Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Teadustööd


Maareform ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs Tallinna näitel (TTÜ magistritöö)

Autor: Eha Võrk
Juhendaja: dotsent Jaanus Kiili
Kraad kaitstud: jaanuar, 2005
Lisatud: 14.02.2005

Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade maasuhete ümberkorraldamisest e maareformist, selle põhiprintsiipidest ning maareformi õigusliku regulatsiooni kohaldamisel ilmnenud probleemidest Tallinna linna näitel. Uurimuse ülesandeks oli:

· anda ülevaade omandireformi, sh maareformi üldpõhimõtetest;
· anda ülevaade olulisematest maareformi regulatsiooni muudatustest;
· anda ülevaade maareformi dünaamikast ja kohaliku omavalitsuse osast maareformi korraldamisel;
· analüüsida maareformi regulatsiooni muudatustest tulenevaid probleeme;
· teha ettepanekuid maareformi, s.h maa ostueesõigusega erastamise edendamiseks.

Püstitatud hüpoteesi kohaselt on maareformi edukat läbiviimist pidurdanud eelkõige reformiseaduste keerukus ning vastuolulisus Hüpoteesi tõestamiseks kasutati dokumentide võrdlevat analüüsi, maareformi praktika analüüsi ning maareformiga seonduvate statistiliste andmete analüüsi. Tutvudes eelmise sajandi viimasel kümnendil alanud Kesk- ja Ida-Euroopas läbiviidavate maareformidega jõuti järeldusele, et kuigi maareformid Kesk- ja Ida-Euroopas on oma peaeesmärgilt sarnased - taastada maa kui vara tsiviilkäive ning tagada selle efektiivne kasutamine, on maareform igas riigis piisavalt unikaalne, mistõttu on raske välja tuua üldisi seaduspärasusi või reegleid, kuidas reformi teostada. Uurimusest selgus, et kohalik omavalitsus läbi omavalitsusorgani on maareformi tegelik elluviija ja vahetu korraldaja.

Analüüsides Maa-ametist saadud andmeid maakatastriüksuste registreerimise dünaamika kohta ning maareformi kulgu reguleerivate seaduste muudatusi jõuti järeldusele, et maareformi tempot on enim mõjutanud järgmised muudatused maareformi reguleerivates õigusaktides:

· 1996. aasta aprillis vastuvõetud maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus, mille tulemusena lihtsustusid reformitoiminguid;
· 1995. aastal ja 1998. aastal vastuvõetud valdkonnaga seonduvad VV määrused, mis võimaldavad moodustada katastriüksusi olemasolevate plaani- ja kaardimaterjalide alusel;
· 1999. aasta märtsis vastu võetud maareformi muudatus, mis võimaldab tiheasustustega aladel, sh linnades, ilma detailplaneeringut koostamata uute katastriüksuste moodustamise.

Uurimustöös jõuti järeldusele, et probleemiks on muuhulgas selgusetus, kuidas reguleeritakse nn “ümberasujate küsimus, ehitise mõistega seonduvad vastuolud ning seadusandja diametraalselt erinevad teoreetilised lähenemised maareformi erinevates redaktsioonides.

Kokkuvõttes märkis magistrant, et vaatamata maareformi hoogustumisele alates 1996. aastast, ei ole olemasoleva regulatsiooni alusel ilmselt võimalik maareformi lõpetada 2006. aastaks, mil lõpeb EVPde kasutusaeg.

Täistekst: Maareform

Täiendavad lisad:
Graafika Tabel
Tabel Tabel 2


 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit