Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Maamaks olgu paindlik

ELL, 17.11.04. Oktoobris esitas Rahandusministeerium suurele kooskõlastusringile maamaksuseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt kehtestataks 2006. aastast üle riigi ühtlane maamaksumäära miinimum 1 protsenti maa maksustamishinnast aastas (seni on miinimum 0,1 protsenti). See tõi taas päevakorrale emotsionaalse diskussiooni maamaksu vajalikkuse teemal tervikuna.

Jaanus Tamkivi – Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees, Kuressaare linnapea

Linnade Liidu (ELL) poolt ei tahaks polemiseerida teemal, miks me maksame makse või miks on elu ebaõiglane. Linnade Liit lähtub põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maamaks on üks kanal, mille kaudu saab isikuid mõjutada maad säästlikult ja efektiivselt kasutama. Teiselt poolt on maamaks üks omavalitsuste tulubaasi allikas, mis võimaldab omavalitsusel täita seadusega pandud ülesandeid ja kohustusi. Täpsemalt: selle raha eest rajatakse ja hoitakse korras teid ja tänavaid, parendatakse infrastruktuure, tehakse planeeringud jne – kõike seda, mis annab tegelikult maale ja sel asuvale kinnisvarale suurema väärtuse.

Linnade Liit, nagu ka teised omavalitsusliidud, on aastaid kaitsnud seisukohta, et maamaks tuleb muuta kohalikuks maksuks, mille maksumäärad kehtestaks kohaliku omavalitsuse volikogu ise, kuna nemad saavad tulu ja näevad ka kõige lähemalt kohalike inimeste võimalusi, tegevusi ja erijuhtumeid. Suuremaid summasid peavad maksma need, kel on ka suuremad või hinnalisemad maad. Seetõttu peab liit vajalikuks hinnatsoonide sees erineva maksumäära rakendamise võimaluse säilitamist, sest just see võimaldab vältida olukorda, kus väga erineva turuväärtusega maalt tasumisele kuuluv maksusumma oleks võrdne. Kui rääkida maast kui kaubast, mille väärtus kõigub vastavalt asukohale ja kasutusotstarbele, ei ole ühtne maksustamine kuidagi põhjendatud.

Saaremaa näitel – kehtiv maamaksu määr paljudes valdades on 0,2-0,3%. Maa väärtust vähendavad oluliselt mereäärsetel maadel kehtiv kalda ehituskeelu vöönd (200m) ja lisaks veel kehtestatavad Natura kaitsealad. Majanduslikus mõttes on maa kasutamine praktiliselt välistatud. Mida nendega peale hakata jäiga maamaksu süsteemi korral?

Heinamaad linnasüdames

Omavalitsusjuhid puutuvad iga päev kokku maaküsimustega. Iga omavalitsuse territooriumil on maid, mille omanikuks on kas riik või eraisik, kuid mis seisavad just nagu omanikuta. Näiteks “heinamaad” linnasüdames või veel hullem – tööstusmaad, mida ei hoolda aastaid mitte keegi. Just maamaks on see regulaator, mis peab piirama sellist arutut maaomandamist. Omavalitsuste seisukohalt on ilmselge, et valla või linna territoorium on ala, mida tuleb arendada kui elukeskkonda. Tõenäoliselt ei leidu Eestis inimest, kes ei nõustuks, et meie ühine maa peab olema heakorrastatud.

On ilmselge, et kui kellelgi on vaja tootmistegevuseks (nt põllumajandus) maad, siis ta peaks omandama seda nii palju, kui ta suudab seda kasutada. Inimene peab vara omandamisel lähtuma printsiibist, et kui ta on millegi omanik, siis ta peab vastutama selle vara heakorra eest. Kahjuks väga sageli see nii ei ole ja ilmselt ei muutu olukord kardinaalselt ka lähitulevikus. Ikka on neid, kes ostavad vara kokku, usuga, et maa on nagu hea vein, mis läheb aastatega paremaks. Sageli nii ongi, aga passiivse omaniku korral toimub see protsess  vaid kellegi teise rahakoti toetusel. Aktiivsed maaomanikud saavad maa pealt ka ise tulu.

Maamaks on see hoob, millega kompenseeritakse omavalitsusele osaliselt ka infrastruktuurielementide väljaehitamisest tulenevat maa väärtuse tõusu.  Maamaks ei moodusta siinjuures lõviosa vastavatest vahenditest – vaid 8% omavalitsustele laekuvatest maksutuludest, maksudest saadavad tulud kokku moodustavad 46% omavalitsuste eelarvetest.

Sotsiaalne rahulolematus

Muidugi tekitab igasugune maks sotsiaalseid pingeid, omandi maksustamine on igal juhul ebapopulaarne teema. Kui tulumaksu puhul saab töötaja kätte netopalga ja brutopalk on tema jaoks number palgalehel, siis maamaksu peab ta maksma nendest tuludest, mis tal juba käes on. See on ebameeldiv toiming ja sõltub palju omaniku sissetulekust. Eestis on praegu neid väikese sissetulekuga maa- ja majaomanikke üsna palju, kes ei suuda maad harida ega maja korras hoida. Samas müüki ei peeta võimalikuks, kuna tegemist on varaga, mis on rahast hinnalisem.

Omavalitsuste poolelt on näiteks pingeidtekitav olukord, kus aastaid tuleb ehitada ja korras hoida teid, milleks pole raha eraldatud sisuliselt ühestki allikast (2004. aastal on see summa kõigi omavalitsuste peale kokku 70 miljonit krooni.)

Maksust loobumise hind

Eesti riik ei ole nii jõukas, et arutada tõsiselt teemal, kas maamaksust loobuda. Maamaksu võib küll likvideerida, kuid see tähendaks paratamatult mõne teise maksu suurendamist. Kui hetkel maksavad suuremaid summasid maade pealt need, kelle maaomand on suurem või väärtuslikum, siis tulumaksu suurenemise puhul maksaksid kõik. Ehkki Eesti maksusüsteemi peamiseks põhimõtteks on erandite ja soodustuste vähesus, ei poolda me siiski üle riigi ühtse maamaksumäära kehtestamise ja tõstmise ideed, et säilitada võimalus kompromissideks inimeste võimaluste ja omavalitsuste vajaduste vahel.

Taust:

· Maamaks on käesoleval ajal riiklik maks, mis laekub 100% maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, kusjuures maamaksu piirmäärad kehtestab riik. Omavalitsused on seisukohal, et maamaks tuleks edaspidi muuta kohalikuks maksuks, kus maksumäärad kehtestaks kohaliku omavalitsuse volikogu ise.
· Maamaksu määr kehtiva seaduse järgi on 0,1-2,5 protsenti aastas maa maksustamishinnast. Rahandusministeeriumi eelnõu pakub maksu alammääraks üle riigi 1% maa väärtusest. Eelnõu järgi määrab iga omavalitsus ise korra ja kriteeriumid, mille alusel maksuvabastust anda.

Arvamuslugu ilmus 19.11.04 Äripäevas lühendatud kujul.


 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit