Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2004


Vastus Omavalitsusliitude Koostöökogu pöördumisele Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu küsimuses

Haridusministeeriumi vastus 24. novembri seisuga.

Eesti Keskkonna fraktsioon
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
Isamaaliidu fraktsioon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica fraktsioon 
Omavaltisusliitude Koostöökogu      

Haridus- ja Teadusministeerium on Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusettepanekute esitajana teadlik nendes sisalduvate muudatuste eesmärkidest ning mahust ja on analüüsinud arvukates töögruppides põhjalikult võimalikke tagajärgi. Ettepanekud on koostatud  sellisel viisil, et tulemused oleks Eesti hariduseelule üksnes positiivsed.
 
Eesti hariduskorralduses on palju puudujääke, millele on ka omavalitsuste esindajad tähelepanu juhtinud. Omavalitsuste ettepanekutega, sarnaselt kümnete teiste partnerite ettepanekutega, on eelnõus valdavas osas arvestatud.
 
21. sajandi hariduse programmi töörühmadesse on olnud kaasatud väga erinevate huvigruppide esindajad: lapsevanemad, õpilased, õpetajad, koolijuhid, omavalitsuste juhid, maavanemad, maavalitsuste haridusosakondade juhid, poliitikud, teadlased jt. Üleriigilistele omavalitsusliitudele on 21. sajandi hariduse programmi ja Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõud korduvalt tutvustatud Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ja Eesti Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni hariduse töögrupi koosolekutel. Viimane koosolek toimus 5. oktoobril 2004.a, kus saavutati ühised kokkulepped mitmes olulises erimeelsusi tekitanud küsimuses. Suurema osa Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu poolt esitatud arvamuste ja ettepanekutega on eelnõus ka arvestatud. Arvestamata ettepanekute põhjustest on Haridus- ja Teadusministeerium liitusid teavitanud ning ammendav ülevaade põhjendustest oli lisatud ka Vabariigi Valitsuses arutlusel olnud eelnõude seletuskirjadele.
 
Suurim erimeelsus omavalitsustega on seotud pearaha kaasfinantseerimise kohustusega. Omavalitsusliitude Koostöökogu on seisukohal, et kohalike omavalitsuste tulubaasi antud vahendite kasutamise osas saavad vastavaid kohustusi luua üksnes omavalitsused ise. Põhiseaduse paragrahv 154 on aga kirjas kaks alternatiivset varianti: „kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega”. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohaselt kehtestatakse pearaha kaasfinantseerimise määr iga-aastases riigieelarve seaduses, eelarve menetlemise käigus toimuvad sellekohased läbirääkimised ning kokkulepete saavutamised kohalike omavalitsuste esindajatega ning seetõttu on Haridus- ja Teadusministeerium on seisukohal, et omavalitsustele pearaha kaasfinantseerimise kohustuse kehtestamisega ei minda vastuollu Põhiseadusega.
 
Omavalitsusliitude Koostöökogu heidab Haridus- ja Teadusministeeriumile ette, et Riigikogule esitatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu variant ei vastanud sellele, mida liitudele esitleti. Väide on tõene, kuna Riigikogule esitati muudetud variant, sest eelnõusse viidi sisse terve rida Omavalitsusliitude Koostöökoguga kokkulepitud muudatusi.
 
Eesti hariduse tulevikust huvitatud organisatsioonid on tõdenud, et muudatuste tegemine tähendab mitmete tänaste harjumuste ja suhtumiste muutmist.  Programmi „21. sajandi haridus” ülesanne ongi vajalike muudatuste koondamine ühtseks, kõiki huvirühmi toetavaks ning sisuliselt seonduvaks süsteemiks.
 
Muudatuste ja ümberkorralduste vajalikkuses ei ole kahelnud seni ükski ühiskonnaelus osalev organisatsioon, huvirühm ega erakond. Haridus- ja Teadusministeerium ja tänaseks ligi 11 kuud tegutsenud laiapõhjalised töörühmad on arvestanud iga võimaliku lahendusega ja lahendust tõotava ideega. Seepärast ei näe eelnõu esitanud Haridus- ja Teadusministeerium ühtegi  põhjust, miks peaks programmi tänases staadiumis veel peatama või venitama.
 
Arutlus muudatuse üle hariduskorralduses jätkub ning kõik edasiviivad ideed ja ettepanekud on oodatud. Igapäevaselt täiendatakse programmi uute märkustega, kindlasti lisandub veel palju  arukaid täiendusi.
 
Kui Omavalitsusliitude Koostöökogul on välja pakkuda terviklahendus hariduskorralduses vajalike reaalsete muudatuste osas, siis oleme ülimalt huvitatud sellega tutvumisest. Vastava ettepaneku oleme teinud ka varasematel kordadel, ent muud reaktsiooni peale lubaduste ei ole järgnenud. Terviklahendusi sisaldavaid muudatusi on Eesti hariduskorraldus oodanud kõigilt asjaosalistelt juba üle kümne aasta ning niisama protsessi pidurdamine ei saa olla eesmärk omaette.
 
 
Lugupidamisega
Toivo Maimets
Haridus- ja teadusminister
 

Britt-Maria Preem 7 350 125
britt-maria.preem@hm.ee

 
 

 


25/11/04

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit