Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Statistika kohaselt on iga neljas kagueestlane invaliid

TALLINN, 22. märts, BNS - Statistika kohaselt on iga neljas kagueestlane invaliid, ainuüksi Võrumaal elab invaliide rohkem kui kogu Tallinnas kokku.

Võrumaaga võrreldes on näiteks Valgamaal olukord veidi parem, seal on puue 18 protsendil täiskasvanutest ehk siis peaaegu igal viiendal inimesel, kirjutas Eesti Päevaleht.

Palju puudega inimesi elab sotsiaalministeeriumi andmetel ka Jõgevamaal ja Tartumaal.

Tartumaa Peipsiääre valla elanikest on aga koguni 40 protsenti invaliidid. Vallas elab praegu 952 inimest, 381 neist on keskmise, raske või sügava puudega.

Invaliidide hooldajana on ametis 30 protsenti terveid vallaelanikke ehk 70 protsenti vallaelanikest on kas puuetega inimesed või nende hooldajad.

Peipsiääre enam kui kakssada haigehooldajat käiksid vanainimeste aitamise kõrvalt ka palgatööl, aga tööga on Peipsiäärel kehvad lood.

Puuetega inimeste hooldamine on jäänudki ääremaal sageli ainsaks tööotsaks, mis vähemasti haigekassakaardi kindlustab.

Võrumaa kõige haigemad inimesed elavad Mõniste ja Misso vallas, kus kolmandik täiskasvanud vallaelanikke on invaliidid.

Kagu-Eesti inimesed on haigemad, sest see on põllumajanduspiirkond, kus inimesed on teinud palju rasket tööd ning seetõttu haigemad kui mujal Eestis.

Tõenäolisem võimalus on, et invaliididele mõeldud raha on läinud suures osas vaesuse leevendamiseks, sest 63 protsenti puuetega inimeste toetuse saajaid on pensionärid.

Kagu-Eesti rahvastiku koosseis sarnaneb muu Eesti omaga, kuid Eestis tervikuna on kerge, keskmise või raske puudega iga üheteistkümnes täiskasvanu.

"Üle Eesti on selgelt näha seos madalamate sissetulekute ja puuetega inimeste vahel," ütles rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liivik.

Taoline seos peegeldab ametniku arvates asjaolu, et tegelikult on hooldajatoetust ja hooldajastaatusega kaasnevat haigekassakaarti osaliselt kasutatud tavalise sotsiaalabi andmiseks.

Tänavu 1. aprillist antakse puuetega inimeste hooldamine täielikult omavalitsustele, lähtudes eeldusest, et omavalitsused teavad oma puuetega inimeste vajadusi paremini kui riik.

Näiteks Võrumaa omavalitsused saavad puuetega inimeste hooldamiseks 1. aprillist kuni aasta lõpuni 11,9 miljonit krooni, mida on rohkem, kui kulub kogu Tallinna invaliidide eest hoolitsemiseks kokku.

Lisaks sellele tohib puudega inimese eest hoolitseja alates 1. aprillist ka tööl käia ning see peaks hädasolijaid aitama, sest ka voodihaige hooldamise kõrvalt saab töötada kas või osalise tööajaga.


Tallinna toimetus, +372 610 8863, sise@bns.ee


Baltic News Service


29/03/05

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit