Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


11.04.05 ELL-i kiri Riigikontrolli pädevuse laiendamisest põhiseaduskomisjonile

Riigikontrolli seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu menetlemine (samasisulised 603 ja 614 SE)

Riigikogu põhiseaduskomisjon

Eesti Keskerakonna fraktsioon
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
Isamaaliidu fraktsioon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Ühendus Eesti Vabariigi eest – Res Publica
Fraktsiooni mittekuuluvad saadikud

Seoses ettepanekutega laiendada Riigikontrolli õigusi kohaliku omavalitsuse kontrollimisel, ning ka emotsionaalsete ja vastakate diskussioonidega korruptsiooni vastu võitlemise mõõdikute kava üle, soovib Eesti Linnade Liit teavitada kõne all oleva eelnõu sünniloost ja eelnõuga seotud kahest kõige olulisemast küsimusest.


1. Eelnõu sünnilugu

1999. aasta jaanuaris esitas Riigikontroll riigikontrolli seaduse eelnõu ilma kooskõlastusringita otse Vabariigi Valitsusele. Kuivõrd eelnõu sisaldas Riigikontrollile äärmuslike õiguste andmist riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üle, seiskus eelnõu menetlemine suure osa ministeeriumide ja ka üleriigiliste omavalitsusliitude protestide tõttu.
Eelnõu seletuskirjas rõhutati muuhulgas: “Eelnõus on lähtutud sellest, et Riigikontroll hindab ka kohalike omavalitsuste tegevust ning sealjuures vastuolu põhiseadusega puudub. See arvamus lähtub kahest põhimõttest, esiteks demokraatia põhimõttest ning teiseks Riigikontrolli sõltumatusest teistest riigiorganitest.”

2002. aastal jõustus riigikontrolli seaduse uus redaktsioon ilma kohaliku omavalitsuse üle kontrolliõiguse laiendamiseta.

2004. aasta märtsis pandi seadusest väljajäänud osa muudetud kujul uuesti menetlusse, kuid ikka veel sisaldas see Riigikontrolli õigust hinnata kohalike omavalitsuste juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust.

2004. aasta mais esitati eelnõu, millest oli omavalitsuse tulemuslikkuse kontrolli säte välja võetud, valitsusse.  3. juuni istungil otsustati eelnõud mitte heaks kiita. Justiitsministeeriumile anti ülesanne rääkida läbi üleriigiliste omavalitsusliitudega ning kooskõlastada eelnõu keskkonnaministriga, kes istungil oli esitanud vastuväited. Justiitsministeerium omavalitsusliitudega läbi ei rääkinud.

2004. aasta oktoobris küsis Justiitsministeerium omavalitsusliitudelt kirjalikku arvamust eelnõu maikuu versiooni kohta, mille osas avaldasime protesti koos selgituste ja ettepanekutega, kuivõrd maikuu versiooni kohta oli juba esitatud ettepanekud valitsuse 3. juuni istungiks.

2005. aasta jaanuarist alates hakkasid meedias ilmuma tendentslikud artiklid ja sõnavõtud, mõjutamaks üldsuse ja otsustajate arvamust. 

2005. aasta 3. märtsi valitsuse istungile järjekordselt esitatud eelnõud heaks ei kiidetud ja otsustati küsimust arutada koalitsiooni koostöökojas. Nädal hiljem lahvatas avalikkuses mõõdikute skandaal ja sellele järgnev.

Aastate jooksul ei ole kohaliku omavalitsuse esindajaid kaasatud, omavalitsusliitude pöördumistele Justiitsministeeriumi ja peaministri poole ei ole vastatud, meie seisukohti ja ettepanekuid on ignoreeritud ja mahavaikimisega välditud. Eelnõu menetlemine on kaugenenud õigusloome heast tavast ja rikub jämedalt Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mille Eesti ratifitseeris reservatsioonideta, põhimõtteid (RT II 1994, 26, 94).

2. Kaks põhjust, miks eelnõu menetlemine tuleks peatada

2.1. Eelnõu ei ole kooskõlas põhiseadusega

Eelnõu sisu kujutab endast kohaliku omavalitsuse institutsiooni põhiseadusliku garantii riivet (PS §154 lg1).
Garantii mõte on tagada kohaliku omavalitsuse kui õiguse institutsiooni säilimine – kohaliku omavalitsuse iseseisev, omal vastutusel korraldamine. Riive on kohaliku omavalitsuse oma vastutuse kui kohaliku elu küsimuste iseseisva (ilma riigilt lähtuvate suunisteta) lahendamise osas, õigusega riiki otsustusprotsessi mitte kaasata.
Põhiseaduse §133 reguleerib Riigikontrolli pädevust ja mõiste “riigi vara” ei ole võimalik tõlgendada munitsipaalvara hõlmavana. Munitsipaalvara on kohaliku omavalitsuse olemusega lahutamatult seotud ning selle konstitueeriva elemendita kaotaks kohalik omavalitsus oma tähenduse.

2.2.  Eelnõu ei lahenda probleemi

Riigikontrolli kontrolliõiguste mehhaaniline laiendamine kohaliku omavalitsuse üle ei lahenda probleemi. Kohalike omavalitsuste süsteemse kontrollimehhanismi asemel luuakse võimalus poliitiliselt ohtliku instrumendi tekkeks.

Lihtne arvestus näitab, et Riigikontroll hakkaks läbi viima vaid valikulisi üksikkontrolle.
Kavandatava seadusemuudatusega lisanduks riigikontrolli kontrollialasse olemasolevale ca 600-le riigiasutusele veel 241 omavalitsusüksust oma rohkem kui 3000 asutusega. Riigikontrolli senise kontrollitegevuse mahu juures võimaldaks plaanitud ametnike kasv tagada kontrolli maksimum 10-20 omavalitsusüksuse üle aastas (ca 4-8%). Nii vähese kontrolli alusel ei saa teha üldistusi kohaliku omavalitsuse tegevuse kohta ega anda Riigikogule kindlustunnet, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduspäraselt (RKS §3).

Eelnõu näebki ette üksikkontrollide teostamist ja mitte enamat. Kehtivas seaduses jäetakse muutmata rida olulisi sätteid: §8 (Riigikontroll ei hakka tutvuma kohalike omavalitsuste majandusaasta aruannetega); §9 (kohaliku omavalitsuse sisekontrolli valdkonnas abi ei kavandata); §10 (munitsipaalvara osas ülevaadet ei tehta ega Riigikogule ülevaadet ei anta);
§12 lg2 (sisulist tööd õigusloome vallas ei toimu) ja §52 (Riigikogu erikomisjonis kontrollitulemusi ei arutata).

See näitab, et sisuliselt muutub vähe, kontrollimisest ei tõuse tulu ei riigil ega kohalikul omavalitsusel. Kui tõesti Riigikontroll kontrolliks kohalikke omavalitsusi samal tasemel mis riigiasutusi, siis tuleks Riigikontrolli personali suurendada 5 korda – 80 asemel peaks olema ametnikke 400.

Riigikontrolli seaduse alusel on Riigikontrollil kohustus kontrollida kohalikke omavalitsusi nende käsutusse antud riigivara ja sihtotstarbeliste eraldiste osas. Riigikontroll ei ole seda kohustust täitnud: 2000. aastal kontrolliti 5 omavalitsusüksust, 2001 kuni 2003 mitte ühtegi, 2004 kontrolliti ühte. Nende kontrollimiste käigus korruptsiooni ei avastatud, puudusi oli peamiselt dokumentide vormistamisel.

Kohalike omavalitsuste seisukoht: riigis ei tohiks rakendada meetmeid, mis on sisuliselt läbi arutamata, ei tohiks rakendada uut korda, kui vana kord on  läbi analüüsimata. Valdkonda ei tohiks käsitleda ühekülgselt ja selgete põhjendusteta, emotsionaalseid väiteid ei tohiks võtta argumentideks.

Linnade Liidu ettepanek:

Kohaliku omavalitsuse tegevuse kontrollimehhanismid (8 institutsiooni) tuleb vaadata üle terviklikult, võimalusi kaaludes ja võrreldes ning vastavalt tulemustele neid mehhanisme täiustada ja muuta.  Kontrollimehhanismi terviklikkus on järelevalve, auditeerimise ja sisekontrolli dubleerimisteta koosmõju.

Nii nagu Justiitsministeeriumi juures tegi põhjalikku tööd asjatundjate komisjon kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse väljatöötamisel, tuleks Siseministeeriumi juurde moodustada asjatundjate komisjon kohaliku omavalitsuse kontrollimehhanismi kaasajastamise ettepanekute väljatöötamiseks.

Lugupidamisega


Jüri Võigemast
Eesti Linnade Liidu asedirektor

Samal teemal:

http://portaal.ell.ee/5381
http://portaal.ell.ee/5429
http://portaal.ell.ee/4762


 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit