Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
  2017
  2015
  2014
  2013
  2012
  2011
  2010
  2009
  2008
  2007
  2006
  2005
  2004
  2003
  2002
  2001
  2000
  1999
  Regioonide Komitee
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Pressiteated > 2005


Omavalitsusliidud TALO ja valitsuse palgaleppest

25/01/05, ELL+EMOL. (+BNS-i uudis) Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit peavad eilset TALO ja valitsuse vahel sõlmitud palgaleppe kajastamist avalikkuse ees populistlikuks, kuna osapooltele on väga hästi teada, et kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatud vahendid ei taga TALO soovitatud palgatõusu 12 protsenti kõigile haridus- ja kultuuritöötajatele.

TALO avaldus on kõrgharidusega haridus- ja kultuuritöötajate ootusi eksitav ning vastutustundetu.

Palgakokkuleppes fikseeritud miinimum töötajale, kes töötab täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal on 5960 krooni kuus ja kohustuslik vahetult riigieelarvest palka saavatele asutustele ning see ei laiene munitsipaalasutustele.

Palgalepe on omavalitsustele soovitusliku iseloomuga, ehkki TALO tegevjuht Toivo Roosimaa kinnitab, et teksti viimistleti nii, et lepe kehtib ka munitsipaalkoolidele ning seda pole võimalik kaheti tõlgendada.

Haridusvahendid kohalikesse eelarvetesse eraldatakse üldise kuluna õpilase pearaha alusel, ehk teisisõnu: mida rohkem õpilasi, seda rohkem raha omavalitsusele ja koolile. Pearaha hulka on arvestatud sellest aastast ka investeeringuvahendid.

Õpilaste arv aga on võrreldes möödunud aastaga vähenenud üle 8000 õpilase ja kasvanud vaid väga vähestes omavalitsustes.

Enamuses omavalitsustes jääb arvestuslik palgavahendite kasv tublisti alla 12%, paljude omavalitsuste vastav summa jääb alla isegi 2004. aastal eraldatule.

Omavalitsuste volikogude pädevusse jääb otsustamine, kuidas kulud jagunevad erinevate koolide ja kuluartiklite kaupa vastavalt eelarvevõimalustele.

Küll aga usuvad üleriigilised omavalitsusliidud, et suures osas omavalitsustes püütakse tagada kõrgharidusega õpetajatele vähemalt kokkuleppes fikseeritud miinimum 5960 krooni.

Samuti on eksitav kokkuleppe punkt, mis väidab, et kultuuritöötajate palkade tõusuks on riigieelarvest eraldatud vahendid olemas ka omavalitsustel. Eelarveläbirääkimistel omavalitsuste taotlust - senisest tasemest 224 miljonit krooni enam haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks riigieelarvelistest vahenditest - ei rahuldatud ka tänavu, mistõttu on vastav eelarverida püsinud 3 aastat samal tasemel.
Selle tõttu on kultuuritöötajate palgatõus olnud aastaid väiksem õpetajate palgatõusust ning 5960-kroonise miinimumi tagamine üle Eesti praktiliselt võimatu.

Kaidi Roots
Linnade Liidu pressiesindaja

Lisainfo:
Jaak Aab
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor
5148 372

Uno Silberg
Eesti Maaomavalitsuste Liidu büroo direktor
5065 533

*

Omavalitsused taunivad TALO ja valitsuse palgalepet

TALLINN, 25. jaanuar, BNS - Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit peavad Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) ja valitsuse vahel esmaspäeval sõlmitud palgalepet populistlikuks.

"TALO avaldus on kõrgharidusega haridus- ja kultuuritöötajate ootusi eksitav ning vastutustundetu. Osapooltele on väga hästi teada, et kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatud vahendid ei taga TALO soovitatud palgatõusu 12 protsenti kõigile haridus- ja kultuuritöötajatele," teatasid liitude esindajad.

Nende sõnul on kultuuritöötajatele 5960-kroonise miinimumi tagamine praktiliselt võimatu, sest palkade eelarve on püsinud viimased kolm aastat samal tasemel ja omavalitsuste taotlust saada riigieelarvest juurde 224 miljonit krooni ei rahuldatud.

Haridustöötajate palka ei saa nende sõnul palgavahendite riigipoolsest 12-protsendilisest kasvust hoolimata tõsta sel lihtsal põhjusel, et koolide raha oleneb õpilase pearahast ning seega õpilaste arvust.

"Õpilaste arv aga on möödunud aastaga võrreldes vähenenud üle 8000 õpilase ja kasvanud vaid väga vähestes omavalitsustes," seisab liitude avalduses.

Seega jääb nende sõnul palgavahendite kasv enamikus omavalitsustes alla 12 protsendi ning mõnel pool isegi alla eelmise aasta taseme.

Linnade ja maaomavalitsuste liit on seisukohal, et palgakokkulepe on omavalitsustele niigi vaid soovituslik ning lõpliku otsuse teevad omavalitsuste volikogud.

"Küll aga usuvad üleriigilised omavalitsusliidud, et suures osas omavalitsustes püütakse tagada kõrgharidusega õpetajatele vähemalt kokkuleppes fikseeritud miinimum 5960 krooni," seisab teates.

Ühisavaldusele on alla kirjutanud Eesti Linnade Liidu keskerakondlasest tegedirektor Jaak Aab ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu büroo rahvaliitlasest direktor Uno Silberg.

Tallinna toimetus, +372 610 8815, sise@bns.ee

Baltic News Service


26/01/05

Kommentaare: 0
Loe kommentaare ja lisa oma arvamus

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit