtestatud ulatuses antakse kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse.
7.1.2 Maamaksu kohalikuks maksuks kujundamiseks.
7.1.3 Ettevõtte tulumaksust osa kohalike omavalitsuste eelarvetele laekumiseks.

Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarvetaotlused aastaks 2006 (vt tabel 2 ja 3):
Teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku:

1. Kavandada käesolevaks ajaks jõustunud õigusaktidega kohalikele omavalitsustele lisandunud, kuid tulubaasiga katmata kohustuste täitmiseks 2006. aastal omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa kasvuks mitte vähem kui 0,4 protsendipunkti.

Kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa suurendamise taotlemisel oleme arvestanud omavalitsustele osade viimastel aastatel lisandunud ülesannete (avaliku teabe seaduse alusel kodulehekülgede loomine, dokumentatsiooni avalikustamine; kohalike teede registri loomine, kohalike teede munitsipaliseerimine, mõõdistamine, kandmine kinnistusraamatusse; ehitisregistri toimingute teostamine; ehitusseaduse; loomakaitseseaduse; planeerimisseaduse; noorsootööseaduse; spordiseaduse; rahvastikuregistri seaduse; keskkonnaseaduste jt seaduste) täitmiseks vajalike kulude mahu kasvuga. Sellest tuleneb ettepanek suurendada omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 0,4 protsendipunkti võrra.

Kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa suurendamisel 11,6 protsendilt 12,1 protsendile on arvestatud kohalikele omavalitsustele puuetega inimeste sotsiaalhoolekande üleandmisel kavandatud rahastamisskeemi, mille alusel suurendatakse kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa 0,1 protsendipunkti võrra.

2. Kasutada tasandusfondi valemi (riigieelarve seaduse § 5 lg 1) parameetrite tegelikele kuludele vastavaid hindeid ning tasandada arvestuslike keskmiste tegevuskulude ja arvestuslike tulude vahe vähemalt 90 % tasemeni.

3. Näha riigieelarve koostamisel ette vahendid kohalikele omavalitsuste eelarvetele loodushoiualadele tehtud soodustuste alusel kujunenud maamaksu vähenemise kompenseerimiseks.

4. Maamaksu maht on tabelis 2 kajastatud indikatiivselt.

5. Ressursimaksu mahu prognoos on jäetud 2005. aasta tasemele. Vajadusel täpsustatakse summat 2006. aasta eelarve ettevalmistamise protsessi käigus.

6. Suurendada riigieelarvest haridustoetuseks eraldatavate vahendite mahtu vähemalt 10% võrreldes 2005. aastaks eraldatud vahenditega ning näha haridustoetusteks ette piisavad vahendid seaduste ja muude kokkulepetega kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks.

Eraldatav vahendite maht peab tagama ka tegevust jätkavate piirkondlikult oluliste väikekoolide rahastamise, erivajadustega laste tugisüsteemide arengu, koolikorralduslike muudatustega kaasnevate omavalitsuste kulude katmise ja munitsipaalkoolide ja lasteasutuste pedagoogide täienduskoolituse rahastamise.

7. Näha õpilase pearaha koosseisus ette vahendid koolivõrgu investeeringukulude katteks vähemalt 2005. aasta tasemel.

8. Kavandada riigieelarves muudeks hariduskorralduslikeks ja ühistegevuse kuludeks (sh maakonnas korraldatavateks  üleriigiliste olümpiaadide maakondlike eelvoorude ja võistluste korraldamiseks, pedagoogide üritusteks, täiendusõppeks ja koolitusteks, ainesektsioonide ja erinevate keelekeskuste töö korraldamiseks ja rahastamiseks) vähemalt 20 miljonit krooni.

9. Sotsiaalministeeriumi poolt toimetulekutoetusteks planeeritavate vahendite mahu kavandamisel olukorra kindlustamiseks, kus kohalike omavalitsuste poolt rakendatud meetmed parema elatustaseme kindlustamiseks oleksid tagatud läbi pikaajalise stabiilse rahastamise (toimetulekutoetuste maksmiseks ja toimetuleku taseme tõstmiseks ettenähtud rahaline ressurss peab kindlustama pideva sotsiaalteenuste mahu kasvu).
Vahendite kavandamisel peavad olema arvestatud kohalike omavalitsuste poolt abi vajavate isikute tööle saamist takistavate probleemide kõrvaldamiseks ning tööle asumiseks või töö säilitamise toetamiseks täiendavate toetuste maksmise ja teenuste osutamise kulud. Samuti tuleb arvestada kohalike omavalitsuste administreerimiskulude katmise vajadusega.

10. Puuetega inimeste hooldajatoetuse vahendite mahu määramisel võtta aluseks omavalitsuste poolt läbi viidud puuetega inimeste hooldusvajaduse hindamise tulemusel selgunud hooldusvajaduse maht.

Puuetega inimestele hoolduse korraldamiseks ettenähtud rahaline ressurss peab kindlustama sotsiaalteenuste mahu kasvu, et ka funktsiooni üleandmise järgselt oleksid teenused kättesaadavad ning hooldajatoetuse maksmise finantseerimine tagatud.
Puuetega inimeste hooldajatoetuse vahendite maht summas 150 miljonit krooni (vt tabel 2) on esitatud indikatiivselt.

11. Kavandada kohalike omavalitsuste eelarvetest töötasu saava pedagoogilise personali (välja arvatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 alusel riigieelarvest eraldatava haridustoetuse arvel töötasu saavate munitsipaalkoolide pedagoogide) ning kultuuri- ja sporditöötajate palkade ühtlustamiseks vahetult riigieelarvest palka saavate vastava valdkonna töötajatega vähemalt 363 miljonit krooni.

(Kolm aastat tagasi, kui omavalitsused tegid ettepaneku selleks täiendavat toetust eraldada, oli arvestuslik vajadus selleks 270 miljonit krooni. Sellel ajavahemikul on aastas eraldatud vaid 100 miljonit. Eraldise ebapiisav maht on suurendanud veelgi pedagoogide palgataseme vahet võrreldes kohalikest eelarvetest töötasu saavate töötajate töötasudega.)

12. Vastavalt saarte seadusele eraldada saarelistele ja püsielanikega saari omavatele omavalitsustele täiendavat toetust 5 miljonit krooni 2004. aastal kinnitatud põhimõtteid arvesse võttes. Toetus võimaldab leevendada nende omavalitsuste paiknemisest tulenevat ebavõrdset olukorda.

13. Suurendada üleriigilistele omavalitsusliitudele eraldatavat toetust 3 miljoni kroonini, tulenevalt Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, vajadusega tihendada suhtlust ning koostööd teiste riikide omavalitsustega ka Regioonide Komitee tegevuse raames, samuti vajadusega avada omavalitsuste esindus Brüsselis. Arvestuste kohaselt kataks toetuse selline maht 75 % omavalitsuste kuludest nimetatud otstarbeks.

14. Õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks planeerida vahendid arvestusega 15 krooni õpilase kohta koolipäeva arvestuses. Tulenevalt inflatsioonist, elektri ja mootorikütuste hinna tõusust ning muudest näitajatest ei ole ühe õpilase kohta arvestatud 11,3 krooni päevas 2006. aastaks piisav.

15. Eraldada 2006. aastaks kohalike maanteede ja tänavate hoiuks 380 miljonit krooni, võttes aluseks teeregistri andmed. Taotleme 2006. aasta uue kulupõhise teehoiu vahendite jaotussüsteemi väljatöötamist, arvestades riiklikus teeregistris olevate andmetega (sh ka teede kasutamise intensiivsuse näitajad) teede osas. Tulenevalt teeseaduse mõttest ning teede ja tänavate olemi jaotusest kohalike omavalitsuste ja riigi vahel peab osa riigieelarvesse laekunud mootorikütuse aktsiisist teehoiuks eraldatavatest vahenditest jaotuma kohalikele teedele.

16. Planeerida kohalike omavalitsuste tulubaasi kapitalikulude katmiseks (investeeringutoetuseks) 500 miljonit krooni.
Läbi sellise meetme oleks võimalik tõsta ka omavalitsuste oma võimalusi EL struktuurifondidest taotletud projektide rahastamisel. Investeeringutoetuse jaotus omavalitsuste vahel võiks toimuda omavalitsuste tulubaasi suurenemise kaudu.

17. Eraldada omavalitsustele 2006. aastal täiendavat transporditoetust, võttes arvesse õpilaste arvu omavalitsuste poolt korraldataval vallasisel eriotstarbelisel ja avalikul liiniveol ning keskmist liinikilomeetri hinda sellise veo korraldamisel.
Õpilaste kooliveo korralduse ja selle rahastamise küsimused on õpilaste arvu vähenemise ja koolivõrgu korrastamise aspektis jätkuvalt aktuaalsed. Viimastel aastatel ei ole omavalitsustele selleks otstarbeks toetust eraldatud ega kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstetud. Tulenevalt kütusehinna tõusust suurenevad nende omavalitsuste kulutused, kelle lapsi ei saa vedada kooli maakondliku liinivõrgu kaudu. Samal ajal suurenevad kulutused ka avalikus liinivõrgus.

18. Eraldada 2006. aastal riigieelarvest täiendavalt otse toetust maakondlikele omavalitsusliitudele 15 miljoni krooni ulatuses.
Tulenevalt kehtivast omavalitsusüksuste liitude seadusest on maakondlikel omavalitsusliitudel kohustus maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine (Kohaliku omavalitsuse üksuse liitude seadus – [maakondlike kultuuri-, noorsoo-, vaba aja- ja spordiürituste korraldamine], maakonna ühistranspordi kavandamine ja korraldamine (Ühistranspordiseadus), omavalitsusametnike atesteerimine (Avaliku teenistuse seadus) jne. Omavalitsusliidud võtsid maavalitsustelt suure osa eelpoolnimetatud ülesanded üle juba mitmeid aastaid tagasi, kuid vahendeid nende ülesannete täitmiseks ei ole liitudele seni eraldatud.

Loe edasi: Läbirääkimiste II vaheprotokoll (2005)


29/06/05

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit