Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Uuring: koolidel ei ole ühtseid arengukavu

TALLINN, 26. aprill, BNS - Poliitikauuringute keskuse Praxis uuringust ilmnes, et Eesti koolidele seni koostatud arengukavadel puudub ühtne alus ning paljud omavalitsused pole koolidele üldse arengukava koostanud.

Uuringu "Üldhariduskoolide võrgu korrastamine" kokkuvõtte kohaselt alustasid maavalitsused 2003. aastal maakonna tasandi koolivõrgu arengukavade koostamist, kuid möödunud aasta aprillis ei olnud ükski maakond oma hariduse arengukava kinnitanud ega haridus- ja teadusministeeriumile esitanud. Ka aasta hiljem ei olnud kõigil maakondadel hariduse arengukava.

Samuti leiab uuring, et olemasolevate arengukavade koostamine ei ole lähtunud ühtsest metoodilisest käsitlusest, mis võimaldaks Eesti haridussüsteemi muutusi, sealhulgas koolivõrgu tulevikku, kompleksselt ja terviklikult analüüsida.

Uuringu korraldajate hinnangul teevad omavalitsused koolidele arengukava koostades peamise vea sellega, et võtavad kooliminevate laste arvu aluseks sündinute arvu, arvestamata praegust rahvastikurännet.

Sellise käsitluse tulemuseks on nende hinnangul vaid lühiajaline haridusprognoos, sest õpilaste ränne toimub kõigis kooliastmetes. 2003. aastal osales omavalitsustevahelises rändes üle 25.000 õpilase. Suurim ränne toimub kõrgemates kooliastmetes ning rännatakse peamiselt suurematesse linnadesse, nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu.

Praxise uurijad peavad koolivõrgu edasisel korraldamisel võimalikuks nii praeguse harjumuspärase olukorra säilitamist, õpilaste ja vanemate valikute põhjal tekkivat vabaarengut kui aktiivset sekkumist.

Aktiivse sekkumise korral peaksid sekkujatel aga olema põhiteadmised haridussüsteemi hetkeolukorrast ja selge ettekujutus koolivõrgu ühtsest tulevikust kogu riigis, leiavad Praxise spetsialistid.

Näiteks peaksid optimeerijad nende hinnangul mõtlema uue kollektiivi ja võib-olla ka elukohaga kohanema pidavatele õpilastele ja nende vanematele, samuti õpetajate edasisele karjäärile.

Muu hulgas selgus uuringust vastuolu lapsevanemate praeguses käitumises. Nimelt väidavad lapsevanemad, et soovivad oma lapsi panna võimalikult väikese õpilaste arvuga klassi, kuid võimalusel valivad lapse kooliks suuremas keskuses asuva õppeasutuse, kus on kõik 12 üldhariduse klassi.

Samuti nenditakse uuringus, et kuna näiteks põhikooli õpilaste edasiõppimine oleneb sageli sellest, kas nende senises koolis on ka järgmine kooliaste, siis gümnaasiumiastme sulgemise puhul kooli ümber korraldades tuleb tõenäoliselt arvestada sellega, et paljud lapsevanemad valivad ka selle kooli alamastmetes käivatele lastele uue, gümnaasiumiastmega kooli.

Selle lahenduseks pakub Praxis välja kõigi kooliastmete üksteisest eraldamise omaette koolideks.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suletud 89 algkooli, 20 põhikooli ja neli gümnaasiumi, avatud kuus algkooli, neli põhikooli ja kaks gümnaasiumi ning ühendatud üheksa algkooli, üheksa põhikooli ja kaks gümnaasiumi.

Õpilaste arv on langenud enim põhikooli, aga ka kesk- ja algkooli astmes.
Uuringu aluseks oli riiklik statistika, rahvastikuregister, õpilaste register ning pedagoogide register.

Uuringu koostasid Alari Paulus, Annika Paabut, Hanna Kanep, Jaak Kliimask, Rivo Noorkõrv, Liis Kraut ja Tiina Annus.

Baltic News Service

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit